Crew Vaccination List meeskonna vaktsineerimise nimekiri, sisaldab vaktsineerimise kuupäevi ja antud seerumite kestvust, nõutav tervishoiuameti poolt. Notice Of Readiness valmisolekuteatis, millega kapten teatab agendile, et laev on saabunud sadamasse või reidile ning on täielikus valmisolekus kaupa laadima või lossima. Üldiselt sissesõidul esitatavad dokumendid: Kõigile ametnikele, kes küsivad: Ports of call IMO Crew List Agent: IMO Crew List Ship's Store List IMO Ship's Stores Declaration Personal Effect List Nill List Immigratsioon: IMO Crew List
Naised on nõiad ja hommikust õhtuni käivad nende juures külaelanikud, kes lasevad end ravitseda. Oma hädadest ei taheta aga Joobi kuuldes rääkida, seega peab Joop päevad läbi väljas olema. Jaanipäeval lähevad naine ja ämm pulma. Joop naudib üksindust. Järsku tuleb tal mõte, et kui naised päevast päeva ravitsevad, peab neil ju raha ka olema. Ta leiabki plekk-karbi, milles on rahanutsud. Võtab sealt paar tükki ja läheb linna. Naistele ütleb, et läheb laadima ja lossima. Linnas elab ta ulaelu: sööb ja joob. Põhiliselt joob. Kui raha otsa saab, läheb võtab kodust juurde. Järgmine kord koju naastes saab ta teada, et ta naine on surnud. Ta ei taha, et ämm ta juurest ära läheks, sest siis saaks ka raha otsa. Kevadel pannakse Joobi käed raudu ja päritakse talt raha kohta. Minnakse ta hüti juurde ja seal selgub, et ämm on hulluks läinud ja ei saa ta vastu tunnistada. Joop pääses karistusest ja läks taas linna ,,laadima ja lossima". Rahapada
BWAD - brackish water arrival draught - saabumissüvis riimvees C/O - certificate of origin – kauba päritoulusertifikaat CHABE - charterer's agents both ends - prahtija agent reisi mõlemas otsas CHOPT - charterer's option - prahtija valik, prahtija valiku järgi CHTRS – charterers - prahtijad COA - contract of affreightment - prahileping, prahtimisleping CQD - customary quick dispatch - tavalise kiirusega laadimine ja lossimine DISCH - discharge - lossima DISPORT - discharge port - lossimissadam DLOSP - dropping last outward sea pilot - viimase väljaviiva merelootsi laevalt lahkumine DWAT - deadweight all told - kogukandevõime DWT - deadweight - kandevõime ECSA - exchange carriers standards association? ETA – estimated / expected time of arrival - eeldav saabumisaeg ETC - estimated time of completion – eeldatav valmismisaeg ETD - estimated / expected time of departure – eeldatav laeva sadamast lahkumise kuupäev
Laeva kogupikkus: 230 m Laeva laius: 37,3 m Maksimaalne süvis: 12 m Maksimaalne mahutavus: 3600 TEU Dedveit: 58 500 ton 4.Kaubatöötlemismahud: 4.1 Aastane: Qeilaov = Qeif .t × valin = 1 Qeif.t = 580 000 Qeilaov = 580 000 * 1 = 580 000 4.2 Päevane: Keskmine konteinerite arv= 580 000/ 365 = 1590 TEU TEU-de arv päevas, mida on vaja, et 36 tunniga jõuaks laadida 3500 TEU-se laeva. Päevas peab sadam laadima-lossima ligikaudu 2400 TEU-d, et 3500 TEU-ne laev saaks laaditud 36 tunniga. 4.2.1Maalt-merele ja merelt maale liikuvate TEU-de arv Merelt maale liigub 55% ja maalt merele 45% Merelt-maale : 580 000 * 0,55 = 319 000 TEU-d Maalt-merele : 580 000 * 0,45 = 261 000 TEU-d 4.2.2Autotranspordi osakaal Autotranspordi osa on 35% 580 000 * 0,35 = 203 000 TEU Auto ladu: 203 000 * 0,45 = 91 350 TEU Ladu auto: 203 000 * 0,55 = 111 650 TEU 4.2.3Raudteetranspordi osakaal Raudteetranspordi osa 65 %
aotoid jne. Laevas on kaks autoteki kolmas ja viies tekk ja üks lisa autotekk ehk kuues tekk, lisa autotek koosneb neljast rambist, sinna tulevad väikesed autod. Lastiseade Lastiseade on konstruktsioonide ja mehhanismide kogum, mis on ette nähtud antud laevale omaste lastide laadimiseks ja lossimiseks. Lastiseadmete tüübi valik oleneb laeva lastidest, sõidurajoonist, kiirusest, mõõtmetest ja paljust muust. Lastioperatsioon M/S Star-il Peale haalamist peavad madrused lossima ja laadima kaupa ehk autoid. Autode lossimisega ja laadimisega tegelevad kõik madrused, kes on sel ajal tööl ja kolmas tüürimees ja vanemtüürimees. Lossimise ajal kolm madrust suunavad autoid laevast välja, üks madrus seisab viiendal autotekkil ahtris või võõris (sõltub mis sadamas laev seisab), teine seisab viienda tekki sild rampi juures ja seal näitab, kuidas autodele sõita, kas kahe või ühe reaga (seda valib vanemtüürimees) ja kolmas madrus seisab kolmandal autotekkil
Teine barjäär on samuti kinnitatud perliidiga täidetud vineerkastide külge, mis moodustavad teise isolatsioonikihi. Teist isolatsioonikihti ümbritseb terasest väliskate. Kasutusel on kahte tüüpi membraantankid, millest ühe on välja töötanud firma Gaz Transport, teise Technigaz. Membraantüüpi tank 8.8. Gaasiveolaev ja tema seadmed Gaasiveolaevaks (gas carrier) nimetatakse laeva, mis on võimeline lastima, lossima ja transportima veeldatud gaase ning millel on seadmed tankide degaseerimiseks, kui on vaja vedama hakata teistsugust gaasi. Veeldatud naftagaase saab vedada surve all ümbritseva keskkonna temperatuuril, surve all jahutatult või ümbritseva keskkonna rõhul, jahutatuna keemistemperatuurini. Sõltuvalt gaasiveo moodusest jaotatakse veeldatud gaasiveolaevad järgmistesse tüüpidesse: täielikult survestatud tankidega gaasiveolaev (pressurised gas carrier)
Inimtoiduks kasutatava Läänemere kilu ja räime erinevad aspektid hind, kvaliteet, valmistatavad tooted, lõppturg on suuresti seotud Läänemere keskkonnaseisundiga. Viimane mõjutab sealse kalaga toimuvaid arenguid kõige enam. Kui keskkonnaolud on head ja saastatus ei ületa piirnorme, võib eeldada, et inimtoiduks kasutatava kala eest makstav hind on kõrgem loomasöödaks müüdava kala hinnast. Seega on ettevõtted majandusloogikale tuginedes huvitatud lossima kala just Eestisse, kus kilu ja räime kasutatakse inimtoiduks, vastupidiselt näiteks Soome või Rootsiga, kus see on peamiselt loomasööda valmistamise tooraine. Kuna pelaagiliste liikide püügikogused on suured, on kala eest makstav hind peamine lossimiste geograafia mõjutegur. Kala maaletoomiste teenindamiseks vajalik sadamate infrastruktuur ja tehnovõrk on lossimiste Eesti sadamatesse tõmbamise toetav tegur. Välisriikide laevade lossimiste
tamiseks kinniseid ladusid (keedusool, mineraalväetised, teravili, toorsuhkur, tsement jt). 138 8 Kaubavedu ja ekspedeerimine Paljudel puistekaupadel on suur tihedus, mistõttu peab alust laadima ja lossima laevakere murdumise vältimiseks rangelt laadimisnõudeid järgides. Teada on juhtumeid, kus puistelastilaev on vale laadimise või lossimise tõttu kai ääres pooleks murdunud. Puistekaubad võivad hakata tormisel merel tugevalt kaldus laeval trümmides nihkuma ühe või teise laevaparda poole. See
annaabi.ee 
