Oli kontsert Meie Mees . Sõprade Tuur 2008. See toimus 16.08.2008 algusega 21:00 Kuressaare Lossihoovis. Kontserdil käisin oma isa ja sõbraga. Läksime just sellele kontserdile, sest me polnud juba tükk aega kuskil käinud ning ka seetõttu, et ma olin kunagi Meie Mehe suur Fänn =). Tahtsin ka teada saada bändist Ska Faktor, kuna ma polnud enne sellest bändist midagi kuulnud. Kontserdist Kontserdil esinesid veel peale Meie Mehe laulukoor ''Suisapäisa'', dirigent Leinatamm, Eestlane ja Venelane, Ska Faktor, Kristjan Kasearu & Paradise Crew.
Kui lennukid tulid, lasti pomme, kahuritest kuule, tulistati ning terve linn oli neid täis. Üks tuli, teine läks. Siis hakkas saksa vägede poolt uuesti inimeste ära vedamine ja jälle küüditamine, paljud viidi arkulaagrisse ja kommnoored, kes olid veneajal need ja kõik, sakslased viisid jälle lossihoovi ja siis igalt poolt neid inimesi, kommnoori ja kommuniste veeti ja piinati ning tapeti seal Kuressaare lossihoovis. Ning osa, keda viidi arkulaagrisse , seal põletati neid ning just sakslased põletasid neid inimesi. Kogemata kombel tema naabripere sai tagasi tulla, sest et veneväed tulid peale ja nad ei jõudnud enam, nad olid rääkinud, mis poole Egiptuse jala oli tehtud. Sakslased tulid 1942. aastal suure sõjaga, siis oli natuke rahulikum, hakkasid jälle sõjad peale, venelased hakkasid tagasi tulema. Siis tuli see hirmus sõda, mis tuli kui veneajal oli 1944. aastal rahumaaks Saaremaa
Retsensioon Käisin 7. Augustil Kuressaare lossihoovis vaatamas Jaan Tätte kontserdit ,,Tuulevaiksel ööl". Peale Tätte esines seal veel Maaria-Liis Ilus, Liisi Koikson, Marko Matvere ja ansambel Udupasun. Jaanil oli see päris suur kontserttuur, jõudis paljudesse Eesti linnadesse veel. Kontsert oli mereteemaline. Ilmselt selle pärast, et ta armastab niivõrd palju merd. Elab ise ka saare peal Vilsandil. Pärast kontserttuuri läks Tätte ka ümbermaailmareisile. Ka see oli üks põhjus, miks tuurile pandi selline nimi.
Retsensioon Käisin 20.augustil kell 18.00 Kuressaare lossihoovis Eesti taasiseseisvumis aastapäevale pühendatud kontserdil.Inimesi oli kohale tulnud palju,mõni kohale tulnu oli ka sini-must-valge kaasa võtnud,ilmgi oli väga mõnus soe ja suvine.Pileti hind oli ka väga taskukohane- 4 eurot eelmüügist ja 5 eurot kohapealt ostes.Kontserdil esitati isamaalisi laule,kanti ette ka esinejate oma repertuaari laule. Muusikat esitas suur koor ja peaesinejateks olid saarlastest Teele Viira,Margus Vaher,Marvi Vallaste ja hiidlasest Ott Lepland.
Lõik katkendist: ,,Mis sa, loll, mind vahid? Talumats, koeranahk! Sinu see häbemata täkk oli, ja kui ma teda kätte ei saa, siis lasen sinule piitsa anda." ( Jaanus tõmbas otsaesise krässu ja vahtis, silmad laiali, põnevil teise silmi.) ,,Vahi, vahi, koer! Armust ma sulle kord nahatäie kinkisin, aga nüüd pead sa ta kätte saama." (Jaanus surus sõrmed pihku ja astus, näost kahvatu, ka sammu ligemale, rind rinna vastu.) ,,Katsu sa mind puutuda! Ja kui sa ennast veel kord lossihoovis näitad, siis lasen su koertel lõhki kiskuda, et sust muud järele ei jää kui su kerjusekaltsud..." Kui lapsed juba suureks kasvasid ei taandunud Oodo raev, ülbus ja uhkus mite sugugi. Isegi isa surma üle poiss ei kurvastanud. Oodo ei kohkunud ka lapsepõlve tuttava, Jaanuse maja tulle heites tagasi, ega ka poisi isa surnuks piinates. Ise veel arvates, et Jaanus majas surnuks põles. Tegelikult jäi Jaanus aga ellu ja maksis Oodole valusalt kätte kõige eest mis ta talle teinud oli.
Tanel Padar & The Sun tuur 2007 retsensioon Käisin kolmeteistkümnendal juulil kahetuhande seitsmendal aastal kuulamas kontsertuuri Kuressaare lossihoovis, kus osales Tanel Padar kooseisus oma bändiga The sun. Ootused tuuri alguseni olid pinevad, rahvast oli palju ning tuli üha juurde. Ilm ei olnud aga eriti sobilik, oli küll soe aga sombune, siiski koos Taneliga tuli päike. Aset leidsid ka soojendusbändide esinemised nagu seda olid Gerli Padar oma bändiga Glive ja paljud muud esinejad. Siiski oli ju aga peamiseks magnetiks Tanel Padar. Tanel Padarist lähemalt siis aga see, et Eesti rahvale sai ta eeelkõige tuntuks oma
2009 aasta 1 plaat. Ta sai 2010 aasta Eesti muusika auhindade jagamisel auhinna etno/folgi muusika eest. Jaan Tätte asus 02.10.10 ümbermaailmareisile! Reis sai alguse Pirita olümpiatule kai äärest. Tättega koos reisib Marko Matvere, Toonart Rääsk ja Raul Normak. Reis lõpeb 2012. Aasta juunis ja selleks ajaks on jahi pealt läbi käinud 60 inimest. Kontserdist Tuulevaiksel ööl Jaan Tätte esines 7. augustil Kuressaare lossihoovis. Kontsert algas kell 20.00. Temaga lõid kaasa Maarja-Liis Ilus, Liisi Koikson, Marko Matvere ning ansambel Udupasun. Algul tuli lavale Marko Matvere, peale teda astus lavale ka Tätte ise, koos laulsid nad laulu ,,Ilus hetk". Peale mõnda laulu kutsuti lavale ansambel Udupasun. Udupasuna eripära mulle meeldis, nad mängisid erinevaid trumme ja ka torupilli. Kui mõõdusid veel mõned laulud, astusid lavale ka Maarja-Liis Ilus ja Liisi Koikson. Kontsert lõpetati lauluga ,,Tuulevaiksel ööl
endale residentsiks valinud Põltsamaa (Oberpahlen) ja valitses siin 1570-1578. 8 Ka linnus sai sajandite vältel kõvasti kannatada ja 1770ndatel ehitati vana konvendihoone asemele kaunis rokokoostiilis loss. 1941. aastal hävinud unikaalse lossi varemeid pole tänaseni suudetud täielikult konserveerida. Siiski on loss Põltsamaa piirkonna tõmbekeskuseks, lossihoovis asuvad Põltsamaa Muuseum ja Turismiinfopunkt, Veinikelder ühes väikese toidumuuseumiga, galerii pART, Lossi Restoran, Käsiteokoda, Põltsamaa Käsitööseltsi Värkstuba, Eesti Pressimuuseum ning EELK Põltsamaa Niguliste Kirik. Lossihoov on mitmete vabaõhuürituste toimumispaigaks. 2.4 Vene vanausuliste piirkond Vanausulised (staroverõ) on Vene Õigeusu Kirikust eraldunud usuline liikumine, mis ei tunnista 17
Kindlasti on kavas lossipäevade oodatumad sündmused, suursugune Arensburgi rüütlite turniir ning ka suur Põhjasõja lahing (Algavad Kuressaare lossi päevad, 2016). Suur turismihooaja avaüritus Kuressaares on Kuressaare linnuse vallikraavi veeralli. See on isetehtud veesõidukite võistlus ja meelelahutusprogramm volbriöö tähistamiseks. Toimub ka alternatiivsete veesõidukite paraad läbi linna (Kuressaare vallikraavi veeralli, kuupäev puudub). Traditsiooniliselt toimub igal suvel lossihoovis laulupidu. 2013. aastal toimus juba 50-s Kuressaare laulupidu, millega tähistati ühtlasi ka 150 aasta möödumist esimesest laulupeost Saaremaal, 450 aasta möödumist linnaõiguste andmisest Kuresaaraarele. Päev algas rahvamuusika kontserdiga kesklinnas, mille saatel näitasid rahvatantsijaid oma oskusi. Õhtul alustas linnast lossihoovi teed rongkäik, mida saatis pill ja laul. Laulupeol kõlasid ainult saartega seotud laulud ja ka uued, just selleks peoks valminud koorilaulud
etendus on teada üle Eesti. Ja nii korraldatigi 1987.aasta augustis täiskuu ilumise paiku esimesed Valge Daami päevad, mille idee on sarnane Tallinna Vanalinna päevadega. Üritust korraldatakse siiani ning igal aastal sõidab väikelinna Haapsalusse kokku tuhandeid inimesi eripaigust. 3.1. FESTIVAL Valge Daami festivalid on igal aastal augusti täiskuu ajal. Ürituse ajal on melu üle terve linna, lisaks sellele, mis toimub lossihoovis on hõivatud ka tänavad laatadega, kultuurimaja näituse ja kontserditega ning muusemides näitused, lisaks ei ole puudunud ka Valge Daami ralli. Valge Daami päevad kestavad kolm päeva, alustavad reedel ning lõpetavad pühapäeva keskpäeval. Programm on tihe, on sadu kontserdeid,etendusi, millest ligi pooled on alati tasuta. Valge Daami päevadel peetakse ka ööpidu, sporidatkse, kuulatakse vaikset ning ka mitte väga
Kuressaare linnuse sissekäigu juures. Kuressaare linna ja Saaremaa Muuseumi pidulike ürituste aegu tehakse sjariistaga ka pauku. Eraldi ettevtmisena on muuseumi ühe atraktiivsema eksponaadiga saluteeritud ka Kuressaare linnuse auväärseimate külaliste meeleheaks. Nii on välisriikide riigipeadest Kuressaare lossihoovis püssirohuvingu nuusutatud Taani kuninganna Margrethe II, Läti president Vaira Vike-Freiberga ning Soome president Tarja Halonen.
Piirkonnakomissarile alluvas aparaadis oli Kuressaares vaid paar sakslast, mis ei võimaldanud tal eriti sekkuda kahe maakonna administeerimisse. Erinevate valdkondade kureerimiseks määrati ametisse Saksa sonderführerid, kes pidid jälgima Saksa riigi huvidest juhindumist. Okupatsioonivõimu repressioonid Saaremaal Rahva hulgas olid levinud kahtlused, et Nõukogude okupatsioonivõimud on vähemalt osa arreteerituid koha peal hukanud. Kohe algasid otsingud Punaarmee ja NKVD käes olnud lossihoovis, kust leitigi punase terrori ohvrite ühishauad. Rahva masendus oli suur. Saksa Einsatzkommando ja salavälipolitsei polnuks võimeline leidma saarele jäänud ja end varjavaid Nõukogude aasta aktiivseid tegelasi. Kohalikele elanikele olid nad aga nägupidigi tuttavad. Vastloodud Omakaitse korraldas valve teedel ning järgnevate kuude jooksul toimusid tihedalt haarangud, et tabada Nõukogude aktiviste. Selle käigus tuli ette ka omakohtu juhtumeid
ette ja karjus: «Mis sa, loll, mind vahid? Talumats, koera-nahk! Sinu see häbematu täkk oli, ja kui ma teda kätte ei saa, siis lasen sinule piitsa anda.» Jaanus tõmbas kulmu kortsu ja vahtis, silmad põnevil laiali, teisele silmi. «Vahi, vahi, koer! Armust ma sulle kord nahatäie kinkisin, aga nüüd pead sa ta kätte saama.» Jaanus surus sõrmed pihku ja astus, näost kahvatu, ka sammu ligemale, rind rinna vastu. «Katsu sa mind puudutada! Ja kui sa ennast Veel kord lossihoovis näitad, siis lasen su koertel lõhki kiskuda, et sust muud järele ei jää kui su kerjuse kaltsud . . . » Sellega lõppesid seks korraks junkru ähvardu-. sed, sest lähemal silmapilgul välgatas Jaanuse käsivars ta silmade ees, laksatav lops pani ta põse punetama, keele tarduma ja jalad tuikuma. Emmi karjatas ehmatuse pärast ja eremiit kiskus Jaanuse eemale, tasa temale öeldes: «Poiss, mõtle, mis sa teed! Tahad sa ennast meelega hukatusse saata?»
annaabi.ee 
