ornamendi, näiteks lootospalmettornamendi loomisel. Vana-Kreeka mütoloogias elasid Liibüas Suure ja Väikese Syrdi rannikul lotofaagid (tõlkes 'lootoseõgijad'). Kes oli sealseid lootosi söönud, ei tahtnud enam iial sellelt maalt lahkuda. Nefertem (oli kas Ptahi ja Sehmeti või Ptahi ja Basti poeg). Teda on joonistatud kui suletuttidega kroonitud meest, kes mõnikord seisab ka lõvi seljas. Mõnedel maalidel on tal lõvi pea ning muumia keha. Varastel aegadel sümboliseeris teda lootoseõis, ta oli hea lõhna ehk aroomi jumal (nagu öeldakse Püramiiditekstis, "ta on lootoseõis Ra nina juures"). (Egiptus) Lilleke, mis leiti Egiptuse püramiididest ja Tutanhamoni hauakambrist 1922. aastal oli samuti lootos. Enam tuntud nime all "Niiluse liilia", tegelikult on see sinine vesiliilia (Nymphaea caerulea), aga mitte lootos. Väidetakse, et sinine Niiluse lilleke sisaldab uimastit (apomorphine) millel on psühho-aktiivne toime.
Graal Euroopa pärimustes püha objekt (enamasti karikas või kivi), mille imepärane vägi kingib elueliksiiri ja igavese nooruse; keskaegses kuningas Arthuri ja tema rüütlite legendis pajatati, et sellest karikast jõi Kristus pühal õhtusööma ajal. Ristilöömisel koguti sellesse tema veri. Heksagramm koosneb kolmnurkadest, Juudi kuningriigi iidne märk. Kammkarp seostatud Aphrodite, seetõttu ka armastusega. Lootoseõis Egiptuses, Indias, Hiinas ja Jaapanis levinud iidne sümbol. Tähendab surma, kosmilist elu, jumalikkust, inimese spirituaalset kasvu ning hinge täiuslikkusele jõudmise potentsiaali. (Teine lootoseõis Vana-Egiptusemüstiline Maa sümbol) Muna sümboliseeris õnne, rikkust, tervist, sündi ja taassündi. Kuppel taeva sümbol, sageli katab pühasid või olulisi tsiviilehitisi, näiteks moseesid, Bütsantsi kirikuid või Rooma panteoni.
ülemvalitsust, võimu. · Skepter, millel kunagi arvati olevat võlukepikese võim, on falloslik sümbol. · Riigiõun ja valitsuskepp täiendavad teineteist ning sümboliseerivad mehelikkuse ja naiselikkuse ühendusest sündivat loovat jõudu. Sirkel · Renesseansiajal seostati sirklit arhidektuuriga. · Euroopa kunstis võib sümboliseerida ratsionaalset mõistust. · Koos nurgikuga vabamüürluse tähtsaimad sümbolid. Lootoseõis · Egiptuses, Indias, Hiinas ja Jaapanis levinud iidne sümbol. · Tähendab surma, kosmilist elu, jumalikkust, inimese spirituaalset kasvu nin hinge täiuslikkusele jõudmise potensiaali. · On puhtuse sümbol.
Jumalad Indra tormi-, äikese- ja sõjajumal, keda võrreldi möirgava pulliga. Mitmes ,,Rigveda" hümnis räägitakse tema vägiteost, kus ta tappis lohe ja karjarööövli Vritra, millega ta päästis valla vihmaveed. See kajastab aarjalaste võitu India põliselanike üle. Visnu maailma looja. Tema uinakud tähendavad ajastute lõppu ja ärkamised uute ajastute algust. Kujutatakse kollasesse riietatud sinise neljakäelise mehena. Tema sümbol on lootoseõis, mis kajastab vett kui elu allikat. Ta ilmub inimestele paljudes kehastustes, millest tähtsaim on Krisna. Krisna India kõige laiemalt austatud jumal. Ta kehastab jumaliku armastust. Müütides on ta kurjuse vastu võitlev kangelaslik valitseja või siis neidudega tantsu lööv kena karjus. Siva jumalik hävitaja, kel oli võim surma ja hinge vabastamise üle. Meditatsiooni ja jooga isand, kes vabastas oma austajad taassündimisest. Oli loomade ja metsiku looduse valitseja ja oma
" Budismi sümbolina kujutatakse sageli kaheksa kodaraga ratast, mis viitab budistlikus õpetuses kesksel kohal olevale üllale 8-harulisele teele. Dharmaratas võib olla ka hulgaliste kodaratega, sel juhul sümboliseerivad kodarad lõpmatut sündide ja taassündide ahelat. Lootos sümboliseerib puhtust ja jumalikku sündi. Budistide pühakiri ütleb: "inimese vaim on plekitu, nagu tärkav lootos mudases vees, mis ei saa ometi selliseks (mudaseks)". Inimeste süda on nagu veel avanemata lootoseõis. Erinevates budismi suundades on lootosel veidi erinevad tähendusvarjundid, samuti on lootoseõie värvidel erinevad tähendused. PÜHAD TEKSTID Buddha ise oma õpetusi kirja ei pannud. Sajandeid andsid budistlikud mungad ja nunnad Buddha õpetusi edasi suuliselt. 1. sajandil eKr pandi need õpetused Sri Lankal palmilehtedele paali keeles kirja. Budistlike pühade tekstide kogu nimetatakse Tipitakaks (paali keeles või Tripitakaks sanskriti keeles), mis eesti keeles tähendab "Kolmikkorv"
käis hästi tihedalt ümber keha ja lõppes rindade all. 1710. a eKr Uue riigi periood (1710-1090 a eKr) Rõivastus kahekordne-all puusapõll, peal läbipaistev õlakatte; kalasiris; kangas muutus peenemaks; klassi erinevus, plisee Uue riigi periood Ehted suured ehiskraed, wedjatisilm, lootoseõis, skarabeus, kobra sümbol Kosmeetika silmade rõhutamine mustaga, värviti küüsi, põsku, huuli, kasutati parfüümi, Soengud ja peakatted patsed, juuksepikendused, tripardid parukad, mütsid, kiivrid Jalanõud käisid palja jalu või sandaalidega Materjalid nahk, papüürus, pilliroog, lina, siid, puuvill, kuld, 1090. a eKr merekarbid, helmed, puu, taimed KREETA. Minose kultuur Rõivastus:
Avalokitesvarale, armastuse ja kaastunde kehastusele. Tiibeti drikung kagjü koolkonna mungad laama Konchok Lundub ja khenpo Konchok Tamphel valmistavad 6 päeva kestva meeskonnatööna ühe meetrise läbimõõduga värvilistest kivipulbritest mandala. Mandala on puhta kõiksuse graafiline mudel. Seda argimõtetest vabana ja keskendunult vaadeldes muutub inimese meel iseeneslikult puhtaks ja rahulikuks. Mandala keskel on Avalokitesvarat kujutav lootoseõis, see toob kõigile olenditele armastust ja kaastunnet ning vabastab kannatustest. Valmissaanud liivamandala pühitakse kokku ja annetatakse kõigile olenditele, heites selle vette või tuulde. http://www.kirikiri.ee/article.php3?id_article=427 Infootsingu täiendus Aimar Uibo 5. Michelangelo Buonarotti Pieta on üks tuntumaid renessanssiajastu meistritöid, mis asub Püha Peetruse katedraalis Vatikanis Roomas. Marmorist raiutud teos valmis 1499. aastal ja oli
o hirmuäratava lohe ja karjaröövli Vritra tapmist, millega jumal päästis valla seni tagasi hoitu viljastavad vihmaveed. Visnu. Oli Indra abiline, kuid tõusis hilisemas hinduismis viimasest palju olulisemaks. Visnu on maailma looja ja hoiab maailma käigus ka edaspidi. Tema uinakud tähistavad ajastute lõppu ja ärkamised uute algust. Tavaliselt kujutatakse teda kollasesse riietatud sinise neljakelise mehena. Üks tema tähtsamaid sümboleid on lootoseõis, mis tõusis vetesügavusest ja kajastab seega vett kui elu allikat. Visnu ilmub inimestele paljudes kehastustes, millest tähtsaim on Krisna. Krisna. Visna tähtsaim kehastus ja India kõige laialdasemalt austatud jumal. Krisna kehastab jumalikku armastust. Müütides esineb Krisna kurjuse vastu võitleva kangelasliku valitseja või siis neidude seltsis tantsu lööva kütkestava noore karjusena. Sageli austatakse teda kui lummavat lapsukest
Ptah , olles ülemarhitekt ja demiurg ning viies ellu Thothi ja tema abiliste plaane , sai osa nende kõikide atribuutidest , nagu ka naissoost kaaslane Sekhmet. Nefertem Nefertem oli kas Ptahi ja Skhemeti või Phati ja Basti poeg. Teda on joonistatud kui suletuttidega kroonitud meest , kes mõnikord seisab ka lõvi seljas. Mõnedel maalidel on tal lõvi pea ning muumia keha . Varastel aegadel sümboliseeris teda lootoseõis . Ta oli kolmas liige Memphise triaadis , mis koosnes temast , Ptahist ja Sekhmetist . Tema atribuudid on kõike muud kui selgelt määratletud, kuid tõenäoliselt on tema näol tegemist noore Temiga , tõusva päikese jumalaga . Võib- olla sümboliseeris teda lootos seetõttu, et egiptlastele näis, nagu tõuseks päike deltapiirkonnas selle taime kasvualalt. Hilisemates tekstides samastatakse teda terve hulga jumalatega, kes kõik näivad olevat Horose või Thothi esinemisvormid.
õpetuses kesksel kohal olevale üllale 8-harulisele teele. Dharmaratas Dharmaratas võib olla ka hulgaliste kodaratega, sel juhul sümboliseerivad kodarad lõpmatut sündide ja taassündide ahelat. Budismi tähtsamad sümbolid on dharmaratas ning lootoseõis. Lootos sümboliseerib puhtust ja jumalikku sündi. Budistide pühakiri ütleb: "inimese vaim on plekitu, nagu tärkav lootos mudases vees, mis ei saa ometi selliseks (mudaseks)". Inimeste süda on nagu veel avanemata lootoseõis. Erinevates budismi suundades on lootosel veidi erinevad
tervistamise jumalanna),nende poeg oli Nefertem.Sehmetil oli emalõvi pea, nagu jumalanna Bastil. Teised Ptahi naise variandid jumalannad : Bast, Tefnut, Maat, Hathor (nendest järgmisel loengul). Nefertem oli kas Ptahi ja Sehmeti või Ptahi ja Basti poeg. Teda on joonistatud kui suletuttidega kroonitud meest, kes mõnikord seisab ka lõvi seljas. Mõnedel maalidel on tal lõvi pea ning muumia keha. Varastel aegadel sümboliseeris teda lootoseõis, ta oli hea lõhna, aroomi jumal (nagu öeldakse Püramiiditekstis, "ta on lootoseõis Ra nina juures"). Ta oli kolmas liige Memfise triaadis, mis koosnes temast, Ptahist ja Sehmetiks. Mõnikord selle triaadi kolmandaks liikmeks, Ptahi pojaks peeti Imhotepit/Iemhetep, kes oli vaarao Dzoseri (III dünastia, 28/27 s.) jumaldatud cati ja esimene ülempreester (Helioopolises, mitte Memfises), kelle nimi me teame. Tema nimi tähendab "tule rahus" ning see anti talle seetõttu, et teda peeti