1. Millised on progeneesi etapid? Progeneesis on kaks etapid: gametogenees (ovogenees ja spermatogenees) ja viljastumine (fertilisatsioon). 2. Mis on sügoot? Sügoot (üherakuline loode) on viljastatud ergastatud lõigustumiseelne munarakk. 3. Mis on blastomeer? Blastomeer on lõigusrakk, mis eelneb mooruja ja järgneb gastrulastaadium. 4. Mis on moorula? Blastomeerid moodustavad tiheda rakumassi – kobarloode ehk moorula. 5. Kuidas jaotatakse embrüogeneesis lootelehtede moodustumise periood? Lootelehtede moodustumine periood jaotatakse varasegastrulatsiooniks ja hilisgastrulatsiooniks. 6. Mis on platsenta põhifunktsioonid? Platsenta varustab loote toituainetega, kaitseb loote ja tagab hingamis- ja eritusfunktsiooni tööd. Millised olid minu eelnevad teadmised? Enne seminari mina juba teadsin kuidas loode areneb emaihus lunaarkuu kaudu ja kuidas
Juhendaja: Ave Kõrve-Noorkõiv, lektor Tartu Tervishoiu Kõrgkool Tartu 2018 EELNEVAD TEADMISED EBRÜOLOOGIAST Hindan enda eelnevaid teadmisi embrüoloogiast täiesti keskpäraseks. Kooli bioloogiast on juba aastaid möödas, seetõttu on nii mõndagi ununenud. Eriti vähe oli meeles paljunemise staadiumist. Meelest olid läinud ka segmentatsioon ehk lõigustumine ja lootelehtede teke. Edasine loote areng ja sinna juurde kuuluva plantseta ja nabaväädi ülesanded olid juba tuttavad. Kahe lapse emana olen kokkupuutunud erineva raseduskulgu puudutava kirjandusega. Üldjuhul olen suure huviga hakanud lugema, kuidas areneb laps mu sees ja mis mu kehaga toimub umbes seitsmenda – kaheksanda nädala paiku, kui olen rasedusest teada saanud ja sellele ka arsti poolse kinnituse saanud. MIDA TEAN NÜÜD
lahti mõtestada. Lisaks aitab mingi elusorganismi visuaalselt nägemine hiljem kaasa, kui on vaja kirjalikult või suuliselt selle ehitust kirjeldada. Millised on progeneesi etapid? Gametogenees ja viljastumine. 1. Mis on sügoot? Sügoot e üherakuline loode on viljastatud, ergastatud, lõigustumiseelne munarakk. 2. Mis on blastomeer? Lõigustumise käigus tekkiv rakk. 3. Mis on moorula? Kobarrakk. 4. Kuidas jaotatakse embrüogeneesis lootelehtede moodustumise periood? Varaseks -ja hilisgastrulatsiooniks. 5. Mis on platsenta põhifunktsioonid? Platsenta põhifunktsioonid on loote toite-, kaitse-, hingamis-ja eritusfunktsioon.
A Isiksus on iga inimene, kellel on eneseteadvus, sotsiaalne roll. Normaalne, terve vastsündinu areneb isiksuseks 3-4 aastaselt. W.S.Sheldoni teooria on lootelehtede teooria, mille järgi on iga inimene arenenud 3-st lootelehest: endodermist, mesodermist ja eksotermist. Vastavalt sellele, milline looteleht on üle- või alaarenenud kujuneb välja in. kehakuju. Tüübid: endomorfne luustik nõrk kõhukoobas ja soolestik on ülearenenud; mesomorfne kõik on tasakaalus; ektomorfne nõrk luustik ja lihased. Kehamahlade teoori järgi on inimesel 4 erinevat kehamahla: kollane sapp e. koleerik äkilise ja vihase meelelaadiga; must sapp e
Sugurakkude hulk Väga palju sugurakke Vähem sugurakke Kaitse Suur osa järglastest hukkub Järglased on paremini kaitstud 10. Loote arengu etappide järjestus! 1. Viljastumine 2. lõigustumine 3. Moorula 4. Blastotsüst 5. Kinnitumine emaka seinale 6. Lootekestade kujunemine 7. Gastrula 8. Lootelehtede kujunemine 9. Elundkondade kujunemine 10. Sünd 11. Mis on biogeneetiline reegel ! o Biogeneetiline reegel- selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus 12. Nimeta loodet kahjustavad tegurid + nt! o Keemilised (suits, alkohol, ravimid) o Füüsikalised ( traumad, kiirgused, vibratsioon ) o Bioloogilised ( haigused, puudulik hingamine, kunstlik toitumine ) 13. Loetle järgse arengu tüübid + nt!
Menstruatsioon-tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljutatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskestast. Folliikul-munarakku ümbritsev ja toitev Kollakeha-folliikuli jäänused, millest munarakk on ovulatsiooni käigus väljunud toodavad hormoone, mis valmistavad ette emaka. Sügoot-Viljastatud munarakk, kus on diploidne kromosoomistik 1Lõigustumine:Moorula->mastotsüst->gastrula 2.Lootelehtede teke:Ehktoder, entoderm,mesoderm 3.Lootekestade teke:Vesikest, kõldkest, platsenda e. emakoog, kusekott 4.Organite teke:kujunevad lootelehtedest
välimisest rakkude kihist trofoplastist. 9. Millisest blastotsüsti osast areneb loode? Õõs- blastotsöölist 10. Järjestada organismi arenguetapid: viljastumine, lõigustumine, moorula, kinnitumine emakaseinale, lootekestade kujunemine, blastotsüst, gastrula, lootelehtede kujunemine, elundkondade kujunemine, sünd. 11. Nimetada lootekestad. Koorion, allannois, amnion Lootekest ülesanne Amnion ehk vesikest Kaitse, joogi- ja urineerimis- KK, eraldab teistest kestadest Allannois ehk kusekott Sellest kujunebnabaväät, ühendab loodet platsentaga, selles veresooned enamasti Koorion ehk kõldkest Kattev kaitsefunktsioon (nt toodab valke, mis mõjutavad ema AV loote huvides) 12. Millest moodustub platsenta
kasvavad kõldkest ja emaka limaskest kokku ja moodustavad platsenta (ühendab emasorganismi areneva lootega, veresooned varustavad loodet hapniku ja toitainetega ning juhivad välja jääkproduktid, eritab naissuguhormoone). Sellele järgneb karikloote e. gastrula moodustumine, mis koosneb algselt kahest rakukihist (välimine ja sisemine looteleht). Välimise lootelehe rakkudest moodustub ürgjutt, mis areneb servadelt kinni kasvades pea- ja seljaajuks. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub lootelehtede vahele ning moodustab keskmise lootelehe. Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Välimisest närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad, keskmisest tugi- liikumis-, vereringe-, eritus- ja sigimiselundkond ning sisemisest seede- ja hingamiselundkond. Kõik need muutused toimuvad järk-järgult embrüonaalse induktsiooni alusel (rakud mõjutavad teineteist). 22 päeval alustab tööd süda (loode on 3 mm pikkune) ning algab silmade areng
Varases karikloote staadiumis on eristatavad välimine looteleht ehk ektoderm ning sisemine looteleht ehk entoderm. Gastrulatsiooni esimese faasi algul eraldub embrüoblastist lõhenemise teel ühe lameda rakukihina sisemine iduleht - ektoderm. Peagi moodustub välimise lootelehe rakkudest embrüo välispinnale vagu, mida nimetatakse ürgjutiks, mis hiljem servadelt kokku kasvades moodustab närvitoru , millest arenevad välja pea- ja seljaaju. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub lootelehtede vahele ning moodustab keskmise lootelehe ehk mesodermi.(Tago Sarapuu. Bioloogia gümnaasiumile I osa.Eesti Loodusfoto.Tartu 2002.lk 119) Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Mesodermis arenevad välja tugi- liikumis-, vereringe-, eritus- ja sigimiselundkond ning entodermis arenevad välja seede- ja hingamiselundkond ning ektodermis närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad . 22. päeval
histoloogiliseks uuringuks. Kude - Ehituselt ja funktsioonilt ühtsed rakud moodustavad koe. Moorula - rakkude jagunemisel (lõigustumisel) tekkinud rakkude kogum Blastula kui moorulasse on tekkinud õõs Gastrulatsioon rakkude ümberpaiknemine Ektoderm ja endoderm lootelehed, tekkinud gastrulatsiooni käigus Mesoderm rakud mis sopistunud nende vahele Mesenhüüm - Mesodermist ja ektodermist rändavad osad rakud lootelehtede vahele, moodustavad selle Kudede regeneratsioon rakkude uuendamine Uurimine elusorganismis in vivo Uurimine katseklaasis in vitro Näärmerakk rakk, mis toodab palju nõret sekreet aine, mida eritavad näärmed organismis kasutamiseks (nt.seedimiseks) ekskreet aine, mida eritatakse organismist väljutamiseks Kollageen moodustab sidekoe põhimassi
10. Rakuvaheaine koostiskomponendid, nende ülesanded Kollageen- annavad koele tõmbetugevuse GAG- (glükoosaminoglükaanid) annavad rakkudevahelisele ainele geelja struktuuri, määravad rakkude vahele ainete liikumise Elastsed kiud- annavad koele elastuse, on väga venivad Retikulaarsed kiud- õrnad fibrillid 11. Tugikudede rakud, nende ülesanded Arenevad kõik lootelisest koest mesenhüümist (lootelehtede vahel olev sidekude) Fibroplastid- aktiivselt rakuvaheainet sünteesivad rakud Rasvarakud- sünteesivad ja säilitavad triglütseriide e rasvu Peritsüüdid- rakud, mis on ühendatud kapillaaride endoteeli rakkudega Kaitserakud o Makrofaagid- fagotsüteerivad vananenud kudesid ja võõrkehi o Neutrofiilid- bakterid, mis fagotsüteerivad patogeene ja enda kudede surnuid osi o Nuumrakud
Emaka limaskest kasvab ning mähib enesesse lootemuna: moodustub platsenta -- elund, mis asub toitma ja kaitsma sinu last kogu raseduse kestel. Idulane on nüüd diameetrilt väiksem kui pool millimeetrit, kuid tal on juba olemas primitiivsed hingamispilud, lootetoru, millest saab lõpuks süda, ning esimesed närvisüsteemi rakud. Neljandast nädalast alates elab sinu sees mitte enam lootemuna, vaid juba embrüo. Tekkinud kolmest lootelehtede liigist hakkavad formeeruma erinevad elundid. Sisemine looteleht (endoderm) vastutab kopsude, maksa, seedeelundite süsteemi ning kõhunäärme arengu eest. Vahelmisest lootelehest (mesodermist) arenevad skelett, lihassüsteem, neerud, veresooned ja süda. Väline looteleht (ektoderm) formeerib naha, juuksed, silmaläätsed, hambavaaba ja närvisüsteemi. Hiljem suunduvad rakud kõikidest lootelehtedest "kohtadele" laiali. Moodustub embrüo pea -- õrn kui pisar
§ Kestus 2-3 päeva § Selles staadiumis toimub mitmikute kujunemine (oleneb mitu embrüoblasti tekkis) • Gastrualtsioon o Väga täpne rakkude liitumine, et tekivad lootekestad ja lootelehed, tulemuseks gastrula § Lootekestad kolm rakkude kihti trofoblastist § Lootelehed ainuõõssetel ja käsnadel 2, kõrgematel loomadel 3 o Lootelehtede teke 2-s staadiumis § Varane – kujunevad endo- ja ektoderm § Hiline – kujuneb mesoderm o Kestab ca nädala (seega sel ajal paigutuvad tulevaste organite alged oma kohale) o Alguses, emakasse jõudes pesastud (ca 50% loodetest) o Lootelehed § Ektoderm – marrasnahk koos tema tekistega ja nahanäärmed, närvisüsteem, meeleelundite närvirakud
Karikrakk Epiteeli klassifikatsioon *Epiteele klassifitseeritakse nii arenguliselt kui ka ehituse ja talitluse järgi. *Olulisem on klassifikatsioon, mis põhineb kahedimensionaalsel rakkude kujul,mis on jälgitav valgusmikroskoobis. *Lisaks kujule arvestatakse ka rakukihtide arvu. Epiteelide põlvnemine *Epiteelid arenevad nii ektodermist, endotermist, mesodermist kui ka mesenhüümist ja ta talitlus on väga mitmekesine. Epiteelkoe mõiste on vaid morfoloogiline! Lootelehtede põhjal klassifikatsioon 1)Ektodermaalsed koed -naha epteel e. Epidermis ja selle derivaadid -naha näärmed küüned, karvad; seedekanali kraniaal- ja anaalosa; tüümuse epiteel; adenohüpofüüsi ja kilpnäärme epiteel 2)Entodermaalsed koed – soole endoderm (mao ja solte katte- ja näärmeepiteel) 3)Mesodermaalsed koed- nefrotoom, mesoteel 4)Mesenhüüm(looteline sidekude)-endoteel Epiteelkoe klassifikatsioon kasvu alusel koekultuuris
Sertoli rakud , degenereerib Mülleri juha. Leydigi rakud sekreteerivad testesterooni mis hoiab elus Wolffi juha, testesterooni puudumisel Wolffi juha degenereerub. Munasarjade kujunemine. Y-kromosoomi ja Sry puudumisel areneb emas- fenotüüp; munasarjade arengut ja oogeneesi määravaid geene: Wnt4 ja Rspo1, Foxl2 (transkriptsioonifaktor), FST (aktiviini inhibitor). Rspo1 või Foxl2+Wnt4 puudumisel: osaline maskuliniseerumine. Varane areng: lootelehtede kujunemine ja neuraalne induktsioon Lootetehtede derivaadid. Ektoderm:naha epiderm ja tema derivaadid; Suu ja pärasooli epiteliaane sisu; tundliku retseptorid epidermas; näärviline süsteem, silma lääts. Mesoderm: keelik; skeletsüsteem; lihassüsteem; eritussüsteem; tsirkulaarne ja lümfaatne süsteem.Endoderm:seedetrakti epiteliaalne sisu; respüratoorse süsteemi epiteliaane sisu; reproduktiivse süsteemi sisu; maks, tüümus; kõhunääre.
Järglane areneb sellisel juhul viljastamata munarakust. Esinev alamatel vähkidel N. vesikirbud ja paljudel putukatel N. lehetäid. Partenogeneetilistel liikidel on isased sagedasti haruldased või puuduvad hoopis. Pedogenees ehk vastse neitsisigimine erineb eelmisest selle poolest, et juba vastse kehas tekivad munarakkudest uued vastsed. Polüembrüoonia korral areneb ühest munarakust mitu isendit. 5. Looteline areng 3 perioodiks: 1) lõigustumine 2) gastrulatsioon ja lootelehtede kujunemine 3) histogenees ja organogenees Moorula kobarloode, blastula põisloode, gastrula kahekihiline karikloode 6.1. Kooselu vormid Neutralism 0/0, Sümbioos ehk mutualism +/+, Kommensialism +/0 asupaigaks või kaitseks, saamata teiselt selle eest midagi vastu. Amensalism -/0 N penicilliin, Parasitism +/ 6.2. Loomade käitumine Sünnipärane ehk instinktiivne käitumine on pärilik ja see ei muutu kogemuste lisandumisega. Refleks on automaatne vastus närvi stimulatsioonile. N
kasvavad kõldkest ja emaka limaskest kokku ja moodustavad platsenta (ühendab emasorganismi areneva lootega, veresooned varustavad loodet hapniku ja toitainetega ning juhivad välja jääkproduktid, eritab naissuguhormoone). Sellele järgneb karikloote e. gastrula moodustumine, mis koosneb algselt kahest rakukihist (välimine ja sisemine looteleht). Välimise lootelehe rakkudest moodustub ürgjutt, mis areneb servadelt kinni kasvades pea- ja seljaajuks. Osa ürgjuti ümbruse rakke liigub lootelehtede vahele ning moodustab keskmise lootelehe. Igast lootelehest arenevad kindlad elundid ja elundkonnad. Välimisest närvisüsteem, meeleelundid, naha ja suu epiteelkude, küüned, karvad, keskmisest tugi- liikumis-, vereringe-, eritus- ja sigimiselundkond ning sisemisest seede- ja hingamiselundkond. Kõik need muutused toimuvad järk-järgult embrüonaalse induktsiooni alusel (rakud mõjutavad teineteist). 22 päeval alustab tööd süda (loode on 3 mm pikkune) ning algab silmade areng
Sündesmokoriaalne platsenta – emaka epiteel lahustatud, teised kihid säilinud (mäletsejad) Endoteliokoriaalne platsenta – koorioni epiteel kontaktis emaka versoonte endoteeliga (kiskjalised) Hemokoriaalne platsenta – koorioni hatud emaka verelakuunides (putuktoidulised, primaadid, inimene, hiir) Hemoendoteliaalne platsenta – ema veri puutub kokku loote koorioni veresoone endoteeliga (käsitiivalised, küülik) 6.Ektoderm 60. Organogenees Peale lootelehtede (ektoderm, mesoderm, endoderm) moodustumist gastrulatsioonis hakkavad nendest organogeneesi (organite areng) käigus tekkima koed (histogenees) ja organid, mis lõpuks moodustavad organsüsteeme 61. Millistele struktuuridele annavad aluse pinnaektoderm, neuraaltoru ja neuraalhari ning ektodermaalsed plakoodid? Ektoderm annab aluse epidermisele ehk marrasknahale ja selle derivaatidele (nt higinäärmed, karvafolliikulid, küünised (küüned) ja
annaabi.ee 
