mägiristik, angerpist, tui-tähtpea, mugultulikas, kassisaba, metsülane, kevadmaran, väike kivirik, harilik kivirik, põld-varsapõlv, kaljukress, madal unilook, arukäpp, hall käpp, harilik käoraamat, kahkjaspunane sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, kärbesõis, kahelehine käokeel, rohekas käokeel, harilik muguljuur, tõmmu käpp, põõsasmaran, pajuvaak, süstlehine teeleht, aasnelk. Loomad: Putukad: 2) Eestis leidub peamiselt sekundaarse tekkega loopealseid. Suurem osa looniite on tekkinud koduloomade karjatamisel ning kujunenud kunagistest põldudest. Väga vähesel määral leidub siiski ka primaarseid loodusid, mis on kujunenud maakerke tagajärjel merest kerkinud maale. Looniit asub paesel aluspinnal ja õhukesel lubjarikkal, sageli ka kivisel mullal.Mullad on väga põuakartlikud, kuid samas ka huumus- ja toitaineterikkad. Mullakihi paksus on väga õhuke (kuni 30 cm). Alvarid on levinud saartel, Lääne-, Loode- ja Põhja-Eestis. Looniidud on
Sel ajal tasub kindlasti meie giidide abil lähemat tutvust teha ka taimeriigiga. Lääne-Eesti rannikualade ning Saaremaa, Hiiumaa ja Vormsi lubjarikastel muldadel kasvab kokku 36 dekoratiivse välimusega orhideeliiki. Meie pool-looduslikud kooslused ranna-ja puisniidud on aga rikkalikuimad taimekooslused Euroopas. Juuni sobib hästi minemaks meie loodepoolseimale saarele - Osmussaarele, mis oma maastikega pakub meeldejäävat elamust. Siin võib näha alvareid ehk looniite. See elupaik on tänaseks säilinud vaid üksikutel Läänemere ümbruse saartel. Omalaadset eksootikat pakuvad ka saarel olevad islandi lambad, kes toodud saarele just siinsete ohustatud pärandmaastike säilitamiseks. Juuli Juulikuus sirguvad jõudsalt erinevate lindude pojad, kes pidevalt oma piiksumisega enda tühja kõhtu vanalindudele meelde tuletavad. Olgu selleks üksik kotkapoeg või tervelt tosin tihasehakatist poegadele toidu toomine võtab suurema osa lindude päevast
Põhja-Eestis- Rähkmuld Veeris- ja klibumullad Mullad, mis koosnevad suurel hulgal veerisest ümaratest kividest. Veerismuldades leidub kivisid läbimõõduga umbes 100 - 500 mm ning klibumuldadest kive läbimõõduga, mis jääb umbkaudu suurusjärku 150 mm kuni 20 mm. Alvar Paepealne ala, kus rähast või klibust koosnev pinnakate on õhuke või puudub ning mullakiht on õhem kui 30 cm; alvaril kasvab lubja- ja kuivalembene taimestik. Looniite ja kadastikke kasutatakse karjamaana, alvaril paiknevad metsad (loometsad) kuuluvad hoiumetsade hulka. Alvarit esineb kõige ehedamalt Eestimaa saartel Saaremaal, Hiiumaal, Muhu saarel jne. Lammimullad Ehk alluviaalmullad, siseveekogude tulvaveealal kujunenud muld. Ehituse ja koostise järgi jagatakse lammimullad teralisteks, kihilisteks ja mudajateks, veereziimi järgi lammi-kamarmullaks, lammi-gleimullaks, turvastunud lammimuldadeks ja lammi- madalsoomullaks
korras. 9 6. Kaitsealuse objekti analüüs Kaitsealuse objekti väärtusteks on käpalised, kes on ohustatud taimeliigid, siis veel puutumata ürgloodus ja panga kihistikku sisaldav dolomiit ning paljand, mis aitavad näha selle ala ajalugu. Eelnimetatud väärtuste tõttu teeb see objekti asukoha eriliseks ning selle pärast ongi seda ala vaja kaitsta. Ala kaitsmine toimub näiteks ümbritseva piirkonna niitmisega, kuna kui looniite ei niideta ja ei hoolda kasvavad need võssa ja eluskoosluste arvukus hakkab seal piirkonnas vähenema. Negatiivne mõju leevendatakse näiteks liikumispiiranguga teatud aladel kui käpalised õitsevad, näiteks tehakse matkaradu, et inimesed neid taimi ära ei tallaks. Selle koha üheks ohuks on looniitude kinnikasvamine, kui neid õigesti ei hooldata, mille tagajärjel võivad seal piirkonnas kooslused hävida, k.a ka käpalised. Teisteks ohtudeks
üha peale kantakse muudavad luha mulla viljakaks. Võrreldes teiste poollooduslike kooslustega on luhtade taimestik lopsakas, kuid liigivaene. Puurindes kasvavad luhal tamm, hall lepp, haab, toomingas, sanglepp. Kasutatakse peamiselt loodusliku heinamaana.. Kui luhta ei niideta ega kasutata karjamaana, siis kasvab ta kiiresti kinni. Luha hooldamiseks on vaja seda niita igal aastal. 10. Looniit Enamasti on nad tekkinud sekundaarselt inimtegevuse mõjul varasematest loometsadest, esmatekkelisi looniite leidub tugevasti läbikuivavatel aladel. Mullakiht on liiga õhuke ning puud ja põõsad ei saa seal kasvada. Rohttaimestik on üsna kidur, kuid väga liigirikas. Seal 3 kasvab palju käpalisi ning muid haruldasi õistaimi, samuti samblaid ja samblikke. Taimedest on tüüpilised harilik ja valge kukehari, harilik koldrohi, kuldkann.
põhja pool. Laukasoos on 360 suuremat ja väiksemat laugast, mis ühinedes võivad moodustada suuremaid veekogusid. Uuemõisa soos domineerivad taimkattes lõuna- ja keskosas puispuhmaraba kooslused, servaaladel männi-kase siirdesoo kooslused. 4.3 Niidud Poollooduslikke kooslusi leidub rahvuspargis ca 2500 hektaril, mis moodustab 5,3% loodusala maismaa pindalast. Umbes poole moodustavad erinevad aruniitude tüübid, sh paluniidud. Looniite leidub peamiselt Palmse-Vihasoo ning Muuksi ümbruses ca 360 hektaril (14,4% poollooduslikest kooslustest). Lamminiidud on esindatud Valgejõe, Loobu jõe ning Mustoja kallastel 240 hektaril (9,6%). Umbes sama palju on inventeeritud rannaniite. Niiduelupaigatüüpidest on veel esindatud puisniidud, soostunud niidud, puiskarjamaad ja kadastikud. Pool sajandit tagasi laialt levinud ja aastatuhandeid vanad poollooduslikud kooslused on paljude
muldkattega ja suhteliselt tasase pinnamoega paealadel. Kohati on karstumist. Valdavalt on sealsed kasvukohad kuivad või väga kuivad, ajuti, eelkõige kevaditi võivad sulglohud ja karstialad olla veega täitunud. Muldadest on iseloomulikud kuivad või gleistunud paepealsed ja rähksed rendsiinad. Enamasti on looniidud tekkinud sekundaarselt inimtegevuse (raiete, karjatamise) mõjul varasemate loometsade asemele, esmatekkelisi (primaarseid) looniite leidub kõige õhema mullaga, tugevasti läbikuivavatel aladel. Taimedest on tüüpilised harilik ja valge kukehari, harilik koldrohi, kuldkann ja hobumadar, niiskemates paikades ka lubikas, vesihaljas tarn ja sinihelmikas. Looniite on karbonaatkivimite avamustel Harju lavamaal ja Viru lavamaal, Lääne- ja Pärnumaal ning saartel. Nõmmeniite leidub lainja või enam-vähem tasase pinnamoega sanduritel, lamedatel
annaabi.ee 
