tragöödiale ,,Coriolanus". See teos räägib kuidas legendaarne Rooma juht Gaius Marcius Coriolanus vallutas Rooma. Kui esitus hakkas olin ma üllatunud, sest kujutasin seda väga igavana ette. Mulle jättis juba avamäng väga võimsa mulje ja see oli tõeline elamus. Teisena esitati klaverikontserti nr 5 Es-duur, op.75 (,,Emperor"). Teos oli pühendatud Anna Margarete von Browne'le, kellesse Beethoven armunud oli. Beethoven kirjutas selle teose enda esimeses loominguperioodis. Teost läbis närviline energia, mida oli näha ka läbi pianisti esinemise. Sten Lassmann tundus klaveri taga nagu tõeline proffessionaal. Peale selle klaveriteose teist osa hakkas mul silm kinni vajuma. Esimene osa sellest teosest oli väga huvitav, kuid edasi läks kõik üksluiseks. Kaotasin huvi selle teose vastu ja mulle tundus, et see teos jääbki lõputult venima.
16. sajandi üht suurimat Madalmaade maalikunstnikku Pieter Brueghel vanemat (u 1520-1569) tuntaksegi Talupoegade Brueghelina, sest ta armastas maalida ausaid, tõetruid pilte talupoegade elust. Vaataja näeb tema piltidel rahvarohkeid pidustusi, laste mänge ja sadu toimekalt sagivaid inimesi. Kaks tema kuulsamat maali on "Talupoja pulm" ja "Pimedad". Maalis "Talupoja pulm" avaldub kaasaegne olustik, vitaalsed talupojatüübid ja humoristlik kallak. Teos on loodud kunstniku kõige küpsemas loominguperioodis, vaid mõni aasta enne surma. Maalis "Pimedad" kujutab kunstinik vaimset pimedust, inimese loomastumist. Õudsele pimedate rongkäigule on vastandatud imekaunis loodus, nagu tahaks kunstnik öelda, et üksnes loodus on inimlik, mitte inimesed. Hieronymus Bosch (Madalmaad). Tema piltidel näeme fantastilisi stseene ja igasuguseid kohutavaid nägemusi. Neis moodustuvad looduses tõepoolest esinevate loomade, lindude ja roomajate kehaosadest uued, seninägematud värdjad ja peletised
Samaaegselt valmis ka kriitilis-realistlik novell "Hingemaa". Revolutsiooniline romantism asendus Läänest tulnud uue moodsa kunstivoolu impressionismiga. Mõjud on märgatavad eeskätt novellikogudes "Õhtu taevas" , aga ka varasemas kogus "Kahekesi" , näiteks novellid "Toome helbed", "Suveöö armastus" jt. Läbilõike I perioodi loomingust annab kogu "Liivakell" II loominguperiood algas Esimese maailmasõja eel. Esimeseks suuremaks teoseks sai romaan "Felix Ormusson" Selles loominguperioodis on kesksel kohal novellistika. Kirjanik arendas välja omapärase ja uuelaadse novellisüsteemi, mis erines tunduvaltvarasemast eesti novellistikast. Tegelikkuses esinevate karakterite ja inimsuhete kujutamine ei piirdunud tal ainuüksi realistlike vahenditega, novellidesse sugenes fantastilisi kirjeldusi ning sündmusi. III loominguperiood algas 1937. aastal pärast 10-aastast ilukirjanduslikku pausi, mil
Faulkner and Company" (1861). Edward Burne-Jones oli maalikunstnik, disainer,luuletaja. Oli prerafaeliitide vennaskonna liige, jagades koos teistega vaimustust keskaja kunsti vastu. Varasem looming oli tugevasti mõjutatud Rossetti töödest, tema loominguallikaks oli Malory eepos "Morte d`Arthur". Kaks reisi Itaaliasse, kus ta nägi Botticelli, Mantegna ja Michelangelo loomingut, kujundasid tema küpsemas loominguperioodis monumentaalse ja puhtalt esteetilise stiili. Tema loomingut iseloomustasid õrnad ja erootilised figuurid, tundlikud jooned. Esines alates 1877 Pariisi kunstinäitustel; maalide teemad olid enamasti allegoorilised. Lisaks maalimisele tegi kavandeid käsitööesemetele, kavandas ka suurejoonelisi vitraazaknaid. Walter Crane oli maalikunstnik ja illustreerija. Oli tugevasti mõjutatud prerafaeliitide loomingust ja jaapani puulõikest.. Disainis
Klaverisonaatide hulgast märgib seda ajajärku selgeimalt 1804 1805 sündinud "Appassionata". Väga oluline on sellel ajajärgul töö V sümfooniaga. Eredaima väljenduse pidanuks heroiline teema leidma aga tema ooperis "Leonore", mis oli aastatel 1804 1806 Beethoveni peamiseks tööks. 1807. - 1808. aastal lõpetas beethoven V ja VI sümfoonia, avamängu "Coriolanus". Missa C-duur ning Fantaasi klaverile, koorile ja orkestrile. 1809. aasta oli Beethoveni keskmises loominguperioodis kõige vaiksem. Aasta lõpul telliti Beethovenilt muusika Goethe draamale "Egmont" ning sellest sai alguse ta keskmise perioodi loomingu viimane jõuline laine. (Siitan 1998, lk 333-337) Kriis (1813 1815) Aastail 1800 1812 oli valminud suurem osa Beethoveni loomingust üheksast sümfooniast kaheksa, 32 klaverikontserti, viiulikontsert, kolmikkontsert, ooper, oratoorium, missa jpm. Sellele erakordselt intensiivsele ajale järgnes mitu aastat peaaegu täielikku vaikust
sajandi üht suurimat Madalmaade maalikunstnikku Pieter Brueghel vanemat (u 1520-1569) tuntaksegi Talupoegade Brueghelina, sest ta armastas maalida ausaid, tõetruid pilte talupoegade elust. Vaataja näeb tema piltidel rahvarohkeid pidustusi, laste mänge ja sadu toimekalt sagivaid inimesi. Kaks tema kuulsamat maali on "Talupoja pulm" ja "Pimedad". Maalis "Talupoja pulm" avaldub kaasaegne olustik, vitaalsed talupojatüübid ja humoristlik kallak. Teos on loodud kunstniku kõige küpsemas loominguperioodis, vaid mõni aasta enne surma. Kunstnik on rakendanud kolmnurgale rajanevat kompositsiooni. Maalis "Pimedad" kujutab kunstinik vaimset pimedust, inimese loomastumist. Õudsele pimedate rongkäigule on vastandatud imekaunis loodus, nagu tahaks kunstnik öelda, et üksnes loodus on inimlik, mitte inimesed. Prantsusmaa maalikunsti parim osa on peenelt isikupärased portreed. Kuulsaim meister oli Francois Clouet (1505-1572). Eestis toimusid sel ajal pidevad sõjad
· 5-7 sümfooniad II triloogia (puht instrumentaalsed) · 8 sümfoonia kulminatsioon (läbinisti rõõmus erinevalt teistest sünfooniatest, kus on suured probleemid) · 9 sümfoonia ,,Laul maast" kantaatsümfoonia, epiloog · 10 sümfoonia lõpetamata (Mahler palus enne enda surma naisel Annal need hävitada, kui ta ei teinud seda, vaid lasi mustandid trükkida). MK: ,,Laulud surnud lastest" * Tema 4-s sümfoonia on kirjutatud tema varases loominguperioodis, mil ta oli Viini Riigi Ooperi dirigent ning see on 5-osaline hiigelkoosseisuga monumentaalne (2-3 sümfoonia väljendavad monumentaalset mõtlemist, aga 4-ndas võetakse pille vähemaks jne) teos. * 6-ndas sümfoonias ,,Traagiline" ei näe ta vaeva ( 5 ja 7-ndas sünfoonias oli tal võitlus inimestega ja ta nägi võimalikkust võidelda) ning see on 4-osaline klassikaline teos.. * 1903 ,,Laulud surnud lastest" * 6 sümfoonia sisaldab palju elemente. * 8 sümfoonia on Mahleri loomingu tipp
moodsa kunstivoolu impressionismiga. Mõjud on märgatavad eeskätt novellikogudes "Õhtu taevas" (1913), aga ka varasemas kogus "Kahekesi" (1908), näiteks novellid "Toome helbed", "Suveöö armastus" jt. Läbilõike I perioodi loomingust annab kogu "Liivakell" (1913) II loominguperiood algas Esimese maailmasõja eel. Esimeseks suuremaks teoseks sai romaan "Felix Ormusson" (1915). Peategelane Ormusson on kirjanik, kelle päevik moodustabki romaani sisu. Selles loominguperioodis on kesksel kohal novellistika. Kirjanik arendas välja omapärase ja uuelaadse novellisüsteemi, mis erines tunduvaltvarasemast eesti novellistikast. Tegelikkuses esinevate karakterite ja inimsuhete kujutamine ei piirdunud tal ainuüksi realistlike vahenditega, novellidesse sugenes fantastilisi kirjeldusi ning sündmusi. Mõjustatuna sümbolismist kaotas Tuglase tegelane reaalse inimese kontuurid ja muutus sümboliks. Novellis "Merineitsi" on Kaspar ahnuse ja võimuiha,
annaabi.ee 
