Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"loomingumeetodid" - 9 õppematerjali

Noor-Eesti
13
pptx

Noor-Eesti

Luua Eestis intelligentsikirjandust ja pöörduda eeskätt haritud lugeja poole Liikmed Juhtkujud: Gustav Suits ja Friedebert Tuglas Liikmed: J. Aavik, B. Linde, V. Grünthal-Ridala Koostöö: Kunstnikud: N. Triik, K. Mägi, J. Koort, K. Raud Luuletajad: K. J. Peterson, J. liiv http://www.hot.ee/maririina/HotPotatoes/kes_on_foto_8.kl.htm http://www.kirmus.ee/erni/foto/suit03x.html Aineala, loomingumeetodid Kirjutati peamiselt kunstist ja filosoofiast Noor-Eesti jaguneb kolme ajajärku: Kujunemisperiood (rahvusromantika ja realism) Esteetiline kõrgperiood (impressionism, sümbolism) Hilisperiood (modernism) Tegevusvaldkond Elavdas kultuurielu Tõstis kirjanduse vormi- ja stiilikultuuri Viis kirjanduskriitika paremale tasemele Tõstis raamatukujunduse taset Tutvustas eesti lugejaskonnale maailma filosoofilisi suundi Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara

Kirjandus → Kirjandus
15 allalaadimist
Muusikaajastud
2
doc

Muusikaajastud

kasutamine. Arnold Schönberg, Dimitri sostakovitsi. Aastaid 1940-1950 võikski laiemalt käsitleda kui seisakuperioodi kogu Euroopas, mil hilisromantism ning impressionism ei olnud valdavalt enam kasutusel, neoklassitsism oli oma aktuaalsuse kaotanud, kuid muusikaline avangardism ja elektronmuusika veel ellu astumata. Avangardism-1950/60.aastate muusikailmingute ühisnimetaja; mille alla on ühendatud mitmed uuenduslikud kompositsioonitehnikad ja loomingumeetodid. USAs kasutati sõna avangardism asemel eksperimentaalmuusika või modernism. Paljud heliloojad eksperimenteerisid oma loomingus erinevate võimalustega. Avangardismi tekkimise eelduseks olid tehnika kiire areng, elektronmuusikastuudiote tekkimine. Serialism. Matemaatiline täpsus. Detailsid esitusjuhised interpreetidele. Kõlavärvimuusika e sonorism. Klastrid. Oluline on kõla. Happening.(1952 esimene) Improviseeritud etendus, sisaldab üheaegselt kujutava kunsti, muusika, sõnakunsti,

Muusika → Muusikaajalugu
43 allalaadimist
Muusikaajalugu 20-sajandi muusika
6
docx

Muusikaajalugu 20. sajandi muusika

Grimes’’, ’’Lucretia teotamine’’, ’’Albert Herringu’’, ’’Sõjareekviem’’. 30. Britten ei läinud tingimusteta kaasa ajastu modernistlike ja avangardistlike suunitlustega. Tuginedes inglise muusika sajanditevanustele traditsioonidele, arendas ta välja täiesti omanäolise, võib-olla kohati alalhoidliku helikeele. 31. Avangardism ei ole ühetähenduslik stiilimõiste. Selle termini alla kuuluvad mitmesugused kompositsioonitehnikad ja loomingumeetodid. See hõlmab 1950.-1960. aastate otsingulisi suundi muusikas. Neid kõiki ühendas loobumine sellistest traditsioonilistest muusikalistest väljendusvahenditest nagu meloodia, harmoonia ja regulaarne rütmijaotus. 32. Seeriamuusika ühe avaldumisvormina tekkis püantillism ehk punktmuusika, kus seeria üksikud noodid jaotati erinevate istrumentide vahel ära. Niiviisi kirjutatud muusika puhul

Muusika → Muusikaajalugu
16 allalaadimist
20-sajandi muusika
6
docx

20. sajandi muusika

teostamine", ,,Albert Henning" ning ,,Sõjareekviem". 30. B. Britten erineb teistest heliloojatest selle poolest, et ta ei läinud kaasa ajastu modernistlike ja avangardlistlike suunitlustega. Tuginedes inglise muusika sajanditevanustele traditsioonidele, arendas ta välja täiesti omanäolise, võib-olla kohati alalhoidliku helikeele. Avangardism 31. Avangardismi mõiste alla mahuvad mitmesugused kompositsioonitehnikad ja loomingumeetodid. Selle termini mõiste hõlmab peamiselt 1950.-1960. aastate otsingulisi suundi muusikas. Neid kõiki ühendas loobumine sellistest traditsioonilistest muusikalistest väljendusvahenditest nagu meloodia, harmoonia ja regulaarne rütmijaotus. 32. Püantilism ehk punkmuusika on seeriamuusika, kus seeria üksikud noodid jaotati erinevate instrumentide vahel ära. 33. Mõistuspärasele serialismile vastukaaluks kujunes 1950. aastate lõpul välja aleatoorika

Muusika → Muusika ajalugu
19 allalaadimist
ARHITEKTUUR E-EHITUSKUNST
3
doc

ARHITEKTUUR E. EHITUSKUNST

kunsiväärtust, hõlmab kunstiteooria, kunstiajaloo, kunstikriitika Kunstiajalugu ­ uurib ehitus- ja kujutava ja tarbekunsti ajaloolist arengut ning kunsti seoseid teiste kultuurialadega ja ühislondliku eluga Kunstiteraapia ­ kunstiteoste ja kunstiloomingu kasutamine inimese psüühhiliste ja somaatiliste protsesside ja nende kaudu tervikliku seisundi diagnoosimiseks ja mõjutamiseks. Kunstivool ­ ühiste põhimõtetega kunstnike rühma käsitluslaad, loomingumeetodid, kunstisuuna avaldumisviis Kunstikriitika ­ kaasaja kunstiloomingu analüüsimine, tõlgendamine. Tekkis 18. Saj Kunstpsühholoogia ­ psühholoogia suund, mis käsitleb kunsti loomist ja mõju.... Kunstisalong ­ kunstiteoste näituse- või müügiruum. Kits ­ kunsti jäljendus , mis on kohandatud võimalikult suure tarbijaskonna maitsega. Käsitlusviis peab silmas tundeid, kasutatakse üldtuntud sümboleid. 19.saj. Münchenis kui odav kunstikaup.

Kultuur-Kunst → Kultuur
4 allalaadimist
Ajastud-Hilisromantism-Postmodernism
9
doc

Ajastud-Hilisromantism-Postmodernism

(`Avamäng nr 2'), Raimo Kangro(esimesed teosed.). Ekspressionism. (20.saj algus).Atonaalsus ja dodekafoonia.Loobuti helistikest. Dissoneerivad kooskõlad.Kõnelaul.Vanade muusikavormide kasutamine(fuuga,süit). Esindajad: Richard Straussi ooperid, Anton Webern. Eestist: Mart Saare varasem laululooming, Eduard Tubin, Kuldar Sink, Veljo Tormis, Arvo Pärt(`Nekroloog'). Avangardism. (50 ­ 60ndad).Mõiste, mille alla on ühendatud mitmed kompositsioonitehnikad ja loomingumeetodid(näit.serialism,aleatoorika,pointillism,elektronmuusika). Eksperimenteeritakse. Serialism ­ dodekafoonilise tehnika edasiarendamine.Matemaatiline täpsus, tämbrid ja dünaamika korrastatud.Detailsed esitusjuhised interpreetidele. Esindajad: Anton Weberni hilislooming, Pierre Boulez. Eestist: Arvo Pärt(`Perpetuum mobile'). Sonorism e kõlavärvimuusika ­ loobuti tajutavatest meloodia- ja rütmijoonistest.Vastureaktsioon serialismi üliorganiseeritusele. Oluline on kõla.

Muusika → Muusikaajalugu
222 allalaadimist
Moodsa kunsti voolud 20 saj
42
docx

Moodsa kunsti voolud 20 saj.

järelkujundeid või arvestades värvitoonide sõltuvust naabertoonidest. Op-kunstnikud loovad olukordi, kus vaataja taju jääb vastuoluliseks, üksteist välistavate võimaluste vahel visklevaks. Just sellised tajud mõjuvadki eriti ärritavalt ja võivad tekitada illusiooni, et vaadeldav, tegelikult staatiline objekt liigub, vilgub, pulseerib, vibreerib. Sellised optilised efektid saavutatakse tavaliselt väga reeglipäraste elementide reeglipärase paigutusega. Seetõttu on op-kunstniku loomingumeetodid teadlikud ja ratsionaalsed, idee peab olema kaalutletud ja selge, teostus aga isikupäratult, lausa masinlikult täpne. Mõnikord on selliste teoste taga tõsine teaduslik töö ja ulatuslikud eksperimendid. Op-kunsti eelajalugu võib alustada impressionismi ja neoimpressionismi (G. Seurat, P. Signac) juurest. Taju edasiandmise tehnika (puäntillism) hakkas muutuma pildi peamiseks sisuks, kuid neoimpressionistide ,,op-kunst" oli siiski veel maailma kujutamise teenistuses.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
49 allalaadimist
20 SAJANDI KUNST
119
doc

20 SAJANDI KUNST

sõltuvust naabertoonidest. Op-kunstnikud loovad olukordi, kus vaataja taju jääb vastuoluliseks, üksteist välistavate võimaluste vahel visklevaks. Just sellised tajud mõjuvadki eriti ärritavalt ja võivad tekitada illusiooni, et vaadeldav, tegelikult staatiline objekt liigub, vilgub, pulseerib, vibreerib. Sellised optilised efektid saavutatakse tavaliselt väga reeglipäraste elementide reeglipärase paigutusega. Seetõttu on op-kunstniku loomingumeetodid teadlikud ja ratsionaalsed, idee peab olema kaalutletud ja selge, teostus aga isikupäratult, lausa masinlikult täpne. Mõnikord on selliste teoste taga tõsine teaduslik töö ja ulatuslikud eksperimendid. Op-kunsti eelajalugu võib alustada impressionismi ja neoimpressionismi (G. Seurat, P. Signac) juurest. Taju edasiandmise tehnika (puäntillism) hakkas muutuma pildi peamiseks sisuks, kuid neoimpressionistide ,,op-kunst" oli siiski veel maailma kujutamise teenistuses

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
941 allalaadimist
Kunstiajaloo kokkuvõte
103
doc

Kunstiajaloo kokkuvõte

järelkujundeid või arvestades värvitoonide sõltuvust naabertoonidest. Op-kunstnikud loovad olukordi, kus vaataja taju jääb vastuoluliseks, üksteist välistavate võimaluste vahel visklevaks. Just sellised tajud mõjuvadki eriti ärritavalt ja võivad tekitada illusiooni, et vaadeldav, tegelikult staatiline objekt liigub, vilgub, pulseerib, vibreerib. Sellised optilised efektid saavutatakse tavaliselt väga reeglipäraste elementide reeglipärase paigutusega. Seetõttu on op-kunstniku loomingumeetodid teadlikud ja ratsionaalsed, idee peab olema kaalutletud ja selge, teostus aga isikupäratult, lausa masinlikult täpne. Mõnikord on selliste teoste taga tõsine teaduslik töö ja ulatuslikud eksperimendid. Op-kunsti eelajalugu võib alustada impressionismi ja neoimpressionismi (G. Seurat, P. Signac) juurest. Taju edasiandmise tehnika (puäntillism) hakkas muutuma pildi peamiseks sisuks, kuid neoimpressionistide ,,op-kunst" oli siiski veel maailma kujutamise teenistuses.

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
69 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun