Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"loomest" - 9 õppematerjali

Helgi Sallo
2
docx

Helgi Sallo

Helgi Sallo Lapsepõlv ­ 2 slaid Helgi Sallo sündis 10. augustil 1941. aastal Tallinnas.Tema isa Richard, kes ametilt oli juuksur, hukkus Nõukogude armee teenistuses olles (ja seetõttu ta ei ole oma isa näinud). Ema Erika, abiellus 1946. aastal Jaan Kütiga ning perre sündis (Helgi Sallo poolõde Ingrid). Helgi Sallo on viidanud seda, et oma naturaalse oleku ning ande on pärinud ta oma vanematelt. Tema ema oli näitleja ning ta vanemad kohtusid isetegevuslikus näiteringis. Suviti mängisid nad ka Ohvitseride suveaias. Tema isa olnud väga ilusa tenorihäälega ning laulnud Estonia teatri abikooris. Juba väiksest peale on Helgit näitlemine ja esinemine paelunud. Tema Lilleküla kõduõues etendati väljamõeldud lugusid laste vahel ning Helgi Sallo sõnul sai ka kasse ja koeri kuidagi sunnitud pealt vaatama. Ka lasteaias olevat ta ühel esinemisel oma märguande maha maganud kaaslase laval pikali lükanud ja hoopis ise laulnud. Kuigi koolis näiteringi ei...

Teatrikunst → Draama õpetus
10 allalaadimist
Eesti luuletajad 1944-1991
36
pptx

Eesti luuletajad 1944-1991

Valik Eesti luulet Võõrvõimud ja sõda ● Sõja tulemusel olid paljud eesti luuletajad ja kirjanikud sunnitud Eestis lahkuma. ● Võõrvõimude sunnil oli suur osa kultuuritegelaste loomingust mittekättesaadav. ● Ka loomingu sisu oli võõrvõimude mõjutatud. Eesti luuletajad 1944-1991 ●Doris Kareva ●Jaan Kross ●Paul-Eerik Rummo ●Viivi Luik ●Juhan Smuul Doris Kareva ● Ta õppis Tallinna 7. Keskkoolis, 1977. aastal astus Tartu Ülikooli filoloogiateaduskond ● Doris Kareva (sündinud 28. novembril 1958 Tallinnas) on eesti luuletaja, tõlkija ja toimetaja. ● Ta oli kirjandusrühmituse Wellesto liige ning üks selle asutajaid. Doris Kareva luule ● Päevapildid (1978) ● Ööpildid (1980) ● Puudutus (1981) ● Salateadvus (1983) ● Vari ja viiv (1986) Doris Kareva luuletus "Doris" Temast maha jäänud jälgi loevad, kel juhtub olema seesama tee. Ja mõned pilavad ja mõned poevad. See puutub teda, teiseks küll ei tee. Ta...

Kirjandus → Eesti kirjandus
7 allalaadimist
Romantism muusikas-Beethoven-Liszt-Chopin ja Schubert
2
docx

Romantism muusikas, Beethoven, Liszt, Chopin ja Schubert

helilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks) süit, progr.sümfoonia, operett, sümfooniline poeem, ooperizanr, soololaul, ballett. Uued pillid: tuuba ja saksofon. Tuntumad heliloojad: Edvard Grieg, Richard Wagner, Franz Schubert, Giuseppe Verdi, Pjotr Tsaikovski, Ferenz Liszt. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Oli sakslane.Peamiselt instrumentaal, ka lüüriline, armastuseteemaline ja patriootlik, heroiline. Inspireeritud Haydeni ja Mozarti loomest. Peamiselt klaverimuusika Beethoveni looming (loetelu) 1. 32 klaverisonaati 2. 5 klaverikontserti 3. 1 viiulikontsert 4. 1 ooper (Fidelio) 5. 9 sümfooniat 6. Tsellosonaadid, viiulisonaadid 7. Koori- ja soololaulud Schuberti loomingu üldiseloomustus Oli austerlane. Romantistlik, tema meloodiad on väljendusrikkad, klaverisaatel on meloodiaga sarnaselt tähtis roll; sümfooniatele on omased meloodilised teemad ning vabam vormi ülesehitus. Enamik laule on salmilaulud

Muusika → Muusika
53 allalaadimist
Rembrandt Harmenszoon van Rijn
31
doc

Rembrandt Harmenszoon van Rijn

turvalisuse all. Rembrandti ainsateks ainesteks oli kogu eluvältel piibliajalugu, portreed ja maastikud. Rembrandt manipuleeris valgusega ja käsitles seda emotsionaalselt. Rembrandt Harmenszoon van Rijni valisin kunstiajaloo lõpputööks, sest antud kunstnikku on kasutatud mitmetes futurismi ja ulme teostes ning filmides, näiteks filmis "Alias", seoses väidetavate kiriku saladuste teadmises. Minu uurimus annab lühida ülevaate tema eluloos ja loomest tema eluajal loodud teoste ja maalide põhjal. Elulugu Rembrandt sündis 1606. aastal Leidenis Harmen Gerritsz van Rijni ja Neeltgen Willemsdr van Zuytbroucki üheksanda lapsena. Tema isa oli veskiomanik ja ema pagari tütar ning perekond oli jõukal järjel. Rembrandt alustas oma haridusteed ladina koolis ja 14-aastaselt kanti ta Leiden´i ülikooli nimekirja. Peatselt pärast Leideni Ülikooli astumist katkestas Rembrandt

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
42 allalaadimist
Eesti rahvamuusika
13
doc

Eesti rahvamuusika

muusikalise haridusega helilooja. Rahvamuusikasse süüvimine andis rahvuslikku värvingut ka tema originaalloomingule ("Kannel", "Laula, laula, suukene", kus rahvaluuleline on üksnes tekst). Eestist eemal elades ei saanud Thomson siiski kuigi palju teha oma laulude ja tõekspidamiste levikuks. Üksikutel lauludel, mida laulma hakati, oli tema kaasajale väiksem mõju kui nad oleksid väärinud. Karl August Hermann- Hermann on olnud väga viljakas helilooja. Parim osa tema loomest on koorilaulud, algupäraste laulude ja rahvaviisiseadete arv ulatub 300-ni. Tema muusikat on tugevalt mõjutanud lihtsakoeline saksa koorimuusika. Laulude rõõmsameelsed ja muretud tekstid on sageli tema enda sulest. Laulud on enamasti lihtsa ülesehitusega salmilaulud, mis hästi tabatud meeleolu tõttu said kiiresti populaarseks. Paljud neist on püsinud repertuaaris tänapäevani. Parimad laulud nagu "Kungla rahvas" (Fr. Kuhlbars), "Mingem üles mägedele"

Muusika → Muusikaajalugu
99 allalaadimist
Poeetika
22
docx

Poeetika

Lugejakeskne- eeldab, et teos valmib lugeja kaasabil. Kirjandusteosel pole valmis tähendust, seda võib tõlgendada mitmel viisil-> Iga lugea loob ise endale teose. Sageli ühendab kirjandusteose analüüs elemente kõigist kolmest lähenemisviisist. AUTOR Autor on teose looja. --> Eri aegadel on autori loojaroll olnud erinev. ! Keskajal oli kõige looja Jumal, kes kasutas inimesi instrumentidena --> isikuautorlust ei olnud. ! Renessaansi perioodil hakkas arusaamine loomest muutuma. Inimesele hakati omastama looja rolli. --> Autor muutus oluliseks trükikunsti levikuga. ! Romantismi perioodil areneb välja ettekujutus autorist kui geeniusest ja loomisest kui ülevast vaimutööst. ! 20. sajandil tõusevad kirjandusteose mõistmisel autori kõrval esile teised tegurid. Teose tähendust ei seostata enam ainult autoriga, tähelepanu pööratakse ka sellele, et: ! ! 1) kirjandusteoses kõneleb keel - keelt jagab kirjanikuga lai inimeste ring !

Kirjandus → Poeetika
94 allalaadimist
Nüüdiskirjandus 2015
30
docx

Nüüdiskirjandus 2015

või ei saavutata loodetu. Palju puudutatakse kodu teemat.. üldiselt pole see varem oluline olnud, sellele vastandati „teel oleku“ seisundit (20.saj eksistentsi konseptsioon), sest polnud vahet, kus sa oled ja see pole mingi eriline paik. Raamatu kõrgpunktiks tema poja enesetapp. Sauter on nüüdskirjanduse klassik... teine klassik on *Tõnu Õnnepalu Alustas luuletajana 80ndate tp juba...üks osaline luulekeele uuendustes sel ajal. Tema ’lemmik’ osa enda loomest ongi luule. 90ndatel avaldab ta 3 romaani: „Piiririik“, „Hind“ ja „Printsess“. 2 põhiideed: Enese mina kaotsi mineku probleem ja enese leidmise võimalikkus. Katusteemana Ida-ja Lääne-Euroopa omavaheline suhe. Piiride lagunemise aeg, uue identiteedi ülesehitamine. Tegemist Eesti esimese geiromaaniga vb, kuid mitte traditsiooniline, pigem androgüüni romaan. Läbiv on ka religioossne motiiv. Rõhutab, et see, mis ta teeb, on kirjutamine, mitte effekti loomine vms

Kirjandus → Eesti kirjandus
76 allalaadimist
Õiguse alused - Põhjalik Konspekt
19
docx

Õiguse alused - Põhjalik Konspekt

Lubatud vaid eritingimustel. Eesti õiguskorras võivad valitsus ja ministrid vastu võtta praeter legem määrusi. 59. Haldusaktid Contra Legem: CONTRA LEGEM MÄÄRUSED ­ Määrused, mille vastuvõtmiseks peab olema expressis verbis (kindlamast- kindlam) põhiseaduslik volitus. Contra legem määruste vastuvõtmine on kaasaegses õiguskorra pigem erandlik nähtus. 60. Õigusloome protsessi üldiseloomustus: Õigussüsteemi kujunemine on lõputu protsess. Algab ta õigusnormi loomest. Kujunes välja rahvuslikest tavadest. Õigussüsteemi kujunemine toimub Põhiseaduse baasil. Õigussüsteem on mitmeharuline. Õigusloome on käitumisnormi seadusatmine. Õigusloome protsess on pikk, eeldab andmebaasi, mida on vaja ja mis on vaja õiguslikult luua. Õigusloome on pidev protsess. 61. EV Põhiseaduse rakendamise seaduse osa õigussüsteemi käivitamisel: 1991-1992 a. Ei tekkinud võimu vaakumit ja säilitati NSVL-du aegseid õigusakte. Kehtib kahjukäsitlemise osa. 62

Õigus → Õiguse alused
397 allalaadimist
Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses
117
docx

Magistritöö Hea ja kurja küsimus Carl Gustav Jungi käsitluses

Kuid me pole siiski osalised selles, vaid meie oleme Pleromast lõpmatult lahus- mitte ruumiliselt või ajaliselt, vaid põhiolemuslikult - kuna me erineme Pleroma põhiolemusest nii nagu Loome, mis on ajas ja ruumis piiratud. Kuna me aga oleme osa Pleromast, siis asub Pleroma ka meis. Isegi oma kõige väikseima osakese näol on Pleroma lõputu, igavene ja kindel, sest väike ja suur on omadused, mis on temas olemas. See on Eimiski, mis on kõikjal kindel ja lakkamatu. Seepärast räägin ma Loomest kui Pleroma ühest osast ainult võrdkujudega, sest Pleroma on tõepoolest kõikjal jagamatu, kuna ta on Eimiski. Kuid ka meie oleme täielik Pleroma, sest teisisõnu on Pleroma üksnes kujuteldav väikseima osakesena meis. See on ka lõputu maailmavõlvistu meie ümber. Mis mõtet on meil üldse rääkida Pleromast, kui ta on ometi Kõik ja Eimiski. Aga ma räägin sellest seepärast, et kusagilt alustada, et teid vabastada pettekujutlusest, et

Teoloogia → Maailma religioonide võrdlev...
31 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun