Vanemlik armastus Vennalik, õelik Erootiline Enesearmastus Jumalaarmastus Isiksusekäsitlus põhineb vajadustel, mida saab rahuldada pos ja neg teel. 1) Suhtlemisvajadus + läbi viie armamastuseliigi -läbi valitsemise, türannia (allutamine endale) 2) Vajadus ületada olemasolevat (muutuste vajadus) +loomeprotsessid -hävitamine, agressiivsus 3) Kindluse, seotuse ja juurtevajadus +sõprus, side inimestega, vendlus -teatud rahvaste vastandmine, hullemaks seadmine. 4) Vajadus samastuda, olla kellegi sarnane +samastutakse oma tegeliku minaga (Jung- Self) - millegi väliselt etteantuga samastumine (mask) 5) Vajadus süsteemsuse järele + (kapitalistlikus ühisk raske rahuldada). Tuleb leida enda eluusk,
maailm. Tegemist on siis nagu multiversumi teooriaga. Multiversum on ( reeglina ) ajas pidevas muutumises ja arenemises. Kuid Universum ise on aga väga pika aja jooksul kogu aeg üsna ühetaoline. See on üldiselt nii. Multiversumil ei ole looduslikku päritolu ja ei saagi olla. Selle põhjustajaks on ju mõistus intelligents. Kunst on samuti inimtegevuse üks osasid, millega tegelevad miljonid inimesed üle kogu maailma. Uuritakse seda, et kuidas toimuvad loomeprotsessid inimajus ja uuritakse inimkultuuri ajalugu ning selle erinevaid vorme. Teadvuse olemasolu võimaldab selles ka loomeprotsesside eksisteerimist. Inimkultuur on suhteliselt üsna keerukas. Selle tegevus toimub enamasti läbi keele ehk märgisüsteemi abil. J. Lotman määratles kultuuri kui kõike seda, mis ei ole geneetiliselt päritav. See tähendab ka seda, et ka loomadel esineb kultuur, kuid inimkultuur on kahtlemata kõige rohkem diferentseerunud. Kultuur on tehisliku päritoluga.
Reis jt., 2004: eneseavamine- intiimsus (verbaalne ja mitteverbaalne(keha, nägu jne)). Eneseavamine ja intiimsus on seotud ka suhtega rahuloluga. Kui eneseavamisega kaasas intiimsuse areng (mitteverbaalne &verbaalne).... areneb suhe....??? Tõestus: sõprussuhe, romantiline armastussuhe. b. Sotsiaalne vahetus. 1. Maksimaalne kasu (kinnitus) ja minimaalne kahju (mittekinnitus). Maksimaalne kasu on see, mida inimene peab väärtuslikuks; aeg, jõupingutused; loomeprotsessid; võimalused. Sedikies, Oliver & Canebeh???, 1994. Mehed- sagedamini Kasu: kaaslus või seotus (60%), seksuaalne rahuldus (45%), armastuse tundmine ja andmine (43%), intiimsus (42%), suhete kogemusja teadmised suhetest (40%)...................... 2. Suhted on dünaamilised. Erinevatel suhete faasidel kaalutlemine kasu/kahju terminites. 3. Hinnangud mõjutavad suhte arengut. 4. võrdsus suhetes. A kasu = B kasu taju A kahju B kahju
maailm. Tegemist on siis nagu multiversumi teooriaga. Multiversum on ( reeglina ) ajas pidevas muutumises ja arenemises. Kuid Universum ise on aga väga pika aja jooksul kogu aeg üsna ühetaoline. See on üldiselt nii. Multiversumil ei ole looduslikku päritolu ja ei saagi olla. Selle põhjustajaks on ju mõistus intelligents. Kunst on samuti inimtegevuse üks osasid, millega tegelevad miljonid inimesed üle kogu maailma. Uuritakse seda, et kuidas toimuvad loomeprotsessid inimajus ja uuritakse inimkultuuri ajalugu ning selle erinevaid vorme. Teadvuse olemasolu võimaldab selles ka loomeprotsesside eksisteerimist. Inimkultuur on suhteliselt üsna keerukas. Selle tegevus toimub enamasti läbi keele ehk märgisüsteemi abil. J. Lotman määratles kultuuri kui kõike seda, mis ei ole geneetiliselt päritav. See tähendab ka seda, et ka loomadel esineb kultuur, kuid inimkultuur on kahtlemata kõige rohkem diferentseerunud. Kultuur on tehisliku päritoluga.
loodud maailm. Tegemist on siis nagu multiversumi teooriaga. Multiversum on ( reeglina ) ajas pidevas muutumises ja arenemises. Kuid Universum ise on aga väga pika aja jooksul kogu aeg üsna ühetaoline. See on üldiselt nii. Multiversumil ei ole looduslikku päritolu ja ei saagi olla. Selle põhjustajaks on ju mõistus intelligents. Kunst on samuti inimtegevuse üks osasid, millega tegelevad miljonid inimesed üle kogu maailma. Uuritakse seda, et kuidas toimuvad loomeprotsessid inimajus ja uuritakse inimkultuuri ajalugu ning selle erinevaid vorme. Teadvuse olemasolu võimaldab selles ka loomeprotsesside eksisteerimist. Inimkultuur on suhteliselt üsna keerukas. Selle tegevus toimub enamasti läbi keele ehk märgisüsteemi abil. J. Lotman määratles kultuuri kui kõike seda, mis ei ole geneetiliselt päritav. See tähendab ka seda, et ka loomadel esineb kultuur, kuid inimkultuur on kahtlemata kõige rohkem diferentseerunud. Kultuur on tehisliku päritoluga.
maailm. Tegemist on siis nagu multiversumi teooriaga. Multiversum on ( reeglina ) ajas pidevas muutumises ja arenemises. Kuid Universum ise on aga väga pika aja jooksul kogu aeg üsna ühetaoline. See on üldiselt nii. Multiversumil ei ole looduslikku päritolu ja ei saagi olla. Selle põhjustajaks on ju mõistus – intelligents. Kunst on samuti inimtegevuse üks osasid, millega tegelevad miljonid inimesed üle kogu maailma. Uuritakse seda, et kuidas toimuvad loomeprotsessid inimajus ja uuritakse inimkultuuri ajalugu ning selle erinevaid vorme. Teadvuse olemasolu võimaldab selles ka loomeprotsesside eksisteerimist. Inimkultuur on suhteliselt üsna keerukas. Selle tegevus toimub enamasti läbi keele ehk märgisüsteemi abil. J. Lotman määratles kultuuri kui kõike seda, mis ei ole geneetiliselt päritav. See tähendab ka seda, et ka loomadel esineb kultuur, kuid inimkultuur on kahtlemata kõige rohkem diferentseerunud. Kultuur on tehisliku päritoluga.
põhiteose esmaavaldamise aastaga on Tom Peters (1984), Eliyahu Goldratt (1984), Peter Drucker (1985), John Kotter (1990), Stephen Covey (1989), Charles Handy (1994), Daniel Goleman (1995), Margaret Wheatley (1999), Peter Senge (1990)265 jt. T. Peters rõhutab bürokraatlikult juhtimiselt lihtsale juhtimisele (simple management) ülemineku vajadust, põhjendades seda inimeste loovusega. Bürokraatlik juhtimine väärtustab korda ja reegleid, kuid surub maha äriolemuse ja inimeste loomeprotsessid. Üksnes nn lihtne juhtimine võimaldab töötajaid tõeliselt motiveerida ja seega tõhusalt rakendada. Intuitsioon ja emotsionaalsus on äritegevuses sama tähtsad kui loogika ja ratsionaalsus. E. Goldratt näeb oma piiranguteteoorias (theory of constraints) organisatsioonide juhtimise ja arendamise põhitakistusena vananenud mõtlemist, mida tuleb muuta. Uusi ideid on keeruline rakendada, sest neid ei võeta omaks ja neile osutatakse tugevat vastupanu, sh ka ettevõtte tippjuhtkonnas
annaabi.ee 
