On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale. Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. · Eestisse jõudis kartul 1740 1760. Alguses levis ta mõisaaedadesse kust hiljem juba talupoegade põldudele. 1840 aastaks oli kartul omandanud tähtsa koha inimese toidulaual ja ka loomatoiduna. Samal ajal hoogustus ka piirituse tootmine, siis oli algus pandud ka kartuli tööstuslikuks tarbeks kasvatamisele. 19 saj lõpuks oli kartuli osatähtsus külvipinnast üle 20%. Kartuli kasvatuse põhietapid Eestis: · 1740 1760 kartuli introduktsioon Eestisse; · 1750 1800 kartuli kasvatus ainult mõisaaedades; · 1800 1840 kartulikasvatuse levik taluaedadesse; · 1840 1850 kartulikasvatuse levik põldudele;
Kartul on õrn kultuur, tema käitlemisel ja kasvatamisel kaasneb mitmeid probleeme, eelkõige kvaliteedi halvenemine haiguste ja kahjurite tõttu, samuti nende aretuslikest või kasvatamisest tingitud omaduste tõttu, mis mõjutavad edasist kartuli tarbimist. Soasepa SK tarnib vajadusel Eestisse ka toidukartulit. Põldhernes Pisum sativum Hernes on üks tähtsamaid liblikõieliste sugukonna esindajaid. Kasutatakse nii inim kui loomatoiduna, sisaldades keskmisena: · mineraalaineid 2,5 ....3,5% · valku 22...34% · rasvaineid 0,7...1,5% · tärklist 20...48% · tselluloosi 5,2...7,7% Nagu kõik liblikõielised kultuurid, on ka hernes mullaviljakuse tõstja, sest tema juuremügarad seovad õhulämmastikku. Herne tavasortidel on 2...3 paari lehekestega liitlehed, mille ladvas on vähesed köitraod ja alusel ümbritsevad taime vart kaks suurt abilehte
kohtuti aga hoopis pärismaalastega, kelle Kolumbus ristis indiaanlasteks, kuna Kolumbus siiski uskus et ta oli välja jõudnud Indiasse. 3. Maadeavastuste mõju Euroopale ja majandusele Tänu maadeavastustele hakati paremini valdama maa kaarti, teati kuni 90% maailmameredest. Maadeavastuste käigus õppisid eurooplased tundma seni tundmatuid taimi. Ameerikast toodi Euroopasse kartul, tomat, mais ja tubakas. Kartulisse suhtuti tükk aega umbusklikult ja kasutati loomatoiduna. Alles 18 sajand jõudis kartul söögilauale. Tubakat seevastu peeti arstirohuks just kopsuhaiguste vastu. Negatiivset oli maadeavastusega niipalju et toodi kaasa mitmeid haigusi, kõige hullem süüfilis. Majandusele mõjus maadeavastus seevastu hoopis paremini. Hispaania ja Portugal kasutasid oma esmaavastaja seisundit kaubandusmonopolide kehtestamiseks. Seetõttu oligi kogu idamaine vürtsikaubandus portugali käes. Nende kahe riigi võim maailmameredel ei püsinud kaua
lõhna või meelitada ligi närilisi ja putukaid. Seetõttu on tähtis, et jäätmed pakitakse hoolikalt ning mahuteid tühjendatakse piisavalt sageli. Taaskasutatavad jäätmed on sellised jäätmed, mida saab uuesti kasutada kas toodangu valmistamiseks, töö tegemiseks või energia saamiseks. Taaskasutatavad jäätmed on eelkõige vanapaber ja klaas, millest võidakse toota uut paberit või klaasi. Ka toidujäätmeid võidakse taaskasutada, näiteks loomatoiduna. Jäätmete taaskasutamisele on mitmeid häid põhjendusi. 1. Jäätmeid taaskasutatakse selleks, et säästa looduslikku toorainet ja pikendada samal ajal prügila kasutusaega. Näiteks kui kogutakse 70 kg vanapaberit, siis säästetakse sellega üks puu. 2. Jäätmete taaskasutamine tootmises säästab energiat, sest neid jäätmeid on toormena juba korduvalt töödeldud. Kui paberit toodetakse vanapaberist, siis
Kartuli levik. On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale. Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. Eestisse jõudis kartul 1740...1760. Alguses levis ta mõisaaedadesse kust hiljem juba talupoegade põldudele. 1840 aastaks oli kartul omandanud tähtsa koha inimese toidulaual ja ka loomatoiduna. Samal ajal hoogustus ka piirituse tootmine, siis oli algus pandud ka kartuli tööstuslikuks tarbeks kasvatamisele. 19 saj lõpuks oli kartuli osatähtsus külvipinnastüle 20%. Kartuli kasvatuse põhietapid Eestis: ·1740...1760 kartuli introduktsioon Eestisse; ·1750...1800 kartuli kasvatus ainult mõisaaedades; ·1800...1840 kartulikasvatuse levik taluaedadesse; ·1840...1850 kartulikasvatuse levik põldudele; ·1850...1870 kartulikasvatuse ulatuslik laienemine; ·1870..
Talle on lisatud geen, mille abil riisitaim toodab karotiini (A-vitamiini provitamiin, mille puudumine põhjustab pimedaks jäämist). Samas on karotiin üks tavalisemaid ühendeid looduses. Inimesed, kes traditsiooniliselt kasvatavad erinevaid taimi, ei kannata karotiinipuuduse all kuna vanasti ei olnud ju põllumajandus kaugeltki nii monokultuurne kui tänapäeval. Kaasaegne korporatiivne põllumajandus monokultuurne riis või mais, mida kasvatatakse ekspordiks loomatoiduna on esmane pimedaksjäämise põhjus. Intensiivpõllumajndus on ehk hea riigi SKP-le, aga inimese tervise kohta seda kindlasti öelda ei saa. Enamik GM-kompaniide poolt avaldatud uurimusi väidavad, et mingeid märkimisväärseid negatiivseid mõjusid ei ole. Kui aga teised teadlased on neid uurimusi lähemal vaadanud, on nad leidnud mitmetel juhtudel andmeid, mis tõestavad negatiivsete mõjude olemasolu. Teadaolevalt on vähemalt kolm uurimust, mis on näidanud GM-toidu negatiivseid
sellest tulevad aurud olid äärmiselt mürgised. See põhjustas värinaid, emotsionaalset ebakindlust, unetust, nõdrameelsust ja hallutsinatsioone.1941 aastal keelati elavhõbeda kasutamine nahatööstustes. Rootsis puhtisid talunikud vilja orgaaniliste elavhõbedaühenditega, millest inimesed ja loomad said raske mürgistuse. Nii aktualiseerus elavhõbeda mürgistusoht. Ka Iraagis kasutasid talunikud elavhõbeda ühenditega puhitud seemnevilja leiva küpsetamiseks ja loomatoiduna. 1972. aasta andmetel oli ravil 6530 mürgistatut, kellest hukkus 495. 2.3 Kinaver Kinaver (vt joonis 3.) on punakat värvi sulfiidne mineraal. Kinaveri keemiline valem on HgS (elavhõbesulfiid). Kinaver kristalliseerub heksagonaalse süngoonia kristallidena. Kristallid on prismalised või nõeljad. Esineb enamasti teraliste agregaatidena. Erikaal on 8...8,2. Kõvadus Mohsi astmikul on 2...2,5. Kinaver on peamine elavhõbeda maak
annaabi.ee 
