mõned poisid jäid Ralphiga. Jack asutas oma suguharu, kes käisid jahil, tegid pidusid, röövisid tuld, lõpuks ka prillid Põssalt. Jack muutus väga verejanuliseks, ta tahtis ainult tappa. Alguses tappis loomi, lõpuks ka kaks inimest. Aga Jack kartis midagi, see oli koletis, kes elas mäe tipus. Tegelikult oli see ainult langevarjuga laip. Iga kord, kui Jack jahil käis ja saagi sai, lõikas ta loomal pea maha ja pani teiba otsa. See oli koletise jaoks, et ta neid segama ei tuleks. See loomapea oligi ,,kärbeste jumal". Ralph aga samal ajal elas koos Põssa ja veel paari poisiga rannas, tegid lõket, sõid puuvilju, käisid salaja vaatamas, mida teine suguharu teeb. Jack võttis kaks Ralphi sõpra pantvangi, need sõbrad andsid siis Ralphile informatsiooni, mida Jack järgmisena teeb. Jack kiusas väga Põssat ja Ralphi. Jack ja tema suguharu tapsid Põssa, aga Ralphi nad kätte ei saanud. Enne Ralphi jälitamist pandi mäetipp põlema. Ralph põgenes elu eest kuni jõudis rannale
*Rikkalikud hauapanused sisaldavad terveid laevu, hulgaliselt relvi, vankreid, saane, piltvaipu, puuskulptuure jne. *Viikingite eripäraks on laevade motiivid ja ruunikivid 1904. aastal leitud Oslo lähedal Osebergis laevamatus, mis oli toimunud 9.sajandi keskel. Peaaegu tervena säilinud laev . Puidust ja tekstiilist esemed kaunistati paelornamentika ja fantastiliste loomakujutistega. Sinna hulka kuuluvad tundmatu, aga ähvardav kiskja, lõvitaoline kole elukas ja draakonipead. Puust loomapea, mis on viikingilaeva detail Puustskulptuur- nikerdatud käsitsi puidust, leitud Taanist. Kujutatud on maski, mis tõenäoliselt on kaitseks kurjade vaimude eest. Viikingite maja peegeldab väga täpselt seal elanud ühiskonda. Maja on viikingi laeva kujuga ja ovaalsete külgedega ning umbes 30 kuni 50 inimeset elasid koos ühes majas. Nende sekka kuulusid kogu perekond ja nende orjad ning sageli ka koduloomad teisel pool maja lauda/talli ruumis.
Gooti stiili profaanarhitektuuris ei kasutatud kuigi järjekindlalt teravkaart ja nii on ka raekoja aknad algupäraselt sirge sillutusega. Kuid see eest teravkaarne peaportaal kuulub Tallinna hilisgooti profaanarhitektuuris esinevate arhivoldi ning palestike osas ühtse ümarturbaga profileeritud portaalide rühma. Lisaks veel veesüliti - vihmaveerenni lõpposa (nokk), millele gooti ajastul anti avatud suuga fantastilise loomapea kuju.Praeguseks on Tallinna Raekoda ainuke säilinud Gooti stiilis raekoda Põhja- Euroopas. 8. Millal ja kuidas täideti Vallikraav veega? 1325 aastal täideti Ülemiste veega. 9. Millega lõppes Tallinna linnamüüri ehituslugu? Tallinna linna põhilise kaitseehitise - linnamüüri ehitamine ja täiendamine lõppes Karja värava eesvärava kaitseks Luhrenburgi suurtükitorni ja Suure Rannavärava eesvärava kaitseks Uue (suurtüki)torni (Paks Margareeta)
Et akh saaks oma võimed rakendada, pidi keha olema võimalikult hästi säilinud, seetõttu hakatigi inimesi kunstlikult mumifitseerima. Võimalusi selleks oli palju ning millise kasuks otsustati, sõltus paljuski sellest, mida keegi endale lubada sai. 1.2.Mumifitseerimine Mumifitseerimiskombed on aegade jooksul palju muutunud. Uue riigi ajal (u 1539-1075 eKr) eemaldati tihti ka aju ja siseorganid, mis paigutati nendeks ettenähtud anumatesse- kanoopidesse, mille kaaned olid inim- või loomapea kujulised, esindades jumal Horose nelja poega. Usuti, et need urnid kaitsevad elundeid maagiliste loitsude abil igavesti. Kõigepealt eemaldatigi siseorganid, sest need lagunevad kõige kiiremini. Aju välja saamiseks kasutati metallist pikka varrast ja lusikat. Seejärel tehti räninoaga kõhu vasakule poolele sisselõige, et saada kätte magu, soolestik, maks ja kopsud, mis esialgu säilitati kristallsoodas ning seejärel kanoopidesse paigutati
Andrei Rubljov, Dmitri peakirik Vladimiris. 11. merovingid 57saj Tähtsaimaks kunstipärandiks käsikirjad, nendes leiduv kirjakunst, nendes leiduv kirjakunst ja illustratsioonid. Germaanlaste ja keltide rahvakunstis valitses nn loomastiil, mis oli kujunenud juba pronksiajal paljude Euraasia rändrahvaste ühisloominguna. Säilinud on paljud metallist esemed, mida ehivad fantastilised lamedaks stiliseeritud elukad ja lõputult väänlev paelornamentika. Puust loomapea Viikingilaeva detail Osebergi laevahauast Norras. 12. karolingid 89saj Arhitektuuris sagenes kivihoonete püstitamine. Tolleaegne arhitektuur oli väga tagasihoidlik. Kujutavas kunstis märgatav antiiktraditsioonide elustumine. Miniatuurmaalis tugevnesid loodusläheduse taotlused. Ilmselt kasvas tehniline meisterlikkus. Raamatumaali viljeldi paljudes kloostrites ja lossides. Raamatud ,,Codex Aureus," ,,Book of Kells". 13. romaani 1012
Hammurapi seaduste kogu Ehitati suuri losse, kuulus on Sarbon II loss. Kujudest on Asüüriale iseloomulikud nn väravavalvurid. (inimese peaga, härja või lõvi kehaga ja tiibadega olendid.) Pärsia kunst: Pärslased olid tulekummardajad, nad võtsid raha kasutusele ning panid aluse teesüsteemile. Teada on haudehitised ja lossid, tuntumad kuningalinnad olid: Persepolis, Susa, Pasargadai. Kapiteelid( samba ülemine osa) olid sageli ka loomapea kujulised, relieefidest on kuulsaim nn Dareiose kaardivägi Susas. Hunn Attila ja Dsingiskaan vms leidmata kuppelhauad Lossi seinad kaetud maalidega, mehed tumedamad naised heledamad Kujutavast kunstist kuldsed maskid atreuse varakambrist Mükeenes lõvide värav KREEKA ARHIDEKTUURISÜSTEEM Kõige tähtsam oli templi ehitus! Kreeka tempel seisis ühest või mitmest astmest koosnevast alaehitisel (Krepidoma), mille ülemine aste oli stülobaat.
o Tähtsusetu Ümarplastika unustatud Reljeefid · Madalad; kõrgreljeefi ei tuntud üldse · Ornamentaalsed, figuure esineb harva · Langobardide ajastul loodud reljeefid o Põimornamentika Läbipõimunud paelte lõpus loomapea tüüpiline RR-i motiiv o Kiviristid Iiri- ja Inglismaal Ornamentikamotiivid Kõige sagedasem motiiv ristilöödud Kristus o Vanaskandinaavia viikingilaevu kaunistavad nikerdused · Arhitektuur o Valitses langus o Kirikute ja kloostrite püstitamine Prantsusmaal
Mälestuskividelt Neil on ruunikirajs tekstid ja skemaatilised, illmekad laevad ja inimeste kujutised. Esemeid kauniststi paelornamentika ja fantastiliste loomakujutistega. Ähvardav kiskja, lõvitaoline kole elukas, draakonipead. Armastasid eredalt kontrastseid värve. Puust loomapea. Viikingilaeva detail Jellingi ruunikivi. 10.saj. Ratsanik müütilisel kaheksajalgsel Osebergi laevahauast Norras. 9.saj. hobusel. Kujutis viikingite ruunikivilt Idagootide kuninga Theoderichi mausoleum Ravennas. 6.saj. MEROVINGIDE KUNST (5.-7.saj)
Rikkalikud hauapanused sisaldavad terveid laevu, hulgaliselt relvi, vankreid, saane, piltvaipu, puuskulptuure jne. Viikingite eripäraks on laevade motiivid ja ruunikivid. 1904. aastal leitud Oslo lähedal Osebergis laevamatus, mis oli toimunud 9.sajandi keskel. Peaaegu tervena säilinud laev . Puidust ja tekstiilist esemed kaunistati paelornamentika ja fantastiliste loomakujutistega. Sinna hulka kuuluvad tundmatu, aga ähvardav kiskja, lõvitaoline kole elukas ja draakonipead. Puust loomapea, mis on viikingilaeva detail. Puustskulptuur- nikerdatud käsitsi puidust, leitud Taanist. Kujutatud on maski, mis tõenäoliselt on kaitseks kurjade vaimude eest. Viikingite maja peegeldab väga täpselt seal elanud ühiskonda. Maja on viikingi laeva kujuga ja ovaalsete külgedega ning umbes 30 kuni 50 inimeset elasid koos ühes majas. Nende sekka kuulusid kogu perekond ja nende orjad ning sageli ka koduloomad teisel pool maja lauda/talli ruumis.
annaabi.ee 
