ripatsitega. Amulettidena kasutati väikeste kiskjate lõualuusid. Tõenäoliselt usuti hauatagusesse ellu ja pandi vajalikke tarbeesemeid selleks puhuks surnule kaasa. Üldiselt pandi kaasa ehteid, vahel ka tööriistu. Keskmisel rauaajal hakati kalmetesse ka hauapanusena relvi panema. Matmisrituaali juures võis mõnes kohas omada tähtsust tuli. Näiteks on leitud lapse hauast kolju kohalt tulease. Töötlemata loomaluud haudades aga osutavad kaasapandud lihale. On leitud ka haudu, kus nägu on kaetud paksult sinise saviga ja silmadele on asetatud merevaigust kettad. Muinaseestlaste teadvuses on surnu jätkanud oma elu oma uues kodus (s.t hauas, hiies, kalmistul). Muinasusundid Rahvausk kestis siin XIII sajandini, mil ristisõdalased selle vägivallaga maha surusid. Kuid sellele vaatamata pidas rahvas salaja oma muistset usku veel edasi. Eestlaste vana rahvausku
tarberiistad,relvad ja ehted.) Muinasaja uurimine.Arheoloogilised kaevamised muististel (ehituste jäänused, kaitserajatised, kalmete konstruktsioonid, luustikud).Täppis-ja loodusteadused (arvestatakse puu vanust, dateeritakse põlenud liiva ja põletatud saviesemete tulesoleku aega); dendrokronoloogiline skaala puude kasvuringide paksuste muutusi kajastav skaala (leitakse puu kasvu- ja maharaiumisaeg).Zooloogid loomaluud; botaanikud seemned, tolmuterakesed; antropoloogid luustikud, rassiline kuuluvus, sugu, vanus, jne; numismaatikud mündid; etnoloogia rahvateadus; rahvaluule pärimused; keel laensõnad; naabrite kirjalikud allikad Rooma ajaloolased ja geograafid, islandi ja skandinaavia saagad, Vana-Vene kroonikad e letopissid (sõjalised konfliktid idanaabritega),
luu või hammaste kollageenist Kultuurmaastiku rekonstrueerimine • Inimene on ümbritsevat keskkonda varakult asunud oma vajadustele kohandama • Lähtekoht – sobiva elu- või tegutsemispaiga valik – kõik kriteeriumid ei pruugi olla meie arusaama kohaselt ratsionaalsed • Varaseim inimmõju: andmed tule kontrollitud kasutamisest – Swartkrans’i koobas (Lõuna-Aafrikas) ca 1,5 miljoni aasta eest – põlenud loomaluud, madal temperatuur (300-500°) • Sageli koguneb oluline andmestik hoonejäänuste analüüsist – mida rajatud, kas ja kuidas köetud jne • Otsese elukeskkonna kõrval oluline ka inimmõju ümbritsevale piirkonnale Kultuurmaastik: elukoht ja lähiümbrus Aedade arheoloogia – mitmeid näiteid, kus andmed inimtegevuse kohta säilinud Keskkonnareostus – inimtegevuse otsene mõju, jälgitav nt veeorganismides, pinnase raskemetalli sisalduses, suurloomade hävimise kaudu jne
Australopithecus africanus ehk Aafrika lõunaahv. Oli võrdlemisi sarnane Australopithecus afarensisele, kuid oli sellest suurem, samuti kahejalgne ja tugevasti dimorfne. Ajukolju oli suurem, keskmiselt 450cm³. Hammaste ehitus oli rohkem inimlaadne, vaagna- ja jäsemeluud veel rohkem inimeste omadele sarnased kui afarensisel, sõrmeluud aga pikemad ja kõverdunud. Leiud pärinevad küll lubjakivikoobastest, ent koopaelanik ta ei olnud, luud on koobastesse uhutud. Samast leitud loomaluud näitavad, et ta elas metsases keskkonnas. Australopithecus afarensis ja Australopithecus africanus moodustavad nn gratsiilsete australopiteekuste rühma. Neile vastanduvad hilisemad nn robustsed australopiteekused (A. aethiopicus, A. robustus, A. boisei). A. ramidus ja A. anamensis erinevad mõlemast rühmast, olles vahepealsed. Robustsetel australopiteekustel on ennekõike kolju tugevama ehitusega. Neid ei ole kunagi peetud inimese otsesteks
juga, lisaks on raske uskuda, et ajastul mil m¨ark kasutusele v~oeti yinyang m~otteviis juba eksistee- ris. Gu¯om`ore pidas m¨arki p¨oidla k¨uu¨ne osa kujutiseks ning seletas p¨oidla abil `vanem' ja `juht' m¨argid. on samuti loomaluud, mis vihmas valgeks uhutud, olles s~ona et¨ umoloogiliselt sama kui . sisaldub vaimolen- dit m¨arkivas m¨argis, ku- jutades vaimu kandvat koljut. Ini- mese alusele t~ostetud surnu- keha l¨o¨omise maagiat nimetati , lisades kolba saame , m¨ark on samuti t~orjemaagiline,
esemel oli kindel tähendus, enamik neist oli juba enne tuleriidale asetamist tahtlikult purustatud või rikutud. Tuleriida põletamise järel korjati põlenud luud ning väiksemad esemekatked savinõusse, suuremad esemed nagu relvad, suitsed ja vikatid toodi aga kalmesse eraldi. Terariistade funktsiooniks võis olla elavate kaitsmine surnu eest või surnu kaitsmine pahade jõudude eest. Saaremaa kivikalmetes esinevad põletamata loomaluud ning suur osa savinõukilde viitavad matusejärgsetele riitustele või rituaalsetele söömaaegadele. Komme mälestada surnuid kalmistul on Setumaal säilinud tänapäevani7. 11.-12. sajandi ristiusu mõjul tõid endaga kaasa taas laibamatuse. 13. sajandist hakkas laibamatus üha enam domineerima, kuid endiselt säilisid ka eelkristlikud kujutelmad, millest annavad tunnistust hauapanused. Visitatsiooniprotokollides kirjeldatakse talupoegade
ma’ 入 ja ‘kaks’ 二, mis on yin arv.’ Seletus vastab viie elemendi 五行 filosoofiale, aga ei klapi m¨argi kujuga, lisaks on raske uskuda, et ajastul mil m¨ark kasutusele かくまつじゃく v˜oeti yin–yang m˜otteviis juba eksisteeris. Gu¯om`or˘e〔郭沫若〕pidas m¨arki p¨oidla k¨uu¨ ne osa kujutiseks ning seletas p¨oidla abil ‘vanem’ 伯 ja ‘juht’ 霸 m¨argid. 霸 on samuti loomaluud, mis vihmas valgeks uhutud, olles s˜onaet¨umoloogiliselt sa- こんぱく ma kui 白. 白 sisaldub vaimolendit 魂魄 m¨arkivas 魄 m¨argis, kujutades vaimu kandvat koljut. Inimese alusele 架 t˜ostetud surnukeha l¨oo¨ mise maagiat nimetati きょう 放, lisades kolba saame , m¨ark on samuti t˜orjemaagiline, nimelt teibasse aja-
annaabi.ee 
