Küsimus 1 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 otsusta, kas see väide on tõene või vale: "Tautoloogia" on lause, mille tõeväärtus on alati VALE. Vali üks: Tõene Väär Küsimus 2 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Märgista järgnevas loetelus need nimed, mis loogikaseaduste hulgas tõepoolest eksisteerivad: Vali üks või enam: topeltjaatuse seadus kontrapositsiooni seadus Morgani seadus päritolu seadus neeldumisseadus DeMorgani seadus välistatud kolmanda seadus välistatud teise seadus eeldusseadus topelteituse seadus vastuolu seadus Küsimus 3 Õige - Hinne 1,00 / 1,00 Millised kvantorid on olemas? Vali üks või enam: Lausekvantor Üldsuse kvantor Tõekvantor Normaalkvantor Olemasolu kvantor Loogikakvantor Küsimus 4
Küsimus 5 Osaliselt õige Hinne 0,50 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Milliste loogikatehete jaoks on operandide järjekord oluline? Vali üks või enam: implikatsioon distributsioon inversioon ekvivalents konjunktsioon disjunktsioon Küsimus 6 Osaliselt õige Hinne 0,83 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Märgista järgnevas loetelus need nimed, mis loogikaseaduste hulgas tõepoolest eksisteerivad: Vali üks või enam: topelteituse seadus neeldumisseadus DeMorgani seadus vastuolu seadus ÕIGE eeldusseadus päritolu seadus välistatud teise seadus topeltjaatuse seadus kontrapositsiooni seadus Morgani seadus välistatud kolmanda seadus Küsimus 7 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst
disjunktsioon implikatsioon distributsioon inversioon konjunktsioon Question 10 Märgista järgnevas loetelus need nimed, mis loogikaseaduste hulgas tõepoolest eksisteerivad: Correct Mark 1 out of 1 Select one or more: vastuolu seadus neeldumisseadus päritolu seadus DeMorgani seadus
Tulemuseks on 0. Mitme muutuja jaoks on DeMorgani seadus laiendatav? Piiramatult suurele muutujatearvule. Milleks loogikaseadusi rakendatakse? Et saada formaalsete teisenduste abil valemitest uusi, esialgsega samaväärseid valemeid. Mida võiks veel meelde jätta: Liitlause koosseisu kuuluvat lauset nimetatakse ka osalauseks. Formaalse esituse eelised: Sõltumatus lingvistilisest keelest, kompaktsus ja võimalus loogikaseaduste abil teisendada lausearvutusvalemeid muule loogiliselt samaväärsele kujule. Loogikatehete definitsioonid määravad nende resultaadid kõikide operandiväärtuste kombinatsioonide korral. Loogikatehete operandideks on tõeväärtused 0 ja 1 ja tulemuseks on samuti tõeväärtused. Kõiki loogikatehteid peale konjuktsiooni, disjunktsiooni ja inversiooni saab esitada eelmise kolme abil.
hakati vastanduma mängulisuse, "kerguse", sihiliku fragmentaarsuse ja suurte teeside puudumisega. Maalilisus, suur osa kunstnikest soovib lihtsalt oma publikut põgusalt provotseerida, suuremat eesmärki polegi. · kadus respekt kultuuri akadeemilisuse vastu; Ilmingud: Hooneid püütakse kooskõlastada loodusega, uute kult.väärtuste loomisel pöörduti vanade kult.väärtuste poole. 21. Sofism- pette e. püüniskujutlus; loogikaseaduste varjatud rikkumine väärseisukohtade tõepäraseks esitamiseks. Vastuolu sisaldav, paradoksaalne väide, mis näib õige, kuid tegelikult seda ei ole. Sofism võib kanda ebaloomulikku tähendust ("See eesel on su isa"), sisaldada endas vastuolu, olles korraga tõene ja väär ("See lause siin on väär") või tekitada vastuolu teatud kontekstis. 22. Ratsionalism- mõistuspärane mõttevool. Kõik peab olema mõistusega kooskõlas.
lausekvantorit olemasolu kvantorit Küsimus 8 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Milliste loogikatehete jaoks on operandide järjekord oluline? Vali üks või enam: implikatsioon inversioon konjunktsioon distributsioon disjunktsioon ekvivalents Küsimus 9 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Mitut erinevat loogikatehet kasutatakse lausearvutuses? (sisesta arv/number: ) Vastus: 5 Küsimus 10 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Märgista järgnevas loetelus need nimed, mis loogikaseaduste hulgas tõepoolest eksisteerivad: Vali üks või enam: välistatud teise seadus kontrapositsiooni seadus välistatud kolmanda seadus vastuolu seadus päritolu seadus Morgani seadus eeldusseadus topelteituse seadus DeMorgani seadus neeldumisseadus topeltjaatuse seadus ARVUSÜSTEEMID Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Kuidas toimub arvu teisendus mingisse teise arvusüsteemi? Vali üks: uue alusega jagamise teel järguväärtuste liitmise teel
rajaja · Tal oli nooruses kaks lemmikfilosoofi Leibniz ja Hume; toetudes Frege ja Peano ideedele kirjutas Russell koos matemaatiku ja filosoofi Whiteheadiga monumentaalse teose Principia Mathematica · Juba oma filosoofia-alaste uuringute alguses esitab R teooria, mida ta nimetab loogiliseks atomismiks: kõik väited on taandatavad oma baaskomponentidele "atomaarsetele" väidetele ja baasväited on analüüsitavad loogikaseaduste abil · "Prantsuse kuningas ei ole kiilaspäine" lause on väär, kui Prantsuse kuningat peetakse silmas "primaarselt" eksisteeriva objektina, "sekundaarselt" on see lause tõene (loogilise vormi kohaselt), sest kui Prantsusmaal pole kuningat, ei saa ta kiilaspäine olla · Siit järeldub on olemas tõesed väited, millel puudub empiiriline tähtsus · Russell hakkab teaduskeelt analüüsima terve mõistuse (common sense)
14.BERTRAND RUSSEL- briti (1872-1970) ■ ateist- jumalat ja kõige üleloomulikku eitav maailmavaade, patsifist- eitab sõda ja pooldab rahu, võitles Vietnami sõja ja tuumarelvade vastu ■ analüütilise filosoofia rajaja ■ “Principa Mathematica”- Whiteheadiga koos kirjutas ■ loogiline atomism: kõik väited on taandatavad oma baaskomponentidele “atomaarsetele” väidetele ja baasväited on analüüsitavad loogikaseaduste abil ■ “Prantsuse kuningas ei ole kiilaspäine” 1)lause on väär, kui Prantuse kuningat peetakse silmas “primaarselt” 2)lause on tõene, sest kui Prantusmaal pole kuningat, ei saa ta kiilaspäine olla ■ järeldus: on olemas tõesed väited, millel puudub empiirline tähtsus ■ analüütiline filosoofia kasvab välja, kui ta analüüsib terve mõistuse vahenditega teaduskeelt
võrdlevad mitmeid keeli.
Püstitatakse küsimus universaalse, üldinimliku ja spetsiifilise suhtest ühe keele
raames.
Sõnad kui mõtte väljendamise ja edastamise vahendid.
Universaalne kõigi keelte puhul.
1) märgiline printsiip (rääkida -- st väljendada oma mõtteid märkide abil)
2) "materiaalse" ja "vaimse" pooluse olemasolu
3) keelelise suhtlemise loomingulisus
4) keele ökonoomia printsiip
5) väitlause struktuuri ühtsus
6) loogilise sisu ja keelvorme juhtivate loogikaseaduste ühtsus
John Locke 16321704
Essee inimmõistusest. 1690
Semeiotike v õpetus märkidest. Kuna kõige tavalisemad märgid on sõnad, siis
nimetatakse ka loogikaks. Ülesanne -- vaadelda märkide, mida mõistus kasutab
asjadest arusaamiseks ja oma teadmiste edasiandmiseks teistele, olemust. Kuna
mõistuse poolt vaadeldavad asjad ei asetse mõistuses (peale tema enda), siis peab talle
a b a+b a +b a b ab 0 0 0 1 1 1 1 0 1 1 0 1 0 0 1 0 1 0 0 1 0 1 1 1 0 0 0 0 Loogikaseaduste tõestamisel kontaktskeemide abil joonistatakse võrrandite vasak- ja parempoolsete avaldiste alusel välja kontaktskeemid ning võrreldakse neid omavahel. Avatud kontakt vastab signaalile 0 ning suletud kontakt signaalile 1. Kontaktide jadaühendus vastab loogilisele konjunktsioonile (loogiline NING-funktsioon), kontaktide rööpühendus aga disjunktsioonile (loogiline VÕI-funktsioon). Avanevale kontaktile vastab inversioon ehk loogiline EI-funktsioon
· Kuna armastusest ilmajäämine on lapsele üks laastavamaid kogemusi, osutub kehv sooritus lapse jaoks palju tähendusrikkamaks kui ta olema peaks. Isegi täiskasvanuna on meil tihti raskusi õigemini reageerima õppimisega isegi siis, kui mõistame, et meie reaktsioonid on kohatud · Pole selge, miks meil on raske seda uskumust ümber õppida ja ratsionaalsemaga asendada. Oletatakse, et kogemuslik süsteem ei tööta loogikaseaduste kohaselt ja muutus nõuab midagi enamat kui lihtsalt oma probleemi allika mõistmist · Laboratoorsed uuringud näitasid,et ülesannetes tehtud vigadele osutamise korral tekkis mittekonstruktiivsetel mõtlejatel rohkem negatiivseid mõtteid ja negatiivseid emotsioone kui konstruktiivsetel mõtlejatel. Ka stressi füsioloogilised näitajad olid neil teistest kõrgemad Konstruktiivselt mõtlema õppimine
allikaks, siis peaksime teda pidama ka kõige hea allikaks. (ibid) 75 Samuti ütleb Jung Basileidese vastu, et kui hing loodi algselt heaks ning kuri tuleneb hinge ,,moondumisest", siis pidi hinge rikkuma miski, mis on tõeline, isegi kui see ei kujuta endast midagi rohkemat kui hooletus, hoolimatus või labasus. (JUNG 1979:48) Jung soovib teisal täpsustada, et tema arutluskäik hea ja kurja kohta kehtib ainult empiirilise maailma ning selle loogikaseaduste suhtes. Ta kinnitab, et metafüüsilise maailma suhtes puudub tal otsustamiseks empiiriline materjal ja nii võib seal põhimõtteliselt olla, et Kuri on privatio boni. ,,Ma ei tüki sellele alale. Pean ainult kinnitama, et meie kogemuses valge ja must, hele ja tume, hea ja halb on ekvivalentsed vastandid, mis alati teineteist kinnitavad." (JUNG 1979:54) Teisisõnu on tegemist iseenesest absoluutsete kategooriatega, kuid neid kasutatakse alati
annaabi.ee 
