Sageli on põhjuseks asjaolu, et aega arvestati mievikushoopis teisiti kui tänapäeval. Millisest punktist tuleks ajaarvamist alustada? Sellele küsimusele ei olegi nii lihtne vastata. Kauges minevikus sellist punkti polnudki. Siis öeldi lihtsalt, et see või teine sündmus leidis aset ühe või teise valitseja mingil valitsemisaastal. Vajadus aega täpsemalt arvestada viis omakorda kalendri tekkimiseni. Ajaloolased arvavad, et kõigepealt hakati aega jagama kindla pikkusega vahemikeks loodusvaatluse põhjal. Aastat pikkuse arvutamisel võeti tavaliselt aluseks aeg, mille jooksul Kuu teeb tiiru ümber Maa. Esimesed kalendrid koostasid tuhandeid aastaid tagasi Egiptuse preestrid. Kalendri aluseks oli arvatavasti ajavahemik Niiluse jõe kahe teineteisele järgneva üleujutuse vahel. Egiptlaste aasta kestis 12 kuust ja 5 lisapäevast, mis andis kokku 365 päeva. Kuuaasta oli ajaarvamise aluseks ka vanakreeklastele, kes parandasid korduvalt oma kalendrit täpsete arvutuste põhjal
kategooriate kui niisuguste hulka. Oluliseimaks kategooriaks on Aristoteles pidanud esimest, substantsi. Aristotelese looduskäsitlus. 1. Füüsikalisi põhimõisteid. Looduse ("physis") all mõistab Aristoteles kogu olemasolevas asjade ja nähtuste maailma, kaasaarvatud ka inimene ise. Looduse või maailma eritunnuseks ning oluliseks printsiibiks on liikumine. Sellepärast osutubki siis liikumise uurimine aristootelliku füüsika ja loodusvaatluse põhiülesandeks. Kõigepealt püütakse liikumise kui muutuvuse mõistet ennast puht loogilise analüüsi teel avada ja klassifitseerida. Avastatakse liikumise mõistes kolma põhivõimalust, mis moodustavad nn. "substantsiaalsed" liikumise liigid. Need on: 1. liikumine või muutumine kui üleminek mitteolevast olevaks, mida võib nimetada ka sünniks. 2. liikumine või muutumine kui üleminek olevast mitteolevaks, mis tähendab hävimist. 3
suutis endale ateljee hankida ja kujurina läbi lüüa.Tahus marmorisse klassikalise kirjanduse tegelasi(Hamlet;Ophelia;Leedi Macbeth) või abstraktsete ideede allegooriaid(Lootus;surematus;Emaarmastus).Mõned kujud on mõeldud paarikaupa kehastama vastandlikke printsiipe.(Tasadus ja Edevus)Paremini on õnnestunud rahulikus poosis üksikfiguurid ja ka portreed,milles klassitsistlik idealiseerimine taandub loodusvaatluse ees(kunstniku ema portree).Roomas säilitas tiheda sideme kodumaaga ja rahvusliku liikumisega.Eesti-ainelised tööd on veel:Kalevipeg;Koit ja Hämarik.Eesti publik ei suutnud siiski veel pakkuda vaimset ega majanduslikku kandepinda skulptuurikunsti arengule kodumaal.Tema loomingu ainsad finantseeriad kodumaal olid baltisakslased.Weizemberg osales nii kohalkel kui ka rahvusvahelistel näitustel,1893 Chicago maailmanäitusel sai pronksmedali
Lingvistiliselt võimekate laste köitmiseks on head sõnamängud, jutustada ümber muinasjutte, mõeldes sellele kas kurva või lõbusa lõpu jne. Matemaatilis-loogilise andeka lapse jaoks on huvitav võrrelda, klassifitseerida ja sorteerida asju või nähtusi, kokku panna puslesid, leida seoseid, arvutada. Ruumilis- visuaalse võimekusega lapse jaoks on lihtsaim viis omandada informatsiooni pildilisel kujul - näidake talle fotosid või jooniseid, laske tal üles joonistada loodusvaatluse või katsete tulemusi vms. Muusikaliselt võimeka lapse kütkestamiseks kasutage helisid ja meloodiaid, laske tal salvestada temaatilisi laule, matemaatika tegevustes võiks ta kokku lugeda trummilööke või kujundada muusikalisi mustreid instrumendi abil. Kehalis-kinesteetiliselt võimekale meeldib dramatiseerida stseene ja situatsioone, pallimängus omandab ta matemaatikat paremini kui lihtsalt arve kokku
luau. Tahus marmorisse ja modelleeris klassikalise kirjanduse tegelasi või abstraktsete ideede allegooriaid. Mõned kujud oli mõeldud paarikaupa vatandama erinevaid printsiipe (tihti on nendes idee väljendamise püüe liiga pealetükkiv). Soov palju jutustada viis naturalistlike detailide kasutamisele ja oli vastuolus klassitsistliku üldkonstseptsiooniga. Paremini on õnnestunud rahulikud poosis üksikfiguurid ja portreed, milles klassitsistlik idealiseerimine taandub loodusvaatluse ees. 1870. aastatel ilmusid tema loomingusse eesti mütoloogia teemad. 1864. aastal oli tema esimene personaalnäitus EEstis. • 1890 – 1914 Peterburis • 1914-1921 Tallinnas - Tartuga seob teda, et tema pere ja suguvõsa on sinna maetud. Seal on ka tema valmsitatud skulptuur. Peaks olema kabeli lähedal. Alustab tislerpoisina. Berliini õpingud lõppesid, kuna seal ei saanud stipendiumit. Esimene eesti soost sculptor. Lähtus klassitsismist. Õppis tisleriks noorena.
Vilsan- dilt on ta saanud olulise tõuke rannaainestiku kujutamiseks oma romaa- nides ja novellikogus "Rannajutud" (Vinkel 1997: 97). 1932. aastal ilmus Mälgult Päevalehes olukirjeldus "Lindude riigis". Samal suvel veetis kir- janik puhkuse Vilsandi linnuriigis Alumisele Vaikale paigutatud pul- danvarjendis linde vaadeldes; neile tähelepanekutele tugineb enamik kogumikus "Jutte lindudest" (1934) avaldatud linnulugudest. Neis juttu- des leidub vahetu loodusvaatluse edasiandmise kõrval nii fiktsiooni kui antropomorfiseerimist. Mälk ise põhjendab seda saatesõnas tekstide parema loetavuse taotlusega. Lindude elu, pesitsemist ja poegade kasva- Eesti looduskirjanduse lugu 255 Joonis 3. "Kahjuliku" merikajaka ja "kasuliku" haha vastandamine pildi- lise ja sõnalise info abil Fred Jüssi raamatus "Kajakad kutsuvad. Saare- maa, Vilsandi ja Vaika saarte linnuriigist ja loodusest" (1966).
kõrgel (väiksema ulatusega liikumine, pikem kangi õlg jne). Ka kabja olemasolus, mis on siiski ökonoomsem, kui hulk varbaid jne. Samas - rohumaadel elab ka teisi hästikohanenud taimtoidulisi, kelle jala ehitus ei pruugi üleüldse lähedane olla - nagu näiteks ninasarvik ja känguru. Kuigi ka nemad on kohanenud, on nad seda saavutanud teistmoodi. Seega - kohastumuslike muudatuste otsimisel tuleb võtta arvesse ka liigi elllase morfoloogiat jne. Loodusvaatluse tulemusel leitavate kohastumiste postuleerimisel on alatasa oht iga hinna eest leida põhjendusi (adapteerumisi) seal, kus neid ei olegi - spekulatiivne meetod. Ja mitte alati ei saa oletusi kontrollida. Kuid kus seda saab teha, saab ka palju kindlamalt rääkida adaptatsioonist. Tüüpilise loodusvaatlusliku-katselise näitena sai tõestada, et hiirte karva värvuse maapinna toonist tingitud kohanemine (tumedam, heledam) on tõepoolest otseses