Romantilise mõtte tekkepõhjuseks oli pettumine Prantsuse revolutsioonis Kunst sai väljapääsuks argielust ning huvi kultuuri vastu oli väga suur Ühiskond rõhutas üksikisikut nagu ei iial varem Sümpaatia rõhutute vastu, huvi lihtrahva ja laste vastu Usk inimesse ja tema saatusesse on seotud just selle ajastuga TUNNUSED Tunded olid mõistusest tähtsamad Põgeneti oleviku eest Tunti huvi mineviku vastu Loodustemaatika Läbivaks teemaks oli üksindus Claude Monet "Jalutuskäik" VÄLJENDUSVAHENDID Kunstis on peamiseks väljendusviisiks emotsionaalsus Meloodia muutus väga laulvaks Harmoonia muutus keerukamaks Hakati kasutama rahvamuusikat Edouard Monet "Pillimängija" 1866 UUED MUUSIKAZANRID Programmiline süit Programmiline sümfoonia Operett
7.Miks õpiti konservatooriums orelit ? 1. Vennastekoguduse liikumine tõi vaimuliku äratustegevusega, kirikusse koorilaul, olulisel kohal ühislaulmine, vanema rahvalaulul kadumine. Lauldi vaimulikke laule Saksamaalt, varasemast erinev laulutava, õpetati mitmehäälset koorilaulu. 2. A.E.Thomson helilooja, pedagoog, töötas Peterburis, 70 laulust säilinud pooled, keerukad võtted, kasutab polüfooniat, ,,Ketra, Liidu" ,,Pulmalaul" ,,Laulge, poisid", armastus-, loodustemaatika, vähem isamaatemaatika F.A.Saebelmann helilooja, koorijuht, pedagoog, pianist, organist, säilinud u20 koorilaulu, ,,Kaunid laulud", lüüriline-romantiline ,,Ellerhein", soololaulud, ei kasuta rahvaviise, meloodiad voolavad, 3. K.A.Hermanni muusikaline tähtsus · Mitmed tema koorilaulud on veel tänapäevalgi üldrahvalikult populaarsed. · Uskus eestluse arengusse, eestluse teerajaja olulistes valdkondades · Üks rahvaviiside kogumise algataja 4
mõtlike meeleolude asutaja, armastus", ,,Karneval" * ,,Reini kontrastid. toimetaja, * ,,Naise elu ja sümfoonia" Vastuoluline muusika * õppejõud armastus" kord õrn, kord temperamentne. Loodustemaatika. 3. F. Liszt Ungari Uuendused: * Pianist - * Tsükkel * ,,Faust- - (Saksa) *Uus * Asutas ,,Rännu- sümfoonia"; klaverimängustiil- uue aastad"; * ,,Dante- orkstraalne kõla muusika sümfoonia"; klaverimuusikas
1940 suundus Tallinna konservatooriumi õppejõuks. Looming on peaaegu täielikult püh. instrumentaalmuusikale. Kõige rohkem klaveriteoseid. ,,Viis pala keelpilliorkestrile". Algselt oli see kirjutatud klaverile va. IV osa. Eesti klassikalise muusika populaarseim orkestriteos on suurele sümf.orkestrile kirjutatud sümf.poeem ,,Koit". Teosed kannavad programmilisi pealkirju. See ei toetu tema puhul kirjanduslikule süzeele vaid kajastavad teoses valitsevat üldist meeleolu. Hästi sage on loodustemaatika. Riho Päts(1899-1977)Oli helilooja, koorijuht, muusikaõpetaja ja- kriitik. Suure osa oma tegevusest pühendas ta koolimuusikale. Oli muusikaõpikute autoriks ja koostajaks ja kirjutas lastelaule. Võttis kasutusele relatiivse noodilugemise süsteemi (30-tel). Hiljem võttis koostöös Heino Kaljustega kasutusele silpnimetused JO-LE- MI..."Muti metroo","Pillerpall". Eduard Tubin(1905-1982)Rahvusvaheliselt tuntuim Eesti helilooja, sümfoonik. Õppis Tartus, hiljem töötas ,,Vanemuises"
Ta oli meile eeskujuks. Kui on eeskuju, siis on kergem huvi tekitada. Kuidas suhtute loodusteemade käsitlemisraskustesse? Kas olete ise tundnud, et ei oska, vajata abi jms. Millal ja miks? Kui loodusõpetus läks geograafiaks ja keemia eelaineks üle, tekitas see minule raskusi. Esiteks ei olnud sellel enam minu jaoks nii otsest seost loodusega ja ütlen ausalt, pinnase kihid jms pakkusid mulle tunduvalt vähem huvi, kui loomad ja varasem loodustemaatika. Olen otseselt tundnud, et vajan abi, mäletan, et nägin tohutult vaeva, et õppida ära erinevad pinnase kihid näiteks. Vajasin abi, sest mulle tundus see koolis tohutult kauge teemana muust, mis mulle loodusteemades kunagi meeldis. Üldiselt tahaksin tegelikult loodusteemadest ja ka paljust muust tunduvalt rohkem teada, kui mäletan või suudan esmaselt kiiresti meelde tuletada. Miks? Sest
Sealses muusikaõpetuses õpetati: laulmist, klaveri-, oreli ja viiulimängu ning harmooniat. Selle lõpetajate hulgas olid: A.Kunileid- 5 algupärast laulu ja 10 rahvaviisiseadet ,,Sind surmani", ,,Mu isamaa on minu arm". F.Saebelmann- koorilaulud, mõni soolulaul, lüürilis-romantiline, ei kasutanud otseselt rahvaviise ,,Kaunimad laulud", ,,Ellerhein". A.Thomson- umb 70 laulu, rahvaviisiseaded, armastus ja loodustemaatika ,,Kannel", ,,Laula, laula, suukene". K.A.Hermann- väga produktiivne umb 1000 teost, enamik koorilaulud, liedertafelik laul, lauleldus ,,Uku ja Vanemuine e eesti jumalad ja rahvad" -> ,,Kungla rahvas", ,,Mingem üles mägedele", ,,Oh, laula ja hõiska". Kogus rahvaviise. 6. Karl August Hermann(1851-1909 ) kultuuritegelane, ajakirjanik (Eesti Postimees, Laulu ja mängu leht) , keeleteadlane (Eesti keele grammatika, Eesti keele lauseõpetus ), kirjastaja
· Romantilise mõtte tekkepõhjuseks oli pettumine Prantsuse revulutsiooniks. · Kunst sai väljapääsuks argielust ning huvi kultuuri vastu oli väga suur. · Ühiskond rõhutas üksikisikut nagu ei iial varem. · Sümpaatia rõhutute vastu, huvi lihtrahva ja laste vastu. · Usk inimesse ja tema saatusesse on seotud just selle ajastuga. TUNNUSED · Tunded olid mõistusest tähtsamad · Põgeneti oleviku eest · Tunti huvi mineviku vastu · Loodustemaatika · Läbivaks teemaks oli üksindus VÄLJENDUSVAHENDID · Kunstis on peamiseks väljendusviisiks emotsionaalus · Meloodia muutus väga laulvaks · Harmoonia muutus keerukamaks · Hakati kasutama rahvamuusikat UUED MUUSIKAZANRID · Programmiline süit · Programmiline sümfoonia · Operett · Sümfooniline poeem Programmiline muusika on instrumentaalmuusika, millele hlilooja on lisanud sõnalise selgituse heliteose sisu paremaks mõistmiseks.
peale hirmsasti.Brizzalov kujutab kapriisset vanameest, kes on harjunud ametnike peale karjuma. Ta on koomiline, kuid inimlik. Tservjakov toimib alandlikult igaks juhuks. 13. Marie Underi looming. 1 luuletus peast. Looming: Esimene looming ilmus Muti varjunime all ,,Postimehes" Underi enda teadmata. ,,Sonetid" esikkogu 1917 Siuru kirjastuse raames. Under sokeerib vanameelseid vabameelsusega armastusest kõneledes. Luuletused on värvikad. Läbi on põimunud armastus- ja loodustemaatika. Sõnakasutus ja keel on kujundirikkad. Palju võib leida metafoor, võrdlusi. Näha, et keeleuuendus on loomingut mõjutanud. ,,Eelõitseng" 1918 sisaldab loomingut, mis kirjutatud enne ,,Sonette". Väga sarnased kogud. ,,Sinine puri" 1918. Jätkub loodus- ja armastusluule teema. Luuletaja tunnetab loodust täpselt, elab intensiivselt kaasa, tunneb seda, mida näeb, kirjeldused ei ole objektiivsed, vaid isiklikud ja täis autori tundepuhanguid
annaabi.ee 
