ja energiat jätavad võimalikult vähe jäätmeid.Turismivoogusid tuleb ajas ja ruumis hajutada, et vähendada koormust keskkonnale ning soodustada kohaliku turismimajanduse ja ettevõtluse tulusust.Turismi infrastruktuuri kavandades tuleb lähtuda ökosüsteemide looduslikust, tasakaalust ja haruldaste liikide kaitsmisest, kinni pidada kehtestatud piirangutest eriti tundlikel aladel kõrbetes, kõrgmäestikes, rannikualadel, saartel, vihmametsades, märgaladel loodusreservaatides ja kaitsealadel.(Tooman, 2010) Turism kui inimkonna kultuuripärandi kasutaja ja rikastaja. Kultuuripärand on inimkonna ühine vara riikidel, kelle territooriumil asuvad turismiobjektid on nende suhtes erilised õigused ja kohustused. Turismipoliitika peab lähtuma kunsti, arheoloogia jm kultuuripärandi kaitsmisest kaasa aitama üldkülastatavate kultuurimälestiste hooldamisele ja taastamisele, et säilitada need ka järeltulevatele põlvkondadele, tegema
energiat, jätavad võimalikult vähe jäätmeid. Turismivoogusid tuleb ajas ja ruumis hajutada, et vähendada koormust keskkonnale ning soodustada kohaliku turismimajanduse ja ettevõtluse tulusust. Turismi infrastruktuuri kavandades tuleb lähtuda ökosüsteemide looduslikust tasakaalust ja haruldaste liikide kaitsmisest, kinni pidada kehtestatud piirangutest, eriti tundlikel aladel - kõrbetes, kõrgmäestikes, rannikualadel, saartel, vihmametsades, märgaladel, loodusreservaatides ja kaitsealadel. 4. Turism kui inimkonna kultuuripärandi kasutaja ja rikastaja Kultuuripärand on inimkonna ühine vara, riikidel, kelle territooriumil asuvad turismiobjektid, on nende suhtes erilised õigused ja kohustused. Turismipoliitika peab lähtuma kunsti-, arheoloogia jm kultuuripärandi kaitsmisest, kaasa aitama üldkülastatavate kultuurimälestiste hooldamisele ja taastamisele, et säilitada need ka
puhkealad, loomade toitmiseks mõeldud alad ja metsastamiseks mõeldud alad (Lietuvos misku institutas 2009). 2.2.2. Metsade jagunemine Metsasid jaotatakse erinevatesse rühmadesse vastavalt neis toimuva majandustegevuse eesmärkidele, neile kehtivale reziimile ja peamisele funktsionaalsele otstarbele. I rühm range kaitse all olevad metsad. Siia alla kuuluvad loodusreservaadid ning väikesed loodusreservaatidest metsad riiklikes loodusreservaatides, loodusparkides ja biosfääri jälgimise aladel. Majandustegevuse eesmärk säilitada metsasid, nii et neis toimuks loomulik kasvamine. Metsade raiet, välja arvatud looduskaitsealade seaduses ja loodusreservaatide määrustes toodud juhtudel, läbi ei viida. II rühm erieesmärgilised metsad, mis jagunevad järgnevalt: A kaitstud ökosüsteemiga metsad. Maastiku-, pinnase-, taimestikukaitseala,
võetud erinevatel aegadel kaitse alla. Eesti oludes tuleb lendorava populatsiooni kaitsel juhinduda sellest, et hoida teadaolevaid leiukohti ning nende omavahelist ühenduskoridore (Timm;2008). Lendorava elupaikade kaitsmist ja hoidmist soodustavad mitmed arengukavad ning strateegiad. Järgnevalt on väljatoodud tekstilõigud arengukavadest, kus on kirjas eesmärgid ja meetodid lendorava aitamiseks. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020, lk 18. Loodusreservaatides ja sihtkaitsevööndites on majandustegevus keelatud looduslike koosluste säilitamise eesmärgil. Majandustegevus on osaliselt piiratud kaitstavate alade ja kaitsealuste liikide püsielupaikade piiranguvööndites. Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks jätkatakse traditsioonilist tegevust või keelatakse ala soodsat seisundit kahjustav tegevus. 12
võetud erinevatel aegadel kaitse alla. Eesti oludes tuleb lendorava populatsiooni kaitsel juhinduda sellest, et hoida teadaolevaid leiukohti ning nende omavahelist ühenduskoridore (Timm;2008). Lendorava elupaikade kaitsmist ja hoidmist soodustavad mitmed arengukavad ning strateegiad. Järgnevalt on väljatoodud tekstilõigud arengukavadest, kus on kirjas eesmärgid ja meetodid lendorava aitamiseks. Eesti metsanduse arengukava aastani 2020, lk 18. Loodusreservaatides ja sihtkaitsevööndites on majandustegevus keelatud looduslike koosluste säilitamise eesmärgil. Majandustegevus on osaliselt piiratud kaitstavate alade ja kaitsealuste liikide püsielupaikade piiranguvööndites. Hoiuala on elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise tagamiseks jätkatakse traditsioonilist tegevust või keelatakse ala soodsat seisundit kahjustav tegevus. 12
sajavad vihmaga raba alale, hävitades kogu loodusliku taimekoosluse. NT: 2. Jõgi on kaitse alla aga reostunud põhjavesi või pinnavesi rikub loodusliku mitmekesisuse, kui see jõe veega isegi väikeses koguses segunema peaks. 23. Mis on konserveeriv looduse kaitse ja kuidas (kus) seda rakendatakse praegu? Konserveeriva kaitse puhul ei tohtinud inimene keelu ja kaitsealadel sekkuda looduse iseseisvat arengukäiku. Praegu rakendatakse säilitavat kaitset loodusreservaatides ja sihtkaitsevööndite piirides. 24. Mis on nimeline kaitse ja isendi kaitse? Kuidas seda rakendatakse ning mis on selle meetodi eeldused ja puudused? Nimelise kaitse all on ohustatud liigid. Igas nimelise kaitse all oleva liigi isend on seega kaitse all ja talle ei tohi inimese poolt liiga teha. Eelduseks on liigi hästi tundmaõppimine, väga raske on teada saada iga kaitsealuse liigi isendite arvukust.
sajavad vihmaga raba alale, hävitades kogu loodusliku taimekoosluse. NT: 2. Jõgi on kaitse alla aga reostunud põhjavesi või pinnavesi rikub loodusliku mitmekesisuse, kui see jõe veega isegi väikeses koguses segunema peaks. 22. Mis on konserveeriv looduse kaitse ja kuidas (kus) seda rakendatakse praegu? Konserveeriva kaitse puhul ei tohtinud inimene keelu ja kaitsealadel sekkuda looduse iseseisvat arengukäiku. Praegu rakendatakse säilitavat kaitset loodusreservaatides ja sihtkaitsevööndite piirides. 23. Mis on nimeline kaitse ja isendi kaitse? Kuidas seda rakendatakse ning mis on selle meetodi eeldused ja puudused? Nimelise kaitse all on ohustatud liigid. Igas nimelise kaitse all oleva liigi isend on seega kaitse all ja talle ei tohi inimese poolt liiga teha. Eelduseks on liigi hästi tundmaõppimine, väga raske on teada saada iga kaitsealuse liigi isendite arvukust.
loodusliku taimekoosluse. NT: 2. Jõgi on kaitse alla aga reostunud põhjavesi või pinnavesi rikub loodusliku mitmekesisuse, kui see jõe veega isegi väikeses koguses segunema peaks. 23. Mis on konserveeriv looduse kaitse ja kuidas (kus) seda rakendatakse praegu? Konserveeriva kaitse puhul ei tohtinud inimene keelu ja kaitsealadel sekkuda looduse iseseisvat arengukäiku. Praegu rakendatakse säilitavat kaitset loodusreservaatides ja sihtkaitsevööndite piirides. 24. Mis on nimeline kaitse ja isendi kaitse? Kuidas seda rakendatakse ning mis on selle meetodi eeldused ja puudused? Nimelise kaitse all on ohustatud liigid. Igas nimelise kaitse all oleva liigi isend on seega kaitse all ja talle ei tohi inimese poolt liiga teha. Eelduseks on liigi hästi tundmaõppimine, väga raske on teada saada iga kaitsealuse liigi isendite arvukust. Nende
tatud igaüheõiguseks. Tegu on eetiliste tõekspidamistega, mis tuginevad nii seadustele kui tavadele, paragrahvile ja kultuurile, viimasele sõna kõige laiemas mõttes. 1. Igaühel meist on õigus osa saada Eestimaa looduse kaunidusest, rahust ja loodusandidest. Seadus lubab kõikjal korjata marju, seeni, lilli, sarapuu- pähkleid, ravimtaimi ja muid loodusande, keelatud on aga tehnilise toorme varumine (pajukoor, männivaik, sammal jms) loodusreservaatides ja era- maadel, kus maaomanikud seda vastava tähistuse või tarastusega keelavad. Sellisel juhul tuleb nendel maadel viibimiseks küsida omaniku luba. 170 2. Veekogude kallastel on kõigile avatud 10 - 20 m laiune kallasriba rajaga, mida ka omanik ei tohi sulgeda. Sellist kallasrada ei ole vaid loodusreservaatides. 3. Veekogud on kõigile kasutamiseks ja lihtkäsiõngega kalastamiseks lubatud
annaabi.ee 
