kaitseks. Selline kaitse on olnud väga edukas ning tänuväärne Eesti loodusele. Looduskaitsealadest tingituna on paranenud nii mõnegi liigi olukord, näiteks kalakotka, kes veel mõned aastakümned tagasi oli Eesti aladelt peaaegu kadunud. Veel enam saab Eesti loodust kaitsta, kui võtta suund metsade laialdasemale ning karmimale kaitsetegevusele. Metsadel on asendamatu tähtsus ning nende säilitamine on prioriteet. Mitte ainult loodusparkide ja looduskaitsealade asutamisega ei saavutata küllaldast kaitset. Neid alasid tuleb ka austada. Looduskaitsealade ja üleüldiselt keskkonnakaitse tähtuse tunnetus algab juba varasest east. Haritus on looduse kaitsmise eeldus. Inimestele tuleb juba koolis õpetada õiglast looduses käitumist, sest see on kõigi organismide elukeskkond. Looduse säilitamiseks on samuti mitmeid lahendusi
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Essee Loodus ja park Tartu 2008 Loodus ja park Pargid ja puiesteed hõlmavad väga suure osa meie pindalast. Eesti maastikupildis eristuvad pargid enamasti laialehiste puistutena. Loodusparkide juures on kasutatud väga palju puit- ja rohttaimi. Side inimese ja pargi vahel on väga suur, kuna me oleme parkide arengule palju kaasa aidanud. Kui inimmõju täielikult kaoks, siis algaks parkides võsastumine, mille tagajärjel muutuks vaatepilt täielikult teistsuguseks. Kindlasti peitub ka ilma inimtegevuseta parkides oma võlu, kuid mina eelistan siiski pidevalt korrashoitud ning looduslikke parke, mis mõjuvad rahulikult ning koduselt.
uurimiseks, tutvustamiseks ja kasutamise reguleerimiseks. Maastikukaitseala eritüüpi- dena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu. Maastikukaitseala (looduspargi) territoorium jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Maastikukaitsealadest Eestis võib nimetada Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laiud ning loodusparkidest - Haanja, Otepää ja Naissaare. Ka maastikukaitsealade ja loodusparkide loetelu täieneb lähemal ajal kaitsealade korrastamise käigus. [http://www.envir.ee/loodus/7page.html] (16.03.08) PROGRAMMIALA "See on seire, uurimis- ja haridustöö korraldamiseks ning loodusvarade kaitse ja kasutamise ühitamiseks kas kohaliku, riikliku või rahvusvahelise programmiga haaratud ala. Programmiala territoorium jaguneb loodusreservaadiks, sihtkaitsevööndiks, piirangu- vööndiks ja programmiala üldvööndiks.
pärandkultuurmaastikuga kaitse- ala, mis on moodustatud looduskaitselistel, kultuurilistel või puhke-eesmärkidel. Maastikukaitseala eritüüpidena käsitletakse ka kaitse alla võetud parke, arboreetumeid ja botaanikaaedu. Maastikukaitseala (looduspargi) territoorium jaotatakse sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks. Maastikukaitsealadest tuleks nimetada Kõrvemaa, Vooremaa, Paganamaa, Hiiumaa laiud; loodusparkidest - Haanja, Otepää ja Naissaare. Ka maastikukaitsealade ja loodusparkide loetelu täieneb lähemal ajal kaitsealade korrastamise käigus. 1 http://www.envir.ee/loodus/7page.html Looduskaitseseadus lubab, et kaitseala piiresse võivad kuuluda nii riigi-, munitsipaal- kui eramaad. Kõik kaitsealad ei ole inimestele suletud, enamikul neist võib matkata ja loodusest elamusi saada. Kaitseala reeglid
samuti üks põhjuseid miks turist Eestit külastab ( nii sise, kui ka välisturist). Eesti võimaldab turistile eelkõige turvalisuse ning eestlase enda jaoks on oluline veel mugavus. 2.4. Eesti looduspargid Eestis on väga palju kauneid loodusparke mida üritatakse hoida korras ning võimalikult puutumatutena. Looduspargid on siiski Eestile tuluallikaks kuna väga paljud välismaalased, kui ka siseturistid on hakanud järjest enam huvi tundma loodusparkide vastu. Ühest küljest on selline tähelepanu väga vajalik kuna looduspargid saavad tänu sellele käibele järjest enam areneda ning rahaliselt on lihtsam loodusparke hooldada, samas teisest küljest rikub rahvarohkus parkide loomuliku atmosfääri. Eesti rahvusparkidest kõige vanem ning suurem on Lahemaa Rahvuspark, see loodi juba 1971 aastal, et kaitsta põhja-eesti maastiku ja looduslikku pärandi ala ning et säilitada 12
Hetk, kus dzainistid kogunevad Bihari osariigis asuvasse kSatriya kuNDa pühapaiga juurde. pratiSTha- uue templi sissepühitsemine. SanghayAtra- palveränd pühapaika paljajalu. Toimub aastas korra. Väga oluline on mastakAbhiSeka- suure kuju võidmine. Hoolitsemine loomade heaolu eest. Looma pidamine vägivald. Loomad nagu lapsed, kes ei tea, mis neile hea on. Spetsiaalsed fondid loomade toitmiseks. Dzainistid ei luba loomi kodustada. Ei salli loomaaedu, loomkatseid. Dzainistid aktiivsed ka loodusparkide rajamisel. Paljud loomakaitsealad dzainistidega ühel või teisel määral seotud. Keskkonnakaitse. Puid pidasid pühaks juba väga vanal ajal. Dzainistid ei tegele seetõttu põllumajandusega. Dzainism propageerib käsitööd. Dzainistid arvavad, et rahvast peaks olema maailmas vähem. Tunded on ka toit. Dzainistid ei söö kunagi pimedas. Toit peab olema värske. Mesi on keelatud ka nt. Toormahla ei või juua, jäätist ei või süüa. Seeni ei tohi süüa. Sikhism Pandzab (5 vett)
LISA 3. Enesekohane multiintelligentsuse küsimustik Osa 1 Märgi igas sektsioonis number “1” selle väite ette, mis tundub kirjeldavat Sind. Need väited, mida Sa endaga ei samasta, jäta tühjaks (või tähista “0”). Arvuta iga sektsiooni summa. Sektsioon 1 Mulle meeldib liigitada asju üldiste omaduste alusel Ökoloogilised probleemid on mulle tähtsad Matkamine ja telkimine on nauditavad tegevused Ma naudin töötamist aias Ma usun, et meie loodusparkide kaitse on tähtis Asjade hierarhiasse seadmisel/järjestamisel on minu silmis mõte Loomad on mu elus tähtsad Minu kodus on taaskasutamise süsteem omal kohal Ma naudin bioloogia, botaanika ja zooloogia õppimist Ma veedan palju aega väljas/õues SUMMA (Sektsioon 1) Sektsioon 2 Ma tajun kergesti mustreid Ma kontsentreerun häälele ja helidele Rütmis liikumine on mulle kerge Mind on alati huvitanud mõnel instrumendil mängimine
annaabi.ee 
