niiskussiduvuse pärast. Need omadused loovad siseruumides tervisliku keskkonna, mis on ideaalne ka allergikuile. Lubja kõrge pH tase mõjub hallituse tekkele pärssivalt, tänu sellele sobib ta ka hästi vannitubadesse. Lubikrohviga saab katta nii seinu kui lagesid. Lubisideainega krohvi aluskihiks sobib nii kivi kui puit. Hallikasvalge pinna võib seejärel kas krohvida õhukese kihina üle viimistluskrohviga või värvida lubi või kaseiinvärviga. Savikrohv Savikrohv on seina ja laeviimistlusmaterjal, mis sisaldab savi, liiva ja taimset armatuurkiudu. Krohv sobib kasutamiseks siseruumides erinevatel puit ja kivi aluspindadel. Krohvi koostisosaks oleval savil on ainulaadne võime tasakaalustada ruumis õhuniiskuse ja temperatuuri kõikumist. Ruumis loob see tervisliku kliima. Kiu olemasolu tootes tagab pinna pragunemiskindluse ja tugevuse. Krohvil on ilus naturaalne värvitoon
Väga hea töödeldavusega ja kergesti lihvitav Keskmine kulu 0,1-0,2 kg/m2 kipsplaatide vuukimisel, lauspahteldamisel kulu ca 0,5-1,0 kg/m2 Veekulu 8-9L/25 kg kott Kuivamisaeg 3 tundi – 1 ööpäev Kihipaksus 1-3 mm Eksamipilet Nr. 2 1. Krohvisegude valmistamine Segu segamiseks kasutada drellpuuri otsa kinnitatud visplit. Segu lisada veele ühtlase joana, samal ajal pidevalt segades. Lasta 5 min seista ja uuesti korralikult läbi segada. Valmis krohv peab olen ühtlane ja ei tohi kleepuda töövahendite külge. Krohvisegu valmistamiseks vajalikud töövahendid on drellpuur + vispel, mördiämber, vajadusel kellu. Tervishoiu tagamiseks vispeldamisel kasutada respiraatorit ning muidugi tööriideid, -jalanõusid, kindad. 2. Tasandussegude liigid ja omadused Isetasanduvad, remondisegud,erisegud. 1. Käsitasandussegud Olulisem erinevus on see, et segu ei voola ära, nii on võimalik teha ka kaldeid ja üleminekuid.
Algul olid ehitusmaterjalideks puit, looduslik kivi, liiv, savi, pilliroog jne. Neid kasutati ilma töötlemata. Esimene tööriist oli kivikirves. Selle abil tükeldati puutüvesid ja saadi uus ehitusmaterjal – palk. Kui palke hakati ehitusel kasutama, väljus inimene koopast. Palkidest ehitati eluasemetel seinu ja lagesid. Metallriistade kasutusele võtmisega sai hakata materjale töötlema. Algul hakata kasutama kivimaterjale. Esimesed ehitusmaterjalid olid: lubi, kips, keraamika, metallid kinnitusosadena jne. 9 1.3. Ehitusmaterjalide arengusuundadest tänapäeval Kaasajal on ehitusmaterjalide arengus järgmised suunad: jätkub monteeritavate detailide ja konstruktsioonide areng; on välja töötatud uusi raudbetooni liike – kiudbetoon, raudbetoonkoorikud; üha rohkem kasutatakse alumiiniumi ja selle sulameid;
lahusest välja kristalliseerunud. 4. ORGAANILISED SETTED tekkinud elusorganismide jäänuste sadestumisel veekogu põhja LUBJAKIVI. 9) Paekivi on eesti rahvuskivi. Jaguneb: lubjakivi ja dolomiit. 10) Lubjakivi kasutatakse: 1. Müürikivi 2. Killustik 3. Lubja põletamine 4. Tsemendi tooraine 5. Kõnniteeplaadid 6. trepiastmed 7. Dolomiiti kasutatakse: 1. hoonete välisviimistlus 2. Sisetööd trepid, põrandad, viimistlus 3. Väga keeruka kujuga detailid. 8. 15. Looduslikust kivist ehitusmaterjalid- murtud ja korrapärased kivimaterjalid 9. MURTUD KIVIMATERJALID korrapäratud kivitükid, mis saadakse karjääri kaevandatud toorme purustamisel või kiiludega murdmisel väiksemateks tükkideks. 1. KILLUSTIK lubjakivist, dolomiidist v graniidist. Kasutatakse betooni täitematerjalina, teedeehituses ja pinnasele toetuvate põrandate alusena. 2. TEHISLIIV peamiselt graniidist
05.05.2014 1. Ehitusmaterjalide füüsikalised omadused- · Erimass on materjali mahuühiku mass tihedas olekus (poore mitte arvestades) · Tihedus on materjali mahuühiku mass looduslikus olekus (koos pooridega). · Poorsus näitab kui suure % materjali kogumahust moodustavad poorid, mis võivad olla avatud või suletud. Suletud poorid kujutavad endast materjalis olevaid kinnisi mulle; avatud poorid aga korrapäratuid üksteisega ühendatud tühemeid. Poorid on täidetud õhuga, veega või veeauruga. Materjali poorsust saab leida erimassi ja tiheduse kaudu. · Veeimavus on materjali võime imeda endasse vett, kui ta on vahetus kokkupuutes veega. Materjali veeimavust võib väljendada kaalu või mahu järgi. Kaaluline veeimavus näitab mitu % kuiv materjal muutub raskemaks, kui ta end vett täis imeb; mahuline veeimavus aga, mitu % moodustab sisseimetud vesi materjali kogumahust. · Hügroskoopsus on materjali om
· omab CE märgistust 17. Lubisideained- tootmine, kasutuskohad 6.2. ÕHKLUBI Tootmistehnoloogia (põletamine) Tootmistehnoloogia valik oleneb lähtematerjalist. Tavaliselt põletatakse sahtahjudes, põletustemperatuur 900...1150°C. Tooraine läbib ahjus 3 temperatuuritsooni: eelkuumendus-, põletus- ja jahutustsooni. Põletamisel eraldub kaltsiidist CO2, mis lendub koos küttegaasidega CaCO3 = CaO + CO2 Tooraines leiduvad lisandid põhjustavad põletustemperatuuri langust. Lubi peab olema põletatud ühtlaselt. Lupja kahjustab nii üle- kui ka alapõletamine, kuna need osad kustuvad väga aeglaselt. Põletusahjudest saadakse kustutamata tükklubi. Kustutamata tükklubi on poolfabrikaat. Ta koosneb olenevalt toorainest ja põletustemperatuurist ning -tingimustest, kustutamata lubjast CaO, enamasti ülepõlenud MgO, lagunemata jäänud lubjakivist (CaCO3 ja MgCO3), tooraines olnud savi ja liivaosakestest jms. Olenevalt ahju
600...6500C, seetõttu lubja põletustemperatuuril tekib üle põletatud MgO, mis veega kustutamisel tekitab hilinenud paisumist ja purustab juba tekkinud struktuuri. · Kui lähtematerjali tihedus on suur (näit. marmorid), siis tõuseb põletustemperatuur. Lubja kasutamine · Müürimördid- efektiivsem lubimördist antud juhul on segamört · Krohvimördid segus kipsiga · Kuivsegud · Lubi-liiv tooted (silikaatkivid, silikaatbetoonid, silikaltsiit) · Lubivärvid · Lubi kui lisand teiste sideainete valmistamisel või nendest saadud toodete omaduste muutmiseks Kasutamine teistes tootmisharudes (paberi-, tekstiili-, puidu jne 25. Kipssideained- tootmine (lähtematerjal, tootmise viisid), kasutuskohad Toorained · Looduslik kips CaSO4·2H2O. Kvaliteetse kipssideaine saamiseks looduslikust kipsist piiratakse lisandite hulka tooraines. Lisanditena looduslikus kipsis võivad esineda dolomiit, paekivi ja savikad lisandid. Maksimaalselt võib lisandeid olla 2..
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
