põllumajandusmaal, kus omanikule tekitatakse sellega kahju; 2. süüdata lõket ja telkida maaomaniku või maavaldaja loata; 3. pidada jahti ja kalastada ilma vastava loata, välja arvatud lihtkäsiõngega; 4. vigastada puid ja põõsaid; 5. häirida kohalike elanike kodurahu; 6. kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nende mune, tuua neid kaasa koju ning tekitada neile kahju muul viisil; 7. kahjustada looduskaitseobjekte ja kaitstavaid liike; 8. kasutada mootorsõidukeid seal, kus see on keelatud; 9. saastada loodust. Kõiki õigusi ja kohustusi, mis seovad inimest loodusega, nimetatakse kokkuvõtvalt igaüheõiguseks. Tegu on eetiliste tõekspidamistega, mida on austanud juba meie esiisad ja mis tuginevad nii tavadele kui seadustele
mesilates, külvidel, viljas ja mujal põllumajandusmaal, kus sellega tekitatakse omanikule kahju, Süüdata lõket ja telkida maaomaniku või maavaldaja loata, Pidada jahti ja kalastada ilma vastavate lubadeta, välja arvatud lihtkäsiõngega, Vigastada puid ja põõsaid, Häirida kohalike elanike kodurahu, Kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nende mune, tuua neid kaasa koju ning tekitada neile muul viisil kahju, Kahjustada looduskaitseobjekte ja kaitstavaid liike, Kasutada mootorsõidukeid seal, kus see on keelatud, Saastada loodust. 77. Milles seisneb keskkonnaseire eesmärk - Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on prognoosida keskkonnaseisundit ja saada lähteandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. 78. Millised on keskkonnaseire ülessanded - põhieesmärk on prognoosida
süüdata lõket ja telkida maaomaniku või maavaldaja loata; pidada jahti ja kalastada ilma vastava loata, välja arvatud lihtkäsiõngega; vigastada puid ja põõsaid; häirida kohalike elanike kodurahu; kahjustada metsloomade ja lindude elupaiku ja pesi, korjata nende mune, tuua neid kaasa koju ning tekitada neile kahju muul viisil; kahjustada looduskaitseobjekte ja kaitstavaid liike; kasutada mootorsõidukeid seal, kus see on keelatud; saastada loodust. Eesti prioriteetsed keskkonnaprobleemid on: välisõhu saastamine ja õhu saastatus linnades, mis negatiivselt mõjutab inimeste tervist, ökosüsteeme ja ehitisi; tööstus-, põllumajandus- ja militaarobjektide jääkreostus, mis ohustab põhja- ja pinnavett, ning rikutud maastikud;
Esteetiline: maastiku ilu, maastiku mitmekesisus, maastiku omapära, maastiku traditsiooniline ilme, maastiku hooldatus (põllud, rohumaad, hooned jm rajatised), vaheldusrikas või huvitav reljeef, teedelt avanevad ilusad vaated. Looduslik väärtus: Alade hindamisel omistati kõrget looduslikku väärtust: • aladele, kus leidub väärtuslikke elupaiku või maastikuelemente • mille sisse või vahetusse naabrusse jääb suuremaid looduskaitseobjekte (loodus- ja maastikukaitsealasid) • mille sisse või vahetusse naabrusse jääb väärtuslikke metsa- või soo-alasid, mis ei ole kaitsealad • mis on mosaiiksed, st sisaldavad looduslikke (mitte istutatud) metsatukki, pool-looduslikke rohumaid, veekogusid ja väiksemaid märgalasid. Identiteediväärtus- on vaimne väärtus. Inimese identiteet on paljus seotud mingite kindlate paikade või maastikega
2006 kaitsealade administratsioone ümber 1960 ilmus TA LKK väljaandena Eesti keskkonnaprogramm", mis käsitles ka 1999 jõustus uus metsaseadus. Alustati korraldades loodi riiklik looduskaitsekeskus. looduskaitseobjekte tutvustav raamat klassikalist looduskaitset. Metsamajanduse ja looduskaitse ministeerium muudeti vääriselupaikade ja pärandkoosluste inventuuri. 2007 Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu (IUCN) ,,Looduskaitse teatmik"
1955. a. asutati Teaduste Akadeemia Looduskaitse Komisjon, mille esimeseks esimeheks oli prof. Eerik Kumari (1912-1984). 1957. a. võeti vastu kolmas looduskaitseseadus Eestis, asutati neli riiklikku looduskaitseala (Vaika, Viidumäe, Matsalu, Nigula) ja 28 muud kaitseala. Loodi riiklik institutsioon looduskaitseks - Looduskaitse Valitsus (esimene juhataja V. Telling). 1960. a. ilmus TA (Teaduste Akadeemia) Looduskaitse Komisjoni poolt väljaantud looduskaitseobjekte tutvustav trükis: "Looduskaitseteatmik". 1966. a. asutati Eesti Looduskaitse Selts (initsiaator J. Eilart). 1971. a. asutati Lahemaa Rahvuspark, esimene NSV Liidus. Samal aastal laiendati Vaika Riiklikku Looduskaitseala ja nimetati see ümber Vilsandi Riiklikuks Looduskaitsealaks. 1979. a. koostati Eesti Punane Raamat ja 1982. a. ilmus selle rahvapärane väljaanne. 1990. a. võeti vastu "Seadus Eesti looduse kaitsest" - järjekorras neljas
hüdroloogilist: vee ringkäigu tasakaalustamine looduses; maastiku-ökoloogilist: väärtus ökovõrgustiku osana erinevatel tasanditel, intensiivse maakasutuse tekitatud kahju puhverdamine (maastikuline mitmekesisus). Kõrge looduslik väärtus aladele, kus leidub väärtuslikke elupaiku või maastikuelemente, mille sisse või vahetusse naabrusse jääb suuremaid looduskaitseobjekte (loodus- ja maastikukaitsealasid) mille sisse või vahetusse naabrusse jääb väärtuslikke metsa- või soo-alasid, mis ei ole kaitsealad mis on mosaiiksed, st sisaldavad looduslikke, mitte istutatud metsatukki,, poollooduslikke rohumaid, veekogusid ja väiksemaid märgalasid Looduslikud ja looduslähedased elemendid on: põlispuud ja -puudegrupid, alleed rändrahnud, kivikülvid, kiviaiad, vanad kivikangrud
annaabi.ee 
