Lääne-Euroopas kujunesid esimesed ristiusukirikud ning hakati rahvaid ristiusustama. Rahvaste ristiusustamine oli pikk ja valulik protsess, sest toimus see enamjaolt vallutuste käigus. Kogu Euroopas kulges ristiusule üleminek täiesti rahumeelselt ainult Iirimaal. Varakeskaegses Euroopas aitas ühiskonna arengule kaasa eelkristlik kultuur, kuna see oli tuntud oma värvikate jumaluste ja rikkaliku mütoloogia poolest, seda eriti Skandinaavia maades. Austati loodusesemeid ja esivanemate hingi. Usuti Valhallasse- langenud võitlejate riiki. Kõige rohkem austati taevajumal Thori. Arengule aitas see kaasa, kuna see usk oli nendest vabast tahtest, mitte ei olnud peale surutud. Karolingide renessanss oli kultuuriline edasiminek Frangi riigis, eesmärgiks oli saavutada Antiik-Rooma tase. Taheti saavutada tase, mis ei jääks alla minevikutegelastele. Loodi õppeasutusi, millest kuulsaim on Aachenis. Lõplikult kujunes välja kloostri tähtsus käsikirjade
seda, mida ühiskond vöi religioon nöuab. Teravalt kajastusid kunstis ka ühiskonna valupunktid. Cubism on 20. sajandi kunstivool, mis hakkas kujunema Pariisis 1907. aastal Pablo Picasso ja Georges Braque'I töödes. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cezanne. Mõiste "cubism" võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada loodusesemeid geomeetriliste põhivormide vahendusel, näiteks kera-, koonuse või kuubikujulistena. Nad lähtusid asjade ehitusest ega kujutanud neid sellistena, nagu inimne neid näeb, vaid nagu nad tõeliselt on. Eestis asutasid cubismist mõjutatud noored kunstnikud 1923 Eesti Kunstnikkude Rühma. Cubismi viljeldi siin 1920. a-te lõpuni, järjekindlamaid kubiste olid Arnold Akberg ja Jaan Vahtra. Algset kubismi, perioodi, mis algas 1909. Aastal, nimetatakse analüütiliseks kubismiks
olid kuningas ja aluseks väikevasallid. Maavalduseid nimetati benefiitsiks,feoodiks,domeeniks,alloodiks.Talupoegadele kujunes kaks põhilist majandamissüsteemi: mõisahärrus ja rendihärrus. Talupojad muudeti sunnismaiseks. Viikingid rüüstasid ja vallutasid maid , rajasid kaubalinnu ja asustasid uusi territooriume mitme sajandi jooksul. Nende retkedes eristatakse lääneteed ja idateed. Nad austasid esivanemate hingi ja loodusesemeid ning nende kiri on tuntud ruunikirja nime all. 5 sajandi keskpaigast algas germaani hõimude massiline sissetund Britanniasse. Germaanlaste vallutatud alast kujuned hiljem Inglismaa. Alates 8 saj. Tabasid Inglismaad normannide rüüsteretked. Anglosaksi kuningriigid ühinesid ja kiirendasid feodaalsuhete arengut. Ristiusu tunnistas Rooma riigis lubatuks keiser Constantinus Suur oma Milano ediktiga aastal 313. Aastal 381 kuulutati kristlus Rooma riigiusuks
sajandi esimese kümnendiku teises pooles ja kestis kuni teise kümnendiku lõpuni. Algatajateks olid Pablo Picasso ja Georges Braque. Kubistide eelkäijaks oli Paul Cézanne. Mõiste kubism võttis kasutusele prantsuse kriitik Louis Vauxcelles ja see vihjab kuubist lähtuvale kujutamisele. (Sõna kubism tuleneb kreekakeelsest sõnast "kybos", mis tähendab kuupi.) Kubistide eesmärk oli vabastada teos jutustavast sisust ja kujutada loodusesemeid geomeetriliste põhivormide vahendusel, näiteks kera-, koonuse või kuubikujulistena. Nad lähtusid asjade ehitusest ega kujutanud neid sellistena, nagu inimene neid näeb, vaid nagu nad tõeliselt on (näiteks me näeme korraga kuubi kolme külge, aga kubistid kujutasid selle kõiki kuut külge). Eestis asutasid kubismist mõjutatud noored kunstnikud 1923 Eesti Kunstnikkude Rühma. Kubismi viljeldi siin 1920. a-te lõpuni, järjekindlamaid
kaudu. Kaubavahetuses oldi ka araabiamaadega. Uute maade asutamine Viikingid jõudsid oma retkedel ka asustamata maadele. Jõuti Islandile(874). Ranna ja mägede vahel oli rohkesti metsa, oli võimalusi põllumajanduse arenguks. Saare veed olid kalarikkad, linde võis püüda palja käega. Islandile rajati 430 asulat, mis jagunesid 13 piirkonnaks. Erik Punase saaga kohaselt jõudis selle kangelane Gröönimaale. U aastal 1000 jõudis Erik Punane P-Ameerikasse (nimeks Vinland). Usund Austati loodusesemeid. Olid pühad allikad, järved, jõed ja puud. Allikatesse ohverdati mitmeid sajandeid. Austati esivanemate hingi. Surnud maeti asula lähedale ülesharimata maale. Hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik, eriti relvi ja tööriistu. Pandi kaasa ka orje, kui nad olid andnud lubaduse järgneda peremehele surnute riiki. Sõjaretkedel langenuid ka põletati, et hinged jõuaksid langenud võitlejate riiki Valhallasse. Oluline oli ka päikesekultus
Inglismaal nim kõiki põhjamaalasi taanlasteks. Ida-Euroopas variaagid. Meil tunti viikingi nimetust. Uute maade asustamine Islandile jõuti 9.saj. Sinna rajati 430 asulat. Üsna pea tekkis ka Islandile üldine esinduskogu Althing Eerik Punase saaga kohaselt jõudis selle kangelane 10.saj Gröönimaale ja tõi sinna ka kodust kaasakutsutud väljarändajaid. 985-986 jagati maa taludeks. U a.100 jõudis Punane P-Ameerikasse paika, mis sai nimeks Vinland. Usund austati loodusesemeid ja esivanemate hingi. Valhallas oli langenud võitjate riik (teispoolsus) Thor taevajumal, austati kõige rohkem. Punane habemega vanamees kelle vankrit vedasid kaks sikku. Käes hoidis ta viskevasarat. Thor oli ühtlasi ka piksejumal. Neljapäev. Oden päikese-ja sõjajumal, tarkuse ja luule kaitsja. Ühesilmaline valges kuues vanamees, kelle relvaks oli oda. Ratsutas kaheksajalgsel hobusel. Kolmapäev Kiri, kirjandus ja kunst.
algul ei meeldinud, kui pöörduti tagasi ja rajati talusid. Sealt edasi jõuti põhja-Ameerikasse, millele pandi nimeks Vinland. Frangi riigi valitsejad ei suutnud neid tõrjuda ning hakkasid viikingipealikega lepitust otsima, läänistades neile maid. Aastal 911 läänistati normannide pealikule Rollole Seine'i suue ning sellest sai Normandia hertsogkond. Usund: austati esivanemate hingi hauda pandi kaasa kõik eluks vajalik ning mõnel juhul ka ori austati loodusesemeid pühad olid allikad, jõed ja järved, kuhu ohverdati päikesekultus seostuvad jumalad hjol (päikest sümboliseeriv ratas) = jõulud Valhalla langenud võitlejate riik, kuhu jõudsid võitluses langenud hinged tänu sellele, et nende hauda pandi kaasa vanker või muu sõiduvahend. Thor kõige laiemalt austatud taevajumal (punane habe, vanker, kaks sikku ja viskevasar) ja piksejumal, sest tal oli õhus välguna paistev vasar, mis pärast vaenlase tabamist tema juurde tagasi
abiellumine, kellegi lahkumine). Aja jooksul itk hääbus, säilis vaid setudel. Loitsud on lausumissõnad, mille abil püüti saavutada mingisugust konkreetset tulemust võis sisaldada pöördumist kellegi poole, ähvardust. Muinasjutud, muistendid, naljandid varasemad tekkelood, vägilasemuistendid. Rahvausund erinevad uskumused, mida räägiti edasi või lauldi. Eesti vana rahvausund oli animistlik uks erinevatesse vaimudesse, kes elustavad erinevaid loodusesemeid. Kõigel looduses on oma hing. Üldine usk looduse hingestatusesse. Loodususund. Paljusid esemeid looduses peeti pühadeks, puutumatuteks, salapärasteks, neid tuli eriliselt austada. Need võisid olla nähtused, esemed, kohad, midagi, mis on igapäevasest eraldiseisev. Püüti ära seletada, miks miski just nii on. Kui miski läks halvasti, siis öeldi, et puudus haldjate soosind. Ohverdamine pühade hiiepuude, -salude, -metsade, ohvrikivide juures
annaabi.ee 
