pesakoopa, kasvatavad 1-3 pesakonda aastas. Joonis 2 Joefrei, 2011 Kasutatud allikad Eesti ornitoloogiaühing. Jäälind aasta lind 2014. Loetud: http://www.eoy.ee/jaalind/jaalind/ Rayker, K. (2012) File:Kingfisher India.jpg [joonis 1]. Vaadatud: https://commons.wikimedia.org/wiki/Main_Page Wikimedia Commons Kingfisher. Loetud: https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Kingfisher_India.jpg Zacek,S. (2007) Loodusõpe. Loetud: http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id= 147 Eesti Entsüklopeedia (2011) jäälind. Loetud: http://entsyklopeedia.ee/artikkel/j%C3%A4%C3%A4lind1 Kasutatud allikad (2) Bio.edu. jäälind. Loetud: http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/ALCATT.htm Joefrey (2015) File:Ein Eisvogel im Schwebflug.jpg [joonis 2]. Vaadatud: https://commons.wikimedia.org/wiki/Main_Page Wikimedia Commons Kingfisher. Loetud: https://commons.wikimedia
ala kasulikkuse kohta, millele järgneb väärtustamise küsimus. Esmalt tuleks selgitada võimalikult detailselt puisniitude olemust ja kasulikkust, seejärel tuua välja millistele erinevatele looma- ja taimeliikidele ta elupaigaks on. Kindlasti tuleks ka välja tuua selle milliseid võimalusi ta elanikele ja teistele inimestele pakub jalutuskoht, erinevate liikide nägemine, loodusõpe (jne). Lõpetuseks tuleks küsida palju ollakse valmis selle kõige eest maksma/toetama rahaliselt. c) Kirjeldage ühte alternatiivset meetodit, millega oleks võimalik hinnata puisniitude rahalist väärtust. Tehke ettepanek, kuidas hindamist läbi viia. Vastus: Puisniitude rahalist väärtust võiks hinnata näiteks asendamiskulude meetodil. Selle järgi tuleks hinnata, kui palju maksaks tehislikult puisniidu ja selle poolt pakutavate väärtuste ning hüviste loomine
Metsvindi avastas Rootsi loodusteadlane Carl von Linné aastal 1758. Metsvint on Eesti kõige arvukam laululind. Metsvint tegutseb peamiselt puu otsas, aga ka maas kus ta liigub kiirete kergete hüpetega. Sain seda uurimistööd tehes palju teada ja olen oma tehtud tööga rahul. 11 Kasutatud allikad Bioloogia. http://bio.edu.ee/loomad/Linnud/FRICOE2.htm (24.04.2016). Vikipeedia. https://et.wikipedia.org/wiki/Metsvint (24.04.2016). Loodusõpe. http://www.looduspilt.ee/loodusope/?page=liigitutvustused_liik&id=55 (24.04.2016). Eesti ornitoloogia http://www.eoy.ee/node/511 (24.04.2016). Ader, A. Emane metsvint [Foto]. http://www.eoy.ee/sites/default/files/linnuope/metsvint (24.04.2016). Ader, A. Isane metsvint [Foto]. http://www.eoy.ee/sites/default/files/linnuope/metsvint-UKU.jpg (24.04.2016). Serebro, S. (2007). Metsvint röövikuga [Foto]. https://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Chaffinch_Fringilla_coelebs.jpg (24.04.2016).
talutaret. Mahtra sõja ajal oli just kõrts just see koht, kuhu tuldi nõu ja abi saama. Kõrtshoone on Mahtra Talurahvamuuseumi filiaal ja seal korraldatakse tihti rahvakalendri tähtpäevi ja nt leiva küpsetamise päevi jms. LÕUNA-EESTI TURISMIREGIOON Tartu maakond 1. Luunja Hobuse monument, roosiaed, mõisapark ja karjalaudad (18-19saj), Lastelaulupeokivi 2. Emajõe Suursoo Kavastus, jalgsi- ja veematkad, keskus väljapanekutega, loodusõpe 3. Kambja koorilaulu häll, esimesi hariduskeskusi. Kambja kirik, Suure-Kambja mõis. 4. Tõravere(Tartu) Observatoorium stellaarium, külastused astronoomiahuvilistele, teadustöö 5. Elva suvitus, Verevi, Arbu mänd, VVVS, külastuskeskus ajaloolises raudteejaamas Põlva maakond 1. Taevaskoja Suur-Taevaskoja 24m kõrgune liivakivisein, Väike-Taevaskoja liivakivipaljand. Emaläte, Neitsikoobas. Lonni, matkarajad 150a vanuses ürgmetsas. 2
.....................47 Davies.K, Davidson.S ja Courtauld.S (2010) Kuidas tuleb vaadelda. Kuidas määrata lindu. Kuidas vaadelda..............................................................................................................................47 Eesti Ornitoloogiaühing (EOÜ). (1921). http://www.eoy.ee/node/21............................................47 Estbirding. http://www.estbirding.ee/klubist/.................................................................................47 Loodusõpe MTÜ. (2007). http://www.looduspilt.ee/loodusope/? page=liigitutvustused_list&filter=1&klass=4&selts=20&sugukond=&pg=6................................47 Läänemaa Linnuklubi (LLK). (1993). http://www.llk.ee/..............................................................47 Margus Ots. (2012). http://www.linnuvaatleja.ee/..........................................................................47 MTÜ Läänemaa Turism. http://www.visithaapsalu.com/puhkajale/looduspuhkus.......................
18 Kasutatud kirjandus 1. Tartu Ülikooli LO Loodusteadusliku hariduse keskuses valminud veebipõhine õpikeskkond http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imindex.htm 2. Pisiimetajad - kaitset vajavad pisiimetajad Eestis (raamatu e-versioon) Autor: Matti Masing http://www.hot.ee/pisiimetajad/ 3. Toomas Kersalu, Tosin Metsalaulu 4. Postimehe laupäevane lisa Arter, 20. juuli 2002 5. Loodusõpe, Harilik siil, koostanud: Sven Zacek, http://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php?page=liigitutvustused_liik&id=105 6. Torkel Hagström, Elisabeth Hagström, Põhjamaade imetajad, Varrak, Tallinn, 2011 7. Fred Jüssi, Rebasetund, Tallinn, Valgus, 1981 8. Stanislav Starikovits, Loomaaed läve ees, Tallinn, Valgus, 1990 9. Mall Hiiemäe, Loodusajakirja artikkel http://www.loodusajakiri.ee/loodus/artikkel528_512.html 10
Looduskaitsekeskus (LKK). Valitseja/ kaitsekorraldaja kooskõlastatavad tegevused: Valitsemine: · Lubade andmine ja selleks tingimuste seadmine. · Planeeringutel ja keskkonnamõju hindamise avalikel aruteludel osalemine ning mõjutatavatele tegevustele tingimuste seadmine. Kaitse korraldamine: · Kaitsekorraldusliku tegevuse korraldamine, sh tähistamine. · Loodusõpe ja tutvustamine. · Seaduse ja kaitse-eeskirja nõuete täitmise jälgimine ja keskkonnainspektsiooni teavitamine õigusrikkumistest. Kaitsekorralduskava · Kaitsealade ja hoiualade kaitse korraldamiseks koostatakse kaitsekorralduskava, milles märgitakse: 1) olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile; 2) kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht; 3) kava elluviimiseks vajalik eelarve.
Nälja korral võivad metssead isegi nõrku või surnuid liigikaaslasi süüa. Metssea kõige suurem looduslik vaenlane on hunt, kes peamiselt murrab põrsaid. Kuna huntide arvukus on Eestis suhteliselt väike, siis sigade arvukust nad väga ei mõjuta. Hetkel võiks kõige suuremaks vaenlaneseks pidada inimest, kes kütib aastas üle 10 000 looma. Samuti võivad kuldid jooksuajal hukkuda teise rivaali kihvade tõttu. Ei saa välistada, et ka ilves ja karu võivad mõne metssea murda. (Loodusõpe, 2007) Rebane (Vulpes vulpes) Rebane on kõigile tuntud metsaelanik. Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall. Kehapikkus on tal 50...90 cm, saba pikkus 40...60 cm ja kaal 4...10 kg. Rebane on levinud kogu Euraasias ja Põhja-Ameerikas. Eestis on rebane arvukas liik, kes on levinud nii mandril kui ka saartel ning isegi väikesematel laidudel.
eluta loodust ja selle ilminguid (ilm, aastaajad), selle kaudu jõutakse 246 Kadri Tüür, Timo Maran sujuvalt õpetusteni praktilise looduskasutuse vallast (aian- dus, mesindus, põllundus), sealt edasi juba laia maailma nähtuste ning ajalooni. Jakobsoni vaimus kodu- ümbruse loodust tutvustavaid tekste koondasid hiljem Eesti Vabariigi perioodil levinud nn loodusloo saateaine-kogud, mis pakkusid emotsionaalse- mat lisalugemist loodusõpe- tuse tundides läbi võetava materjali kõrvale (nt Kirss jt 1934). Hilisemal ajal sellest didaktilisest traditsioonist läh- tunud autoritest on silma- Joonis 2. Fragment Kustas Põldmaa paistvamad Kustas Põldmaa raamatu "Minu kodutiik" (1933) kaane- (1973; 1975; 1976; Põldmann kujundusest. 1933, joonis 2) ja Harri Jõgi- salu (1981; Jõgisalu, Tihkan 2004) – kauaaegsed loodusteaduste õpetajad, kelle isik ja kirjutised on aidanud loodusele lähemale tuua mitmeid koolilaste põlvkondi.
annaabi.ee 
