Sisemiste piirangute kadumine Deindividuatsioon võib esile kutsuda normidevastast käitumist Varastamine, petmine, röövimine Vägivald asjade ja inimeste suhtes Teiste inimeste abistamisest keeldumine Sotsiaalne looderdamine Inimene töötab grupis väiksema intensiivsusega kui üksi olles Eeldusel, et tema idividuaalne panud grupis pole kindlaks tehtav Sotsiaalse looderdamise eksperimendid Looderdamist mõjutavad tegurid: Grupis suurus + Inimene pärit lääneühiskonnast + Inimene on mees + Ülesanne on meeldiv – Sotsiaalne soodustamine (positiivne mõju) Teiste inimeste keskel olles teeb inimene tihti paremat tööd kui üksi olles Mõnikord teiste inimest juuresolek siiski alandab tegevuse efektiivsust Sotsiaalse soodustamise eksperimendid
Kuidas vähendada sotsiaalset looderdamist? Sotsiaalse looderdamise vähendamiseks on mitmeid erinevaid võimalusi. Väga hea moodus on tagada töö kindel struktuur, mis võimaldab juhendajal/õpetajal kontrollida üksikliikmete individuaalset panust. See toimib vaid juhul, kui vastavad grupiliikmed on sellest ka ise teadlikud. On mõistlik koostada aruandlussüsteem, kus meeskonnaliikmed saavad hinnata rahulolu iga liikme isikliku panusega. Samuti saab sinna üles märkida ka erinevad probleemid ning väljakutsed seoses ühise grupitööga (Jones, K. 2013)
õigus.Arvatakse ,et teistel on informatsiooni, mida endal ei ole.Kui veenda õpilast , et ta on kompetentne, siis allumine grupi survele väheneb.Teiseks põhjuseks on et inimesed soovivad teistele meeldida . Kui indiviidid töötavad koos sama ülesande kallal, on nende jõupingutus sageli väiksem, võrreldes sellega, kui nad tegutseksid üksi. Nähtust, kus individuaalne suutlikkus väheneb vastavalt grupi liikmete arvu suurenemisele, tuntakse Ringelmanni efekti või ka sotsiaalse looderdamise nime all.Seda nimetataksegi individuaalse pingutuse vähenemiseks. Individuaalse pingutuse vähenemised on : 1.Uskumus ,et individuaalse tunnustuse asemel tunnustatakse ainult gruppi. 2.Uskumus, et grupis ei paista mittepingutamine välja. 3.Uskumus, et teised grupi liikmed ei pinguta maksimaalselt. 4.Uskumus, et teiste motiveeritus on madalam kui endal, ega taheta olla "ninapidi veetud ". Grupimõtlemisega kaasneb oht minetada isiklik kriitiline meel ja selle tulemusena
Arvatakse ,et teistel on informatsiooni, mida endal ei ole.Kui veenda õpilast , et ta on kompetentne, siis allumine grupi survele väheneb.Teiseks põhjuseks on et inimesed soovivad teistele meeldida . Kui indiviidid töötavad koos sama ülesande kallal, on nende jõupingutus sageli väiksem, võrreldes sellega, kui nad tegutseksid üksi. Nähtust, kus individuaalne suutlikkus väheneb vastavalt grupi liikmete arvu suurenemisele, tuntakse Ringelmanni efekti või ka sotsiaalse looderdamise nime all.Seda nimetataksegi individuaalse pingutuse vähenemiseks. Individuaalse pingutuse vähenemised on : 1.Uskumus ,et individuaalse tunnustuse asemel tunnustatakse ainult gruppi. 2.Uskumus, et grupis ei paista mittepingutamine välja. 3.Uskumus, et teised grupi liikmed ei pinguta maksimaalselt. 4.Uskumus, et teiste motiveeritus on madalam kui endal, ega taheta olla "ninapidi veetud ". Grupimõtlemisega kaasneb oht minetada isiklik kriitiline meel ja selle tulemusena
.. - deindividuaalisatsioon 17. Mida tähendab kognitiivne dissonants - ebameeldib seisund, mis tekib vastandliku info valdamisest Kognitiivne dissonants kui tunded, mõtlemine ja käitumine lähevad vastuollu, siis üht vastuolu muudetakse, teisele mõeldakse põhjendus. 18. Milline järgnevatest väidetest viitab kõrgele enesetõhususele - usun, et suudan lahendada ka kõige keerulisemad probleemid 19. Mis perioodil ilmusid esimesed sotspsühho õpikud - 20. sajandi algus 20. Sots looderdamise efekt väljendub..., aga mitte,,, ülesannete puhul - ei ole c- raskete, igavate. Sotsiaalne looderdamine (social loafing) Ülesande lahendamisel grupis kalduvad inimesed vähem pingutama. Sotsiaalne soodustamine või pärssimine esinevad, kui hinnatakse üksikisikut, ent looderdamine juhul, kui hinnangu aluseks on grupi ühistöö. Latane´i katse: inimesed karjusid kinniseotud silmadega ühtedele öeldi, et karjuvad suurema grupiga, teistele, et ühe kaaslasega
Nt grupimõtlemine, publikuefekt, konformsus, sot.looderdamine a) Sotsiaalne looderdamine - Võib juhtuda, et grupiliikmete ühistegevuse tulemus jääb tagasihoidlikumaks kui üksikult tegutsedes. See nähtus on sotsiaalne looderdamine - grupiliikmete ühine panus on väiksem kui üksikliikmete panuste summa. Nt. 8-liikmelises grupis pingutavad kõik inimesed keskmiselt poole vähem kui üksikult toimides. Peamine põhjus sotsiaalse looderdamise tekkimises: · grupiliikmete arvu kasv. Mida rohkem liikmeid, seda enam suhtumist "meid on palju, küll keegi ikka teeb!" · Sotsiaalne looderdamine tekib tavaliselt lihtsate ülesannete sooritamisel, kuna nõuab vähem pingutamist · Kui ollakse kindlad,et üksikisiku panust ei mõõdeta .Teiste kulul liugulaskjad on need, kes kasutavad liikmelisusest tulenevaid hüvesid aga ei anna grupile tagasi nii palju kui nad grupist saavad.
ning efektiivsemalt, kui nende vajadused on rahuldatud. Enne Hawthorne'i uuringuid töötajate vajadustele tähelepanu ei pööratud. Sotsiaalne looderdamine - Võib juhtuda, et grupiliikmete ühistegevuse tulemus jääb tagasihoidlikumaks kui üksikult tegutsedes. See nähtus on sotsiaalne looderdamine - grupiliikmete ühine panus on väiksem kui üksikliikmete panuste summa. Peamine põhjus sotsiaalse looderdamise tekkimises: · grupiliikmete arvu kasv. Mida rohkem liikmeid, seda enam suhtumist "meid on palju, küll keegi ikka teeb!" · Sotsiaalne looderdamine tekib tavaliselt lihtsate ülesannete sooritamisel, kuna nõuab vähem pingutamist · Kui ollakse kindlad,et üksikisiku panust ei mõõdeta Teiste kulul liugulaskjad on need, kes kasutavad liikmelisusest tulenevaid hüvesid aga ei anna grupile tagasi nii palju kui nad grupist saavad
Deindividuatsioon indiviidsuse kadumine gruppides · anonüümsustunne' · vastutustunde kadumine · sisemiste piirangute kadumine Võib esile kutsuda normidevastast käitumist · varastamine · vägivald asjade ja inimeste suhtes · teiste inimeste abistamisest keeldumine Näiteks märatsemine Tallinnas 2007 ja Los Angeles'is 1992 Sotsiaalne looderdamine · inimene töötab grupis väiksema intensiivsusega kui üksi olles · Sotsiaalse looderdamise eksperimendid: grupi suurus+, inimene on pärit lääneühiskonnas+, inimene on mees+, ülesanne on meeldiv- Sotsiaalne soodustamine · teiste inimeste keskel olles teeb inimene tihti paremat tööd kui üksi olles · mõnikord siiski see alandab efektiivsust · Sotsiaalse soodustamise eksperimendid: ülesanne on lihtne+, ülesanne on keeruline-, kõrge enesehinnang+, madal enesehinnang- Pikaajaline ja spontaanne Imiteerimine e jäljendamine
annaabi.ee 
