...............6 5.2 Ninase ehk Tagaranna pank..................................................7 6. Kasutatud materjal...........................................................................8 2 1.Lääne-Eesti paekalda üldiseloomustus Lääne-Eesti paekallas on Lääne-Eestist alguse saav horisontaalsihis mööda Läänemere põhja Gotlandini kulgev pankade ahelik. Muhust, üle Põhja-Saaremaa ja Läänemere ulatub Gotlandi looderannikule Saaremaa-Gotlandi ehk Siluri klint. Nimi Siluri klint tuleneb ennekõike Saaremaal ja Gotlandil paljanduvate kivimite vanusest, mitte klindi kujunemisajast Paekallas ei moodusta ühtset silmatorkavat ahelikuriba (erinevalt Põhja-Eesti pangast), vaid katkendlikke paeseid mühke. Eesti alale jäävaist tuntuim pangamoodustis on Panga pank (vanemas kirjanduses ka Mustjala pank). 3 2.Kõrgeimad punktid ja pikkused
Sakslased pidid Eestist, leedust ja Lätist kaduma. Siis rünnati Soomet murdes läbi Mannerheimi liini. Soome sõjajõud jäid purustamata ning 1944 sõlmiti Soome-NSV rahulepingu. Punaarmee okupeeris veel Rumeenia, Bulgaaria ja Jugoslaavia. Sõjast üritas väljuda ka Ungari kuid sakslased okupeerisid selle ning kukutasid valitususe. Normandia dessant Normandia dessantoperatsioon kujutas enesest USA ja Suurbritannia ekspeditsioonivägede ning Kanada ja Poola väeosade maabumist Prantsusmaa looderannikule 6. juunist kuni 24. juulini 1944. Operatsioon kuulus "Overlordi" plaani ning see oli II maailmasõja suurim meredessantoperatsioon, avades Euroopas teise rinde. Võitlus tugiala laiendamise pärast kestis 25. juulini, seejärel murti Saksa rinne läbi. Normandia dessandi õnnestumisele aitasid kaasa Punaarmee samaaegne suurpealetung Valgevene operatsioonis ja Prantsusmaa vastupanuliikumine.
Tungisid XII saj. e. Kr. lõuna poole, purustasid Mükeene kultuuri keskusi ja lükkasid oma teel liikvele hiljem epeiroslaste nime all tuntud rahva, nood liikusid Tessaaliasse, kohalikud siirdusid veel lõuna poole, surudes mingi rahva Boiootiasse. Protsess kulges astmete kaupa. Ahhailased suruti Peloponnesose põhjaossa (Ahhaia mk), aioollased Tessaaliasse, Boiootiasse, Lesbosele ja teistele Egeuse põhjapoolsetele saartele ning Väike-Aasia looderannikule; joonlased Atika maakonda, Euboiale, Lemnosele, Chiosele ja Samosele ning Väike-Aasia läänerannikule. Atika jäi doorlaste sissetungist kõrvale, sinna siirdus osa Peloponnesoselt välja tõrjutud ahhailasi. XI saj. püstitati Ateena akropolil vägevad kaitseehitised ja kaevati maa-alused kaevud pika piiramise puhuks. Võimalik, et umbes samal ajal algas just Atikast edukas ahhaia kolonisatsioon Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia lääneranniku keskossa. Tessaalia
Põhja-Eestis valitses kuninga asehaldur koos rüütelkonna valitud maanõukoguga. Kuningas oli sunnitud oma vasallide õigusi pidevalt laiendama, andes neile näiteks käe- ja kaelakohtuõiguse oma talupoegade üle. Hiljem said selle õiguse ka teiste Vana- Liivimaa riigikeste läänimehed. MAARAHVAS VÕÕRVÕIMU ALL. Võõraid asus eestlaste sekka vähe. 13. sajandi keskpaigast alates asustati maaisandate poolt Eesti lääne- ja looderannikule ning saartele arvukamalt vaid rootslasi, et teha lõpp sagedasele ranna- ja mereröövile. Rannarootsi asustus püsis kohati Teise maailmasõjani. Esialgu säilisid elanikkonna seas sõjavangide järglastest orjad, kes pikapeale sulasid eestlaste sekka. Eestlased jäid relvastatud rahvaks. Välisohu või sisesõdade korral osaleti maa kaitsmises. Ka suuremad linnused jäid veel kauaks käsutusse. Maaomavalitsus jäi pikaks ajaks eestlaste enda kätte
Nagu öeldud, on Lääne-Eesti probleemiks halb ühendus maailmaga. Seda püütakse parandada silla või tunneli rajamisega See projekt näib üsna kallis, viimastel andmetel umbes 3 miljardit krooni, tõenäoliselt aga rohkemgi. Otsest kasumit sild ega tunnel teenida ei suuda, kuigi ta ilmselt tuleb tasuline. Kuid püsiühendus võimaldaks kaotada osa toetusi laeva- ja lennuühendusele. Ka süvasadama rajamine Saaremaa looderannikule osutus asjatuks rahakulutamiseks, sealtkaudu pole midagi ega kedagi vedada. Tegelik probleemilahendus on aga hoopis rahvusvaheline lennujaam Kuressaaares liinidega Rootsi ja Soome, mis saigi 2005. aasta suvel tegelikkuseks. Laevaga saab Saaremaalt ka Lätti. Hiiumaad ei aita aga ükski neist projektidest. Ja püsiühenduse rajamine Saaremaaga üle Soela väina, millest vahepeal räägitakse, muudaks Hiiumaa Saaremaa kaugeks poolsaareks. Läänemaa suuremad firmad
haaranud mingeid eesõigusi. Seal, kus nad sattusid elama eestlaste hulka, nad eestistusid varsti. Omaette etniliste rühmadena säilisid nad vaid aladel, mida eestlased millegipärast polnud asustanud. Seal saigi neist aja jooksul samuti põlisrahvastik, ainult etniliselt eestlastest erinev. Niisuguseid rühmi kujunes Eestis kaks. Eesti loodepoolsetele saartele ja viljatule looderannikule asus keskajal rootsi kalureid ja hülgekütte. Pikapeale kujunes neist omapärase kultuuri ja elulaadiga omaette hoiduv eestirootslaste rühm. Elatusid nad peamiselt merest, kuigi hariti ka kuigivõrd põldu. Kaugemale sisemaale asunud eestirootslased eestistusid. Juba 1939. aastal aeti mitmed eestirootslaste rühmad oma kodudest välja, et teha ruumi Nõukogude sõjaväebaasidele. Pole imestada, et eestirootslased ei jäänud ootama Nõukogude vägede tagasisaabumist 1944
epeiroslaste nime all tuntud rahva, nood liikusid Tessaaliasse, kohalikud siirdusid veel lõuna 5 poole, surudes mingi rahva Boiootiasse. Protsess kulges astmete kaupa. Ahhailased suruti Peloponnesose põhjaossa (Ahhaia mk), aioollased Tessaaliasse, Boiootiasse, Lesbosele ja teistele Egeuse põhjapoolsetele saartele ning Väike-Aasia looderannikule; joonlased Atika maakonda, Euboiale, Lemnosele, Chiosele ja Samosele ning Väike-Aasia läänerannikule. Atika jäi doorlaste sissetungist kõrvale, sinna siirdus osa Peloponnesoselt välja tõrjutud ahhailasi. XI saj. püstitati Ateena akropolil vägevad kaitseehitised ja kaevati maa-alused kaevud pika piiramise puhuks. Võimalik, et umbes samal ajal algas just Atikast edukas ahhaia kolonisatsioon Egeuse mere saartele ja Väike-Aasia lääneranniku keskossa. Tessaalia uus
annaabi.ee 
