suitsetamisest loobunud inimesi. Küsitlusest selgusid meetodid, mida küsitletud on kasutanud suitsetamisest loobumiseks ning mis olid nende jaoks kõige efektiivsemad. Antud uurimistöö raames andis intervjuu Henry Jakobson, kes on Allen Carr’i meetodi esindaja Eestis. Ka intervjueeriti Risti aleviku perearsti Hingi Kalbergi, kes andis informatsiooni selle kohta, kuidas nemad Risti perearstikeskuses abistavad suitsetamisest loobujaid. Andmeid analüüsiti käesolevas töös kvantitatiivsel meetodil. Uurimistöö eduka läbiviimise eest tänan oma juhendajat Eve Torvi, Henry Jakobsoni ning Hingi Kalbergi intervjuu eest ning oma töökollektiivi, kes lubasid kasutada küsitlusest saadavaid andmeid uurimistöö läbiviimiseks. 1. SUITSETAMISE OLEMUS 1.1 Alustamine 3 Miks alustatakse suitsetamist? Suitsetamist alustatakse peamiselt teismelisena, kas sõprade survel või eeskujul,
suitsust loobumisvahendid valitakse vastavalt sellele, missugune on nikotiinist sõltuvuse aste (kas siis nikotiinasendusravi, tabletid jne). Alati soovitatakse inimest rühmanõustamisse. Peetakse parimaks, kui rühmas on 13-15 inimest. Rühma osakaal on väga tähtis, sest suitsetamisest loobujatel ju üsna ühesugused probleemid. Taibatakse, et kellegi probleem pole ainulaadne, see kummitab kõiki loobujaid. Ka saadakse kiiremini targemaks, kuidas kõikidest valulistest punktidest jagu saada ning see pakub kergendust. Pealegi on rühmatöö individuaalsest nõustamisest palju tulemuslikum. Suitsetamine on kirg - sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada. See õnnestub suure tahtejõuga. Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed. http://www.zone.ee/killer666/ http://www.terviseleht.ee/200137/37_naised
Et aga katarid said suurepäraselt aru inimese liha nõrkusest, juhtus tihti, et tõsine "pühendumine" toimus alles surivoodil. Enne seda elati elu, mis kristlike mõõdupuude kohaselt, oli mõnevõrra kõlvatu. Enamik katareid sai inkvisitsiooni tuleriitadel otsa. Viimased 205 katarit põletati pärast Montseguri kindluse langemist 15. märtsil 1244 aastal. Enne tuleriidale saatmist anti katareile võimalus oma usust katoliikluse kasuks loobuda, loobujaid oli vaid paar. Katarid kasutasid religioosseil talitustel kummalist, äraväänatud ladina keelt. Vihjeid katareile ja nende ladina keelele leiame üsna palju Umberto Eco vaieldamatult kuulsaimast romaanist "Roosi nimi". Nimetus Nimetuse päritolu kohta on erinevaid arvamusi. Tõenäoliselt tuleneb see kreeka sõnast 'puhtad'. Üks esimesi teadaolevaid sõna kasutusjuhte pärineb Eckbert von Schönault, kes 1181 kirjutas Kölni ketserite kohta: "Hos nostra germania catharos appellat."
Protesti märgiks loobusid olümpiamängudel osalemast Guajaana, Iraak ja 22 Aafrika riiki: Maroko, Alzeeria, Tuneesia, Liibüa, Egiptus, Mauritaania, Niiger, Tsaad, Sudaan, Etioopia, Keenia, Tansaania, Uganda, Elevandiluurannik, Ghana, Togo, Nigeeria, Kamerun, Kongo Vabariik, Sambia ja Svaasimaa. See otsus sündis mängude avapäeval ja mõne riigi sportlasi (Egiptus, Maroko ja Gaana) oli juba võistelnud. Sellepärast ei olnud võistkondlikel aladel enam võimalik loobujaid uute võistkondadega asendada. Eestlased: Aavo Pikkuus tuli olümpiavõitjaks jalgrattaspordis 100 km meeskonnasõidus ja oli individuaalselt 44, Raul Arnemann tuli sõudmises kahepaadil pronksmedalile ja Tõnu Lepik ei saanud kaugushüppes lõppvõistlusele. Moskva 19. Juuli 3. August 1980 Olümpiamängude purjeregatt toimus 20. juuli - 30. juuli 1980 Tallinnas. Esmakordselt viidi olümpiamängud läbi sotsialistlikus riigis. NSV Liidu sissetungi
hambapasta kohta... Dissonantsi kasutamine H muutmiseks Dissonantsi saab kasutada hoiakute muutmiseks (hoiakud ei olegi tegelt püsivad). Dissonantsi ületamine: unustamine, loobumine, õigustamine... Näide: dissonants Festinger, Carlsmith (1959) katse: Juhm motoorne tegevus tunni jooksul + ettepanek veenda järgmiseid samas osalema, kiites toimunut. Osa katsealuseid said 20 USD, teised 1 USD 20 USD grupis enamik tegi, 1 USD grupis palju loobujaid. Pärast paluti hinnata tegevuse meeldivust. 20 USD grupp hindas oluliselt ebameeldivamaks kui 1 USD grupp Seletus: 1 USD grupp pidi ületama dissonantsi, tegi seda tõstes enda jaoks (mõttetu) töö väärtust Hoiakute muutmine: assimilatsioon Mustafa Sherif: hoiakul nn läheduspiirkond, kuhu inimene nõus (uue info korral) hoiakut nihutama. Hoiaku samm-sammulise muutmise teooria Musafer Sherif igal hoiakul on läheduspiirkond, kuhu inimene on valmis sammsammuline
politseisaate juht ületab kiirust, uus info hambapasta kohta… • Dissonantsi ületamine: unustamine, loobumine, õigustamine… • Dissonantsi kasutamine H muutmiseks Näide: dissonants • Festinger, Carlsmith (1959) katse: • Juhm motoorne tegevus tunni jooksul + ettepanek veenda järgmiseid samas osalema, kiites toimunut. Osa katsealuseid said 20 USD, teised 1 USD • 20 USD grupis enamik tegi, 1 USD grupis palju loobujaid. • Pärast paluti hinnata tegevuse meeldivust. 20 USD grupp hindas oluliselt ebameeldivamaks kui 1 USD grupp • Seletus: 1 USD grupp pidi ületama dissonantsi, tegi seda tõstes enda jaoks (mõttetu) töö väärtust Hoiaku muutmine:assimilatsioon • Muzafer Sherif: hoiakul nn läheduspiirkond, kuhu inimene nõus (uue info korral) hoiakut nihutama. Hoiaku samm-sammulise muutmise teooria • Näited: taimetoitlane (natukene kala, kana jne), autovastane …
jäämine vastava ühistegevuse tulemustest (siin: mõistmisraskused), siis pole koostööstrateegia kuigi elujõuline, eriti suuremates, üle saja liikmega rühmades. Seega ei saa rühm endale lubada mõistmisraskuste tekkimist, sest kuivõrd need raskused iseenesest ei oleks nende tekitajatele piisavalt peletav karistus, ei oleks süsteemi stabiilsus enam tagatud. Küll aga levis Boydi ja Richersoni mudelis koostöö kiiresti, kui nad andsid rühma liikmetele võimaluse karistada loobujaid, ja veel kiiremini, kui lubati karistada ka neid, kes ei vaevu loobujaid karistama. Keele puhul seisneks see karistamine mitmesugustes hukkamõistvates metaütlustes normist hälbiva väljendusviisi kohta, argisuhtlusest emakeele riigieksami hindeni, ning kangemal juhul ka hukkamõistust hoidujate hukkamõistmises. Tundub, et siit oleme saanud ühe võimaliku seletuse, miks on loogiline viidata mõistmisraskuste ohule, isegi kui keegi kunagi ühtegi mõistmisraskust kohanud pole. 30
annaabi.ee 
