*Johann Heinrich Wilhelm Tischbeini - "Goethe Campagnas". *Anton Lossenko - "Vladimir ja Rogneda". *Pantheon Pariisis *Gostinõi Dvor *Briti Muuseum Mood Välditi mõttetut peenutsemist, taotleti lihtsust. Igaüks kandis mida tahtis, sest Monarhia kukutamisega Prantsusmaal tühistati varem kehtinud rõivamood ja etikett. Mehed kandsid kalevist kuubesid, vesti ja põlvpükse. Hiljem asendusid põlvpüksid pikkade pükstega. Kadusid ka parukad. Juuksed lõigati lühikeseks ja lokiti antiigieeskujude järgi. Naised loobusid ülilaiast rokokooseelikust. Eelistama hakati valgest musliinist avarat lihtsat kleiti. Selle all kanti vastu keha liibuvat trikood. Seda moodi nimetati "alasti moeks", sest kleit tundus olevat paljal ihul. Tualeti juurde kuulus õhuke sall. Pilt + selgitus vastava kunstivoolu tunnuste kohta! Materjalidest oli eelistatuim marmor. Väga armastatud olid antiikmütoloogiast võetud süZeed
(otstarbeta ehitised) J. F. Chalgrin. Tähe triumfikaar 1806-1837 Pariis. Napoleon I tellitud MOOD Välditi mõttetut peenutsemist ja taotleti lihtsust, Monarhia kukutamisega Prantsusmaal tühistati varem kehtinud rõivamood ja etikett. Mehed: kalevist kuued, vestid ja põlvpüksid (hiljem pikad püksid. Kadusid ka parukad. Juuksed lõigati lühikeseks ja lokiti antiigieeskujude järgi. MOOD Naised loobusid ülilaiast rokokooseelikust. Eelistama hakati valgest musliinist avarat lihtsat kleiti. Selle all kanti vastu keha liibuvat trikood. Tualeti juurde kuulus õhuke sall. KLASSITSISM MUUSIKAS Mida uut? AsutatiMuusikaühinguid, Kontserdiorganisatsioone Muusika oli mõeldud esitamiseks kontserdilaval,
4 Muistne Kreeka Juuksurikunst kõrgel tasemel, juuste kammimine oli kreeklastel omaette tseremoonia. Juuksurorjad pidid kiiresti kammima ja sättima juukseid arvestades harmoonia ja esteetika nõudeid. Kammimine, lokkimine ja juuste värvimine oli koolitatud orjade töö. Moes olid kuldkiharad. Värviti juukseid taimejuurtega, riisi, jahuga, kuldpulbriga. Lokiti juukseid metallpulgaga mida nimetati KALAMIS. Muistses Kreekas olid ESIMESED JUUKSURID KEDA KUTSUTI JUUKSETANGIDE JÄRGI KALAMISTRITEKS. Neid hinnati kõrgelt Sotsiaalne kuuluvus soengute järgi. Meeste juuksed olid lokitud ja langesid pikkadena seljale ja õlgadele. Jumal Zeusi soeng: lokitud salgud, mis langesid vertikaalsete ridadena Patsisoeng: algas kõrva tagant ja ümbritses kahe rõngana pead. 5
Kammimine, juuste värvimine ja lokkimine oli hästi väljaõpetatud orjade tööks. Iga ori täitis ühte kindlat operatsiooni. Juuste seadmine soengusse oli kreeklastel omaette tseremoonia ja soengud olid nagu kunstiteosed. Juuksuriorjad pidid jälgima harmoonia ja esteetika nõudeid. Halva töö eest karistati karmilt. Filosoofid, kirjanikud, luuletajad ja poliitikud vahetasid kõiksuguseid uudiseid ja oma mõtteid just sellel ajal kui neid raseeriti, lokiti või hoopiski masseeriti. Loodus oli andnud kreeklastele tihedad, sirged, mustad juuksed. Blondid kiharad olid Muistses Kreekas haruldased ning, et sellist väljanägemist saavutada pleegitati juukseid kaaliumkloriidi, vee -ja kummelitõmmise seguga. Sel eesmärgil kasutati ka peenestatud riisi ja jahu. Eriti pidulikel sündmustel kaunistati juukseid kuldpulbriga. Kreeka ühiskonna arenedes hakati ka inimeste sotsiaalset kuuluvust määrama soengute järgi.
Ta oli energiliselt tegutsev ja mitmete majanduslike ettevõtetega seotud ühiskonnaklass. Kodanlus vältis mõttetut peenutsemist ja taotles lihtsust, mis ilmnes eelkõige rõivastuses. Monarhia kukutamisega Prantsusmaal tühistati varem kehtinud rõivamood ja etikett. Nüüd võis igaüks kanda, mida tahtis. Mehed kandsid kalevist kuubesid, vesti ja põlvpükse. Hiljem asendusid põlvpüksid pikkade pükstega. Kadusid ka parukad. Juuksed lõigati lühikeseks ja lokiti antiigieeskujude järgi. Naised loobusid ülilaiast rokokooseelikust. Eelistama hakati valgest musliinist avarat lihtsat kleiti. Selle all kanti vastu keha liibuvat trikood. Seda moodi nimetati "alasti moeks", sest kleit tundus olevat paljal ihul. Tualeti juurde kuulus õhuke sall. Selline kerge riietus aga ei vastanud Prantsusmaa klimaatilistele tingimustele. Levisid külmetushaigused, eriti kopsupõletik, mida tunti "musliintõve" nime all.
kandsid habet. Meeste juuksurisalongid olid populaarsed ja tähtis osa ühiskondlikust elust. Seal arutasid mehed poliitikat, uudiseid, filosoofiat ja rääkisid kuulujutte Ateena riigi õitsengu ajal muutusid soengud naiselikumateks. Üks nendest sai nimetuse "Apollo seos". Pikkad lokkis salgud seoti lipsukujuliselt pealaele. Suurt populaarsust omas ka lühike sportlik soeng "Aleksander Makedoonia". Juuksed lõigati järku, lokiti vabalt ja kujundati kaunilt Hiljem kasutati juuste kooshoidmiseks ja kaunistamiseks peavõrusid, lilledest ja lehtedest punutud pärgi KOSMEETIKA Kosmeetikat kasutati kergelt, naised soovisid näha välja kahvatud Iluetaloniks oli Aphrodite Nahka niisutati meega, kaitsti ja jumestati st löödi läikima, oliiviõli abil. Viimasesse segati ka lõhnastamiseks aineid. Oliiviõlisse segatud süsi abil saadi lauvärv ning purustatud rauaoksiidist ruuz. Viimast segati ka mesilasvahaga,
Kirjandus muutus kuivaks moraliseeri-miseks. Arenesid novell, romaan ja draama. Tragöödia ja eepos olid aga liiga rangete reeglite kütkes. Primaarsed olid inimese mõistus ja tahe, loogilisus ning selgus. Sekundaarsed olid tunded ja kired. Mood - Nüüd võis igaüks kanda, mida tahtis. Mehed kandsid alguses frakilaadset kalevist kuube, vesti ja põlvpükse. Aegamööda asendusid põlvpüksid pikkadega. Parukad kadusid. Juuksed lõigati lühikesteks ja lokiti antiikeeskujude järgi. Naised loobusid ülilaiast roko-koo seelikust. Eelistama hakati valgest musliinist avarat lihtsat kleiti. Selle all kanti liibuvat trikood. Juuksed kammiti keerukasse soengusse. Napoleoni valitsusajal muutus rõivastus jälle luksuslikumaks. Romantism Muusika - Muusika oli kõikidest kunstikest kõige võimekam inimese tundeelu kajastama. Muusika seati aukohale. Romantikute viisid on enne-olematult kaunid -
lapselikke, tugevalt lainelisi soenguid, mitmesuguseid fantaasiarikkaid patse ning kruvi või ussina väänlevaid kiharaid. Soenguid kaunistati pärlite ja värviliste paeltega. Hiljem muutusid soengud elegantseks ja kergeks, kanti pikkade lokkidega kõrvadele seatud soenguid. Tukk kadus, hakati kandma pitsist või siidist valmistatud mütsikesi või seoseid. 1671.a tuli moodi "hurluberlu" ehk kapsapeasoeng juuksed lõigati lühikeseks ja lokiti jämedate lokirullidega nii, et tulemus sarnanes kapsapeaga. Rõivastus 17.saj. lõpus, 18. Saj. alguses Meesterõivastus Elegantse mehe põhigarderoob koosnes pikast põlvedeni ulatuvast saterkuuest (just au corps), alumisest kuuest või vestist, rikkalikult kaunistatud särgist, kravatist ja põlvpükstest. Rõivastuse kõige tüüpilisem osa oli saterkuub. See oli liibuv, järgis loomulikku figuuri. Kuub oli eest nööbitav, ilma kraeta, varrukad olid pikad, väga laiade kätistega
Spencer-jakid 8 nööbitavad jakid, mida kanti kleidi peal, kleidist erinevates värvitoonides. Talvejakid karusnahaga äärestatud. Külmade ilmadega palju karusnahku. Karusnahast mantlid tavaliselt kapuutsiga. Moes ungari, poola ja vene stiilis mantlid. Tihti kaeti karusnahk tumeda sameti või kerge siidiga. Soengud ja peakatted Umbes 1800. a Vana-Kreeka stiilis soengud. Otsmikujuuksed lokiti, tagumised juuksed põimiti patsi ja kinnitati kammi abil suurde kuhilasse. Selline mood ei kestnud kaua ning naised hakkasid meestemoe eeskujul tegema Titus-stiilis soenguid. 1812. aastaks levis soeng, millel eespoolsed juuksed lokitud ja hoolikalt külgedele kammitud, tagumised juuksed ümbritseti rõngaga. Sellise soenguga kanti tavaliselt turbanit. Umbes 1806. a hakati soengut kaunistama püsti juustesse torgatud jaanalinnusulega, ka pärlikeede, kuldnoolte ja lillevanikutega
annaabi.ee 
