Veljo Tormis Karita Soomets Madis Kännola Liisi Lehtsaar Huvitavat Eesti Muusika ja Teatriakadeemia professor Aastast 1969 vabakutseline helilooja Tormis on ise öelnud, et on ju maapoiss, kes tuli üsna valge lehena linna, kus alles hakkas ilma ja inimesi avastama temast natuke nooremad olid modernismis ikka kõvasti ees. ,,puhtmuusiliselt" Pensionil komponistemeriit Rahvaviisid päästerõngas Modernne helikeel, kõnelähedane laul, sosistamine Huvitavat Tormisele oli põhimõtteliselt vastumeelne, et lauljad tuubivad pähe eesti või soomekeelseid regivärsse, millest nad midagi aru ei saa. Üks tunnustatumaid ja huvitavamaid koorimuusika heliloojaid kogu maailmas. Ta on kiire nagu püssikuul, otsekui oleks ta läbijooksul, ent suudab end sekundiga vestluspartnerile häälestada ja on sada protsenti kohal. Autasud: kolm Eesti Vabariigi kultuuripreemiat, Eesti Muusikanõukogu heliloomingu pre...
Helilooja ei muuda iial regilaulu viisi või rütmi, kõige olulisem on säilitada regilaul muutumatul kujul. Tavaliselt kõlab tema lauludes regilaul katkematult, nii nagu seda vanasti lauldi - eeslaulja ees ja koor järel et ei tekiks viisikulgu katkestavaid ühiseid hingamispause. Helilooja lisab üksnes põneva fooni või jagab regilaulu erinevate häälerühmade vahel või paljundab seda korraga erinevatelt helikõrgustelt jne. Regilaulu lõputust viisikordusest sünnib Tormise laulude loitsiv, maagiline toime. Kuna meie regilaul on välja kasvanud iidsetest loitsimistest ja rituaalidest, on selle sisemine vägi tänaseni alles. Paljud Tormise teosed rajanevad sellel väel ja võimsal sisendusjõul ( ,,Raua needmine"). Heliloojale on alati väga oluline olnud ka regilaulu traditsioonilise esituslaadi säilitamine. Ta nõuab lauljatelt rahvapärast laulmisviisi, õigeid regilaulule omaseid sõnarõhke ja silbitamist jm
" Vaimustab poeet looduse ürgjõust, mis tekitab ühelt poolt hirmu ja samas uskumatut ilu. Võimas loodus pühib suveilu küll ära, aga vaid selleks, et uuel kevadel võiks kõik taas tärgata. ,,Oodis läänetuulele" imetleb Shelley läänetuules kehastuva looduse ürgjõu heitlikkust, mis on võimeline külvama hirmu ja õudu ning samas looma ootamatut ilu. Ta kujutab end läänetuulest lendu tõstetud surnud lehena ja pilvena, siis läänetuule kandlena, mis ürgloodus loitsiv- lõppvärsi hüüatuses "kuule!" .Luuletuse lüüriline emotsioon oleks aga vaevalt täiuslik ilma viimase värsi küsimuseta ,, kui saabub talv, ons kaugel kevadkuu", millest kõrvuti kevadeloo- tusasega aimub ängistuski. Kuigi loodus ringleb oma suures kindlas rütmis ja toob languste järel inimkonnale uusi ootusi, laseb luuletaja avara kõiksuse ja kollektiivse elu taustal tunda ka konkreetset inimest oma kordumatu elusaatusega
intellektuaal. Müstikahuvi, ilmutuslikud elemendid religioosses maailmakogemuses. Luulelooming kui müstilise tunnetuse avamisvahend. Tung impersonaalsusele, lahustumisele, kõiksusele. Minakaotus. Tasakaaluotsingud, tasakaal maailma eri komponentide vahel. Väikeste autorite ja kultuurivähemuste eestkõneleja, huvi loodusrahvaste vastu. Luules on rahvuslikke elemente, aga vaade on pigem globaalne. Retooriliselt tugevalt markeeritud, traagiliselt ülev. Loitsiv element. Proosa: romaanid „Silm. Hektor“, „Seesama jõgi“ Esseed, mis on tugevalt seotud filosoofilise ja religioosse taustaga, aga üsna laias mõttes. Palju mõjutusi taoistlikust mõtteviisist. Ka kristlik kihistus ja huvi judaismi vastu. 10. Jüri Üdi / Juhan Viidingu luule. „Detsember“, „Ma olin Jüri Üdi“. 60.-te lõpus hakkas kasutama pseudonüümi Jüri Üdi, aga see pseudonüüm iseseisvus ja hakkas elama oma elu
tajutav on teatud kiirendatud kronoloogia, ehk ka tülpimus ja lõpu-ootus." (Rolf Liiv) Viivi Luige luuletustes korduvad kujundid on igaühele tuttavad ja teada, seda rõhutab ka raamatu kaunis kujundus, fotodesse on kätketud tänavapilte, -saginat, vabrikusuitsu, mereäärse päikseloojangu taustal tumendavat linnasiluetti, puuokste kõverust ning kellatiksumist. "Eraldi tähelepanu väärib Luige luule rütm. See on väga isikupärane, ühtlaselt sugestiivne, aga mitte uinutav-loitsiv, vaid ürgugrilikult selgemeelne. Riimide 12 osas peaks ta olema eeskujuks kõigile noorluuletajaile- need on niivõrd loomulikud ja samas ka leidlikud." Selline on taas R.Liivi aus ja aval arvamus. Sama tuttavlik on luuletekstides sügisene punav pihlakakobar, piparmündilõhn, alt korterist kostvad päevauudised või äkiline tutvumine taas vanemaks saanud iseendaga, kui kohtame ootamatut peeglit.
päikese ja aja teed järgides end aastaringidesse, tsüklitesse on keerutanud. Selles on kasvanud terve võluriik ,,Hunt on siin!" (Kruuspere, 2008: 430) 14 KOKKUVÕTE Arbujate maailmavaade oli põhiliselt skeptitsistlik, kõige tagapõhjaks jumalate hämaruse traagika tunnetus. See skeptiline hoiak ja pessimistlik heroism käib punase joonena läbi Kangro loomingus. Sellel pessimismil võib Kangro puhul olla ka oma terapeutiline võti või loitsiv eesmärk olla ette valmistatud kõigeks, et vältida pettumusi, katsuda kurja ta nime väljaütlemisega juba ette kahjutuks teha. Kangro ei olnud materialist, aga kristlus jäi talle olemuselt võõraks. Tema religioon, nii nagu see väljendub ta loomingus, on lähedane sellele kas tõelisele või tagantjärele kujutletule soome-ugrilisele maailmavaatele, mis näeb elu kui lõpmatut juurdekasvu samal tüvel (Ristikivi, 1967: 78). 15
Eks see ole maitseksimus,kas lori poole kippuv rahvalaullikkus istub vi mitte.Gregor Elmi debtkogu Varastatud jalajlg on kohati sdimatult naljakas nagu vintis naksitralli jmisemine.Siiski vajub suur osa tekste hredaks lobaks,tegu on sna juhuslike kopsatuste luulega.Esa Tariku Kompuutertomograafilise madalatiheda mana krgtenoloogilise taaskasutusteraapia tautoloogia on viril vrasnaline keelemngujaburdus,kus ehk mni ksik fraasileid ju esineb,ent mte tuterdab niisama ringi. Lk 404-405 Loitsiv laul,punkrock ja iluluule Eks laul ole luule eelkija ja eesti luuletajadki tahavad laulda,lhenedes laulule tihti julge igameheigusega,koolitust ja viisipidamistki trotsides.ks mu mitteluuletajast sber vastas ksimusele,miks inimesed luulet kirjutavad,sna aristotellikult:Nad loevad seda,ja see on nii ilus,et tahaks ise ka.Kllap see on phjus,miks ha kirjutatakse metafsilist luulet igavikust,thevalgusest,kiviks klmunud sdameist.Krista Ojasaare Unemuusika
mispärast ta positsioneerub rahvusliku traditsiooni suhtes. Võib olla tugev rahvusliku traditsiooni autor, samas hiiliks serva peale. Eriti tekivad küsimused-vaidlused tema hoiakute üle 90ndatel, kui eeldati, et rahvuslik autor, pigem ei lähe kaasa uuenduslikkusega. Seostada valida väikesega. Pole küsimus eestis, mitte-eestis, vaid mis on vhemus ja mis on vähemuslik. Looming algab luulega. Kaplinski kirjutanud mitmelaadset luulet. Väga laias laastus võiks öelda, et üks pool loitsiv-laululine pool, teine vabavärsiline, kusjuures see võib vahelduda. Aga pigem proosalähedane vabavärss. Tuletab "Saatja aadressi" juhtumit meelde. 1965 Jäljed allikal - kassetis ilmunud kogu. Tundub, et esimene raamat veel ei ava noort autorit. Ettevaatliku käega komponeeritud, et ei torkaks liiga silma. 1967 Tolmust ja värvidest - Teine kogu toob "täismängu". Sidalab mõlemat poolust. Pigem loitsiv-laululine pool domineeriv.
annaabi.ee 
