Ema või vaderid annavad lapsele peatselt peale sündi nime (nimepanekuks ongi aega sünnist kuni katsikuteni välja), siis avalikult ja ametlikult hakatakse last tema nimega kutsuma ja pannakse see temale just katsikutel. Nimi tähendab taime,looma, lindu vm olendit, nähtust, väge, eset. Ühesõnaga midagi, millel on jõud, mis saadaks inimest läbi elu ja võib olla veel hiljemgi Lapse ema võtab allikavett ja piserdab okstega lapsele vett, ütleb lapsele, mis on tema nimi ja loitsib talle eluks, mida vaid soovib. Kastmine on oluline teistegi jaoks. Üksteist kastavad vaderid, aga ka teised varrulised. Varrud, ehk joodud kestsid kaks kuni kolm päeva. 4 Varrulised ehk katsikulised Nime valivad lapsele vanemad või vaderid. Nimi tähendab taime, looma, lindu, olendit, nähtust või eset, millel on jõud, mis saadaks inimest läbi elu.
,,Kolm mul oli kaunist sõna", meeskoorile ja flöödile. ,,Raua needmine" segakoorile, solistidele ja samaanitrummile. See on tugeva sisendusjõuga loitsimist meenutav teos. Sisu pärineb soome rahvuseeposest ,,Kalevala", kuid sõnad on loodud luuletajate poolt. Teose muusikaline materjal meenutab regilaulu, kuid see on helilooja enda looming. ,,Pikse litaania" on samuti loitsu põhjal valminud teos meeskoorile, solistidele ja suurele trummile. See on seotud samanistliku rituaaliga, mis loitsib vihma välja. 2. mitmeosalised laulutsüklid või sarjad, mis koosnevad miniatuuridest. Näiteks ulatuslik tsükkel ,,Looduspildid", mis omakorda jaguneb aastaringi järgi laulutsükliteks ,,Kevadkillud", ,,Suvemotiivid", ,,Sügismaastikud" ja ,,Talvemustrid". Enamus regilaule on samuti koondatud tsüklitesse. Tänaseks on Veljo Tormise loomingust suur osa seotud folklooriga. Ta on aastakümneid propageerinud regivärsilist rahvalaulu kui eestlaste igiomast rahvalaulu. Paljudel kontsertidel
,,Kolm mul oli kaunist sõna", meeskoorile ja flöödile. ,,Raua needmine" segakoorile, solistidele ja samaanitrummile. See on tugeva sisendusjõuga loitsimist meenutav teos. Sisu pärineb soome rahvuseeposest ,,Kalevala", kuid sõnad on loodud luuletajate poolt. Teose muusikaline materjal meenutab regilaulu, kuid see on helilooja enda looming.,,Pikse litaania" on samuti loitsu põhjal valminud teos meeskoorile, solistidele ja suurele trummile. See on seotud samanistliku rituaaliga, mis loitsib vihma välja. 2. mitmeosalised laulutsüklid või sarjad, mis koosnevad miniatuuridest. Näiteks ulatuslik tsükkel ,,Looduspildid", mis omakorda jaguneb aastaringi järgi laulutsükliteks ,,Kevadkillud", ,,Suvemotiivid", ,,Sügismaastikud" ja ,,Talvemustrid". Enamus regilaule on samuti koondatud tsüklitesse. Tunnustused · 1970 ja 1972 Eesti NSV riiklik preemia · 1974 NSV Liidu riiklik preemia
Loodususundis on ülekaalukalt esindatud maagiline käitumine ja religioosse käitumise alged ilmnevad vaid sedavõrd, kuivõrd palju avaldub loodususundis tärkava jumalausundi algmeid. Uskumus loodusvaimust või loomast, kes teatud loomaliigi üle valitseb ja kellelt kütt peab jahiõnne paluma. Usundit kontrollis samaan, kes oli nõid ja teadmamees, kel on usuline autoriteet. Samaan kasutab ühendusepidamiseks teispoolsusega transiseisundit, loitsib, sooritab maagilisi riitusi ja tunneb rahvameditsiini. Põhjarahvaste samanistlikus usundis oli maailm 3 osaline - ülailm, inimeste maa (keskmine ilm) ja allilm. Samaani ühendusteeks nende vahel võivad olla puu, jõgi, linnutiivad, kolle (tulease) jms. Kõige üle valitseb ülim jumal, temast põlvnevad muud jumalad ja ürgolendid, kes taevast maha on tõugatud. Eestlase «jumaluse» mõiste kattub «haldja» omaga. Looduses elavad haldjad/jumalused. Haldjad on
kaugel kevadkuu", millest kõrvuti kevadeloo- tusasega aimub ängistuski. Kuigi loodus ringleb oma suures kindlas rütmis ja toob languste järel inimkonnale uusi ootusi, laseb luuletaja avara kõiksuse ja kollektiivse elu taustal tunda ka konkreetset inimest oma kordumatu elusaatusega. Luuletaja soov ürglooduse üheks saada pole siiski muu kui vaid soov unelm. Lõppstoofis elab luuletaja küll kaasa uue kevade tulekule ja loitsib oma loomingu uue maailma sündi ent eelviimases stroofis ulatub elu raskuse painet ka luuletust kroonivasse küsimusse. Walter Scott Ajaloolisele romaanile pani aluse ja seda viljeles edukalt soti-inglise kirjanik Walter Scott, kes kirjutas ühtekokku ligi 30 romaani Suurbritannia ajaloo teemadel. Scotti teostest algas ajalooainelise romaani võidukäik Euroopa ja kogu maailmas. Scott oli Edinburghist pärit Soti
Kalevipoeg meelitab lauluga mõõka endale vastama, aga mõõk ei anna märku. Kalevipoeg leiab mõõga Kääpa jõest. Mõõk vastab nüüd ja Kalevipoeg kuuleb, kuidas Soolasorts sõnade abil mõõga varastanud. Mõõk ei või jõest ära tulla, sest ehkki ta ihkaks sõjaväljale oma võimu näitama, leinab ta taga sepa poega, kelle Kalevipoeg humalase peaga arutuna on tapnud. Kalevipoeg jätab siis mõõga Kääpa jõkke magama. Ta loitsib, et mõõk tõuseks jõest ise, kui temavääriline mees Kääpa jõe äärde satub. Kui aga jala peaks pistma vette see, kes mõõka enne ise kandnud, siis murdku mõõk tal mõlemad jalad. Kalevipoeg võtab taas lauakoormad selga ja sammub läbi mitme metsa. Teel kohtab ta väikest meest, kes on hirmul. Ta on metsaliste majja sattunud, kus küll vanaeit talle süüa ja aset andis, aga ka poegade eest hoiatas, kes talle surma võivad sünnitada. Pojad tulevad koju ja pargivad
Aigeuse kokutavalt teenrilt Demolt kuuleb ta Iasoni uutest armuseiklustest. - Medeia vana amm Delfa andis oma kasvandikule nõu abielluda Iasoniga, säästmaks lapsi vallaslaste saatusest. Medeia avaldab Iasonile saladuse, et tema, Kolchise kuninganna, ongi olnud Iasoni öine külaline. Iason ja Medeia kinnitavad vastastikku oma armastust. - Lemnose saarel on vahepeal puhkenud revolutsioon ja Hypsipyle tuleb põgenikuna Kolchisesse, lootes leida Iasonit. - Medeia loitsib oma võlukambris. Põrguvaim Volano annab Medeiale sõrmuse, mis peaks Iasoni endise kangelasjõu taastama. Teine vaatus Hypsipyle kuuleb Oresteselt Iasoni truudusetusest. Hypsipyle meeleheide aina kasvab. - (Lossi õues, kus elab koletis.) Iason võidab tänu võlusõrmusele, võtab kuldvillaku ja põgeneb koos argonautide ja Medeiaga laevale. Ateena kuningas Aigeus taipab, et ta rivaal on Iason ning ta asub laeva jälitama, saatjaks kääbus Demo. - (Aiolose kaljukoobas.) Jupiter
pingutus toetamaks selle soovi rahuldamist tuleb teha RITUAALI AJAL MITTE enne või pärast rituaali. Rituaali eesmärk on vabastada maag üleliigsetest mõtetest, mis võivad teda segada, kui neil pikemalt peatuda. Mõtisklemine, unistamine ja pidev plaanitsemine põletab emotsionaalset energiat, mida tuleks selle asemel koondada dünaamiliselt kasulikuks jõuks, sest ärevus ja rahutus vähendavad märgatavalt rituaalide produktiivsust. Nõid, kes loitsib, oodates läbematult telefonikõnet oma armastatult, puudustkannatav maag, kes ootab Saatana õnnistust kui nõeltel istudes, endale osakssaanud ebaõigluse pärast kurvastav mees, kes oma õnnetuks tegijat needis ja nüüd pikaksveninud näoga mööda teed longib, endal ebaõnnestumisest kulm kortsus, on tüüpilised näited valesti suunatud emotsionaalsest energiast. Pole ime, et valge maag kardab needuse tagasipöördumist pärast tema poolt lausutud kurja loitsu
annaabi.ee 
