Erivajaduse väljaselgitamine toimub kolmel tasandil. I tasand Lapse arengu jälgimine ja kirjeldamine toimub klassitöö tingimustes. Vastavalt vajadusele õpetaja dferentseerib õpetust ja nõustab ning juhendab lapsevanemat. II tasand Lapse arengutaseme täpsem hindamine ja erivajaduse selgitamine toimub nii õpetajate kui ka vajalike erispetsialistide poolt. Määratakse abi vajadus ja rakendatakse tugiteenus. ( individuaalne õppekava, õpabirühm või õpiabi logopeedilise probleemide korral) Kahe esimese septembri nädala jooksul vestleb kooli logopeed 1. klassi õpilastega ning vastavalt vajadusele ja varase märkamise eesmärgil avatakse grupid logopeedilist abi vajavatele õpilastele. Psühholoogiliste js sotsiaalpedagoogiliste probleemide ilmnemisel toimuvad vestlused vastavate spetsialistidega ja lapsevanemate nõustamine. Kompleksete probleemide olemasolu korral
............................................................................... 8 2. ANALÜÜS ........................................................................................................................................ 10 2.1. Lugemis-ja kirjutamisraskustega lapsed Põlva Ühisgümnaasiumi algklassides ........................ 10 2.2. Logopeedide arvamus ................................................................................................................ 12 2.3. Logopeedilise abi võimalused Põlva Ühisgümnaasiumis .......................................................... 12 KOKKUVÕTE ...................................................................................................................................... 14 KASUTATUD ALLIKMATERJALID .................................................................................................. 15 2 SUMMARY
· mänguliste oskuste arendamine · tundlikkuse arendamine, ülitundlikkuse vähendamine, häirega kohanemise ja toimetuleku õpetamine · abivahendite valik, kohandamine, kasutamise õpetamine ja harjutamine · lapse loomuliku keskkonna kohandamine Kõneravi, kõne treening: Kõneravi juures kasutatakse komplekset logopeedilist uuringut. Logopeediline kompleksuuring sisaldab kõne arengutaseme ning oraalmotoorika funktsioonide hindamist. Logopeedilise hindamise tulemusena koostatakse kõneraviplaan ning nõustatakse lapse lähikeskkonda eelkõige suhtlusvahendi igapäevase rakendamise osas. · kõnehingamise, artikulatsiooni, fonatsiooni ja kõnevoolavuse korrektsioon · keelesüsteemi omandamise toetamine; kõnearendus · kõnetuse korral kõnet toetavad ja asendavad suhtlusvahendid ning nende rakendamine · hüpersalivatsiooni, söömis- ja joomisraskuse korral neelamisfunktsiooni korrektsioon Arendus- ja taastusravi
vajada ka logopeedilist abi. Erivajadustega lastele on kõikidele iseloomulik vajadus nende erivajaduste võimalikult varase ja /või õigeaegse märkamise järele, millest sõltuvalt on kohe vaja luua igaühele soodus arengukeskkond, milles on enam-vähem ühtselt kõikide erivajadustega isikute, eriti laste seisukohalt vajalik neile individuaalne lähenemine (see osutub võimalikuks, kui klassis on vähem lapsi ja õpetaja on püüdnud välja selgitada/mõista lapse probleeme), logopeedilise abi osutamine, süstemaatiline meditsiinilis- pedagoogilise, vajadusel ka sotsiaalse järelvalve tagamine. [3] Sotsiaalsetest teguritest põhjustatud käitumisraskused. Jää endale kindlaks — kui laps on harjunud oma tahtmist saama oma käitumisega, siis ära lase endaga manipuleerida. Ole toetav aga nõudlik! 4 Tunnete märkamine, nende peegeldamine täiskasvanu poolt, tunnetega seotud sõnavara õpetamine, nende üle arutamine.
(4) Kool korraldab õpilasele individuaal- või rühmatundidena füsioteraapiat. (5) Rehabilitatsiooniplaani olemasolul korraldab kool koostöös vanemaga õpilasele rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teenuste kättesaadavuse. § 4. Kõnepuudega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus (1) Kõnepuudega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud suulise ja kirjaliku kõne puudest. (2) Kool korraldab ja tagab õpilasele logopeedilise abi individuaalselt või grupis lähtuvalt õpilase puudest ja kõne arengu tasemest. § 5. Kuulmispuudega õpilaste klassi vastuvõtmine või üleviimine ja õppekorraldus (1) Kuulmispuudega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud: (2) Õppetöö läbiviimiseks kasutatakse maksimaalselt visualiseeritud õpet erinevate tehniliste vahendite (arvuti, projektor, dokumendikaamera jt) kaasabil.
funktsioone, oskusi ning suhtlus-, õpi- ja töökeskkonna tingimusi edasise teraapia planeerimiseks. Kommunikatsioonihäirete ennetamine seisneb riskirühmade väljaselgitamises ja sobiva suhtluskeskkonna kujundamises. Oluline on ühiskonna teavitamine kommunikatsiooni- ja neelamishäiretega inimeste probleemidest ja nende abistamise võimalustest logopeedilises töös. Kommunikatsioonivõime ja/või neelamisfunktsiooni arendamine, taastamine ja kompenseerimine kulgeb logopeedilise õpetuse ja/või ravi käigus. Paljudel juhtudel on vaja teiste spetsialistide abi. Logopeediline töö on sisult ja meetoditelt kliendi õpetuslik ja psühholoogiline suunamine ja mõjutamine. Olulisel kohal on keskkonnatingimuste loomine või kohandamine kommunikatsioonivõime ja/või neelamisfunktsiooni kompenseerimiseks, kujundamiseks või taastamiseks. Logopeedilise töö eesmärk on aidata kliendil/patsiendil (re)integreeruda igapäeva ellu ja säilitada või tõsta tema elukvaliteeti.
valjusti lugema, tuleks neil lubada vahel lugeda nii, et pisivigadele tähelepanu ei pöörata. Sealjuures peab olema kindel, et toesti keegi ei kritiseeri. · Ka siis, kui laps juba oskab veidi lugeda, voiksid vanemad ikkagi jatkata ettelugemist, et jatta lapsele meeldiv tunne lugemiselamusest. · Igas koolipaevas voiks kogu klassile olla 20 minutit vaikselt lugemise aega. Peamine võti on aga suhtumine. Tavaliselt antakse hinnang, kui laps on läbinud logopeedilise ja psühholoogilise uuringu ning tema seisundit on hinnanud ka lastepsühhiaater. Tihti põhjustab see diagnoos eelarvamuslikku suhtumist õpetajate poolt ning suurt ärevust vanematele, kuna ekslikult arvatakse, et lugemisraskus tähendab ühtlasi madalat 9 intelligentsust. (Pruulman, 2010) Nimetades düsleksiat puudeks, raskuseks või iseärasuseks,
(6) Riigieelarves nähakse ette toetus nõustamiskomisjoni tegutsemiskulude katmiseks. § 51. Hariduslike erivajadustega õpilaste rühmad ja klassid (1) Hariduslike erivajadustega õpilastele õppe paremaks korraldamiseks võib koolis moodustada järgmisi rühmi ja klasse, et luua vajalikud tugiteenused õpilastele, kellele neid ei ole võimalik tagada tavaklassis: 1) õpiabirühmi põhiharidust omandavatele õpilastele eripedagoogilise või logopeedilise abi osutamiseks rühmatäitumuse piirnormiga 6 õpilast; 2) klasse põhiharidust omandavatele käitumisprobleemidega õpilastele klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast; 3) klasse raskete somaatiliste haigustega õpilastele klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast; 4) klasse kõne-, nägemis-, kuulmis- või liikumispuudega õpilastele klassitäitumuse piirnormiga 12 õpilast;
annaabi.ee 
