MIS ON LOGISTIKA? Logistikat saab käsitleda kui ·süsteemset mõtlemisviisi, mille puhul vastastikuse mõju ja põhjuse tagajärgi uuritakse ja analüüsitakse komplekselt kui eesmärke mõjutavaid tegureid; ·juhtimisfunktsiooni, mis integreerib ja koordineerib olulisi juhtimisfunktsioone (planeerimine, otsustamine, arvestus, kontroll jne.); ·teadusharu, mille ülesandeks on süstematiseerida praktilisi kogemusi ja välja töötada valdkonna teoreetilised alused, mõistete, meetodite ja mudelite süsteem ning põhiprintsiibid ja paradigmad. Logistika on 21.sajandi teadusharu, mis hõlmab järgmisi valdkondi: · Ärilogistika (Business logistics); · Insenerilogistika (Engineering logistics); · Militaarlogistika (Military logistics); · Turunduslogistika (Marketing logistics); · Teeninduslogistika (Service logistics); · Turismilogistika (Tourism logistics); · Perelogistika (Family logistics); · ...
Logistika keskne mõiste on toode tooraine, materjalide ning valmistoodete liikumisel tarneahelas peavad erinevad logistikatoimingud suurendama selle väärtust (omamise kasulikkust) tarbija juures. Tootmislogistika on tootmisprotsessi tehnoloogiline ja logistiline korraldamine ning juhtimine. Tarneahela juhtimisest on kujunenud logistika ja turunduse kõrval teadusharu. Logistika ja tarneahelate juhtimise mõistete erinevuse põhjus on selles, et logistikal on funktsionaalne tähendus eelkõige ettevõtte tasandil. Nüüdisaegset tarneahela kontseptsiooni võib vaadelda kui süsteemset operatsioonide kogumit, et juhtida materjale, infot ning rahavoogusid lähtepunktist tarbimispunkti. Tarneahela juhtimine eeldab logistikast laiaulatuslikumat integreerumist ettevõttest väljaspool. Tarneahela võtmetegevuseks on : · kliendisuhete juhtimine · klienditeeninduse juhtimine · nõudluse juhtimine · tellimuste täitmine
võivad tootjaid oma tooteid normeerida. Selle peale võivad kliendid liialdada oma tellimustega et võidelda normeerimise vastu, varustaja aga toodab juurde. Hiljem tellimus tühistatakse ja tootjal on raske määrata tegelikku nõudlust oma toodete vastu. 3. Tarneahela juhtimise kontseptsioon sai alguse 80ndatel, kui ilmnes et ... (3p) a) "push" lähenemine toodete turustamisel on märksa tõhusam ja kasulikum kui "pull"; b) logistikal puudub selline väärtuse loomise potentsiaal nagu turundusel; c) tarneahela täiustamine ei saa toimida vaid eraldi iga ettevõtte siseselt; d) järjest rohkem hakati tarneahelas vältima logistikateenuste sisseostmist. 4. Milline lause väljendab üht populaarset seisukohta tänapäevases tarneahelate juhtimises? (4p) Kõige parem ladu on: a) kindlustatud ladu; b) täisautomatiseeritud ladu; c) odava tööjõuga ladu; d) ratastel olev ladu; e) võlgu ostetud ladu.
viies riik. Tuntumad Hollandi firmad on Royal Dutch Shell ja Philips. Viimane on on üks maailma suuremaid ja Euroopa suurim elektroonikakompanii. Turuliidrid ollakse värviteleviisorite, elektripardlite,valgustite, mitmesuguse meditsiinilise aparatuuri ja muude elektroonika kaupade osas. Ekspordi artikkliteks on masinad, toiduained ja kemikaalid. TRANSPORT Transpordil ja logistikal on Hollandi majanduses oluline tähtsus. Ajalooliselt on Holland mänginud suurt rolli maailma kaubanduses ja kaupade liikumisel Euroopas ja kogu planeedil. Hollandis asuvad suuremad tegijad õhu-, maismaa-, mere-, jõgede-, posti/kulleritranspordi pakkujate osas. Hollandit läbivad risti-rästi väga head maanteed. Autokütusena kasutatakse gaasi, kuna see on odavam kui bensiin. Laevatatavad kanalid ühendavad kõigi riiki läbivate jõgede alamjookse
Logistika olemus, osategevused, mõiste ajalugu, tähtsus ja tähtsustumine Logistika olemus Logistikal ei ole kindlat definitsiooni. Logistika sisu määratlemine sõltub sellest, kas rõhk asetatakse tootmisele, äritegevusele, üksikfirmale, mingile majandusharule või globaalsele optimeerimisele. Logistika kui teadusharu hõlmab järgmisi tegevusvaldkondi: 1)laotegevus 2)laovarud 3)veondus 4)info, tellimisprotsess, administreerimine 5)pakkimine 6)tagastused Logistika on :
madalaimad kulud hinnaeelised tippsaavutused kvaliteedis, klienditeeninduses vms spetsialist turunisis Üldised konkurentsistrateegiad Porter Kululiidri strateegia (palju segmente,kogu haru, madalamad kulud) Loomulik valik, kui toode on standardiseeritud Mitmed toidukaubad, bensiin, kommunaalteenused... Palju hinnatundlikke kliente Suur turuosa Ettevõttelt nõuab see: Peatähelepanu tootmisel ja logistikal Kulukatest tegevustest loobumist Disain on kõrvalise tähtsusega tootmistehnoloogia suhtes Kuluefektiivne jaotuskanal Valmisolek hinnasõjaks Kontroll toimub numbriliste näitajate alusel NB! Hind ei pea olema turu odavaim, kuigi tihti see nii on Kululiidri strateegia muutmine kasumiks Võimalus 1. Müü konkurentidest madalama hinnaga, meelitades () ligi piisaval hulgal hinnatundlikke kliente ning suurendades seeläbi kasumit Võimalus 2
Tõhus logistika pöörleb ümber 5 põhiala: toodete liikumine, info liikumine, aeg/teenindus, kulud ja integratsioon (ehk süsteemsus) Peamised probleemid: liigsed varud, varude allahindlus ja mahakandmine; kauba puudus laos tellimuse korral ja tellimuse täitmise kiirus; hilinenud kauba kohaletoimetus; ebatõhus varude (laoruumi) kasutus; klienditeenindus ning probleemid tarnijaga Logistika kesksed eesmärgid – majanduslik tõhusus, klienditeeninduse kvaliteet ja paindlikkus. -- Logistikal on väga palju erinevaid definitsioone, mis kokku moodustavad ikkagi terviku kuna logistika pole pelgalt üks asi, vaid siiski on jõudnud tarneahelate ajajärku ning on osa tarneahela juhtimisest. 1986 – rahuldada klient; 1991 – süsteemse tulemuse saavutamine ja optimeerida tegevusi; 1998 USA – osa tarneahela juhtimisest; 1998 UK – tellimuse täitmise protsess ja aja optimeerimine -- Tarneahel – e logistiline võrgustik on toote/teenuse tarnijalt kliendile liikumisel
On mõistetud, et koostöö tarnete haldamisel ja nõudluse rahuldamisel toob kasu kõigile tarneprotsessis osalevatele ettevõtetele. Selle baasilt on kujunenud välja erinevad koostööviisid ja -kontseptsioonid, mida jätkuvalt arendatakse. Tähtis roll on analüütilisi meetodeid kasutaval logistikal. Tulemuslik transpordi, ladude ja varude juhtimine pole üldjuhul võimalik kasutamata arvutusmeetodeid, modelleerimist, simu- leerimist ja optimeerimist. Arvutuslikud meetodid on asendamatud ja aitavad langetada eelkõige taktikalisi ja strateegilisi otsuseid.
annaabi.ee 
