· kosmosesimulaatorites kasutatavates lampides · Hapnikuga segatult kasutatakse ksenooni kompuutertomograafia (CAT) skannerites vere liikumise kaardistamiseks. · Metaaniga segatult kasutatakse ksenooni täitegaasina proportsionaalloendurites ja muudes kiirgusdetektorites (ionisatsioonikambrites, tuumorite uurimisel kilpnäärmesse viidud radioaktiivse joodi tuvastamisel) · Neutronite loendurites kasutatakse segu, mis sisaldab ka ksenooni ning 10BF3. · Samuti kasutatakse seda röntgen- ja -kiirgust tuvastavates loendurites. · Ksenooni kasutatakse väga mitmesugustes uurimisprogrammides. · Ksenooni sisaldavaid keemilisi ühendeid (fluoriid, trioksiid, perksenaat) kasutatakse teatud spetsiifilistes rakendustes fluorimis- ja oksüdeeriva ainena. · Ksenooni kasutatakse ka mass-spektromeetrite kalibreerimiseks.
Trigeril tavaliselt 2 nihkeahelaga. Nihe paremale on B3B2B1B0 > D1D0 1101 > 0001 12.Käsu täitmine protsessoris väljundit: otsene ja invertne. madalamate bittide suunas ja 0011 Käsu täitmiseks peab protsessor Kasutatakse mäluelementidena vasupidi. Arvu nihutamine 10.Komparaator pöörduma mälu poole, lugema registrites, loendurites jne. paremale tähendab ta jagamist (võrdlusskeem). Võrdleb kahte sealt käsukoodi, dekodeerima Informatsiooni salvestusviisi arvusüsteemi alusega. Nihkereg arvu, kumb on suurem, või on selle, võtma vastu käsu sisule järgi jagunevad 2-ks 1) võimaldab teisendada infi hoopis võrdsed arv A on a1a0, arv vastavad loogilised otsused,
PILET 1 TRIGERID Triger on mäluelement, mis säilitab 1 biti infot. Trigeril on 2 stabiilset olekut, mis vastavad loogikalülitustele 0 ja 1. Trigeri olek vastab tema väljundsignaali väärtusele mingil ajahetkel. Sõltuvalt sisendsignaalist olek kas säilib või muutub vastupidiseks. Väljundeid on üldjuhul 2 QjaQ. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad kaheks: asünkroonsed infot salvestatakse vahetult sisendisse antud signaalidega sünkroonsed võimalik vaid sünkroimpulsi(clock) olemasolul. Sünkroniseerimine kui trigeriga on ühendatud lubav sisend, mille kõrgel väärtusel(1) loetakse sisse uued sisendid ja toimuvad üleminekud, madalal olekul(0) on triger passiivne ja säilitab oma
sünkrosisend lubab seda, frondiga sünkroniseeritav lülitub ümber, kui C sisend muutub 0 1 (esifront) ja kui 1-0 (tagafront). Muude väärtuste korral jääb samaks. JK-triger: potentsiaaliga sünkroniseeritav mõlemad väärtused võivad olla aktiivsed, frondiga sünkroniseeritav lisatakse D-trigeri ette loogikaskeem, mis paneb käituma nagu JK-triger. T-triger e. loendustriger: kasutatakse sageduse jagamisel ja loendurites. XOR kaudu. Asünkroonsed asendussisendid muidu ei tea, mis olekus triger on. Register rühm ühise juhtimisega trigereid. Ühine sünkroniseerimine, millega määratakse info salvestamise aeg. Nihkeregister: saab kahendinfot ühes või mõlemas suunas nihutada. Loendur on register, millesse salvestatud arv kas suureneb või väheneb 1 võrra signaali mõjul. Adresseerimise viisid Adresseerimise viis on viis, kuidas leida mälust operande või kohta, kuhu salvestada tulemus.
väärtus muutub 0-st 1-ks või 1-st 0-ks. 4) JK-Triger (Jump Key) Käitub sarnaselt SR-trigeriga, kuid kombinatsiooni J=K=1 juures, kus SR-il oli see keelatud väärtus, on JK-l on see lubatud väärtus ja võtab eelmise olekuga vastupidise oleku: J K Qt 0 0 Qt-1 01 0 10 1 11 ^Qt 5) T-Triger (Toogle) nimetatakse ka loendustrigeriks, kasutatakse tihti sageduse jagamisel ja loendurites. Trigeri funktsioon väljendub XOR kaudu. T-trigeril sõltub väljundi uus väärtus eelmisest väljundi väärtusest. T Qt 0 Qt-1 1 ^Qt-1 2. Konveier protsessoris ja mälus. Käsu täitmist protsessoris saab jagada sõltumatuteks etappideks. Käsk on jaotatud neljaks etapiks: käsukoodi laadimine IF (Instruction Fetch), operandide laadimine OF (Operand Fetch), operatsiooni täimine ALU-s OE (Operand Execute), tulemuse salvestamine (OS, Operand Store)
T- trigeriteks, andmesisenditega ehk D-trigeriteks ning universaalsisenditega e. JK-trigeriteks. Kui trigeri oleku muutmine toimub kasvõi ühe sisendi kaudu täiendava sünkroniseerimis signaali abil, nim. trigerit sünkroonseks, vastupidisel juhul aga asünkroonseks. Sõltuvalt tööpõhimõttest ning ehitusest liigitatakse trigerid ühe- või kahetaktiliseks. Triger on elementaarne salvestuselement, millel on 2 olekut. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad 2-ks: 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. SR (set-reset) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, S=R=1 on keelatud. Töötab: SR; Q(t), 00– >Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . R S Qt 0 0 Qt-1 ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset
T-trigeriteks, andmesisenditega ehk D-trigeriteks ning universaalsisenditega e. JK-trigeriteks. Kui trigeri oleku muutmine toimub kasvõi ühe sisendi kaudu täiendava sünkroniseerimis signaali abil, nim. trigerit sünkroonseks, vastupidisel juhul aga asünkroonseks. Sõltuvalt tööpõhimõttest ning ehitusest liigitatakse trigerid ühe- või kahetaktiliseks. Triger on elementaarne salvestuselement, millel on 2 olekut. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad 2-ks: 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. RS (reset-set) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00 >Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . R S Qt 0 0 Qt-1 ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud
trigerite väljundsignaalide (Q-de) kombinatsioon. Lähteseis 000 impulss lülitab ümber noorima trigeri. siis 001 imp. lülitab ümber noorima ja teise trigeri. siis 010 imp. lülitab ümber noorima, teise mitte! siis 011 lül. ümber noorim, teine, kolmas. siis 100 j.n.e. 182 Mittekahendloendurid. Mittekahendloendurid kahendloendurid, mis jätavad osa olekuid vahele. Kaks võimalust: 1) asünkroonne nullimine (asünkroonsetes loendurites); 2) sünkroonne nullimine (sünkroonloedurites). Teeme viiendloenduri: Loendab: 000 algseis. 1. imp. 001 2. imp. 010 3. imp. 011 4. imp. 100 5. imp. peaks tulema 101; meile on aga vaja 000! Järeldus: kombinatsioon 101 peab kõik trigerid nullima! ( ) 183 184 Sunniviisilise juurdeloendamise meetod. ( ). On vaja teha kümmendloendur:
T-trigeriteks, andmesisenditega ehk D-trigeriteks ning universaalsisenditega e. JK-trigeriteks. Kui trigeri oleku muutmine toimub kasvõi ühe sisendi kaudu täiendava sünkroniseerimis signaali abil, nim. trigerit sünkroonseks, vastupidisel juhul aga asünkroonseks. Sõltuvalt tööpõhimõttest ning ehitusest liigitatakse trigerid ühe- või kahetaktiliseks. Triger on elementaarne salvestuselement, millel on 2 olekut. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad 2-ks: 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. RS (reset-set) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . R S Qt 0 0 Qt-1 ei muutu 0 1 1 set 1 0 0 reset
T-trigeriteks, andmesisenditega ehk D-trigeriteks ning universaalsisenditega e. JK-trigeriteks. Kui trigeri oleku muutmine toimub kasvõi ühe sisendi kaudu täiendava sünkroniseerimis signaali abil, nim. trigerit sünkroonseks, vastupidisel juhul aga asünkroonseks. Sõltuvalt tööpõhimõttest ning ehitusest liigitatakse trigerid ühe- või kahetaktiliseks. Triger on elementaarne salvestuselement, millel on 2 olekut. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. Informatsiooni salvestusviisi järgi jagunevad 2-ks: 1) asünkroonsed - salvestatakse infi vahetult sisenditesse antud signaalidega. 2) sünkroonsed - see on võimalik ainult sünkroimpulsi olemasolul. RS (reset-set) , ühe ja kahetaktiline, antud on asünkroonne, R=S=1 on keelatud. Töötab: RS; Q(t), 00>Q(t-1) , 01= 1, 10= 0, 11=-- . R S Qt 0 0 Qt-1 ei muutu 0 1 1 Set 1 0 0 reset 1 1 - keelatud
ringtagasiside (mõlema sisendi ette läheb ja-element, kuhu on ühendatud J- või K- sisendi otseväärtus ja vastavalt ¬Q või Q tagasiside). Frondiga sünkroniseeritav JK-triger – võimalik realiseerida frondiga D-trigeri baasil, koostades frondiga D-trigeri ette loogikaskeemi, mis paneks ta käituma kui JK- triger. - T-triger – nimetatakse loendustrigeriks. Kasutatakse sageduse jagamisel ja loendurites. Väljendub XOR kaudu. Kui T = 0, on väljundiks Q t-1, kui T = 1, on väljundiks ¬Qt-1. Qt = T xor Qt-1 Võimalik realiseerida nii D- kui ka JK-trigeri baasil. - Asünkroonsete asetussisenditega trigerid – T-trigeri puhul on probleeme algolekuga, kuna nt arvuti sisselülitamisel võtavad trigerid juhusliku oleku. T-trigeri väärtus oleneb aga alati eelmisest, siis pole võimalik teada, millises olekus triger on.
kui sünkro C sisend muutub 1-st 0-ks (tagafront) või 0-st 1-ks (esifront). Sõltuvalt tööpõhimõttest ning ehitusest liigitatakse trigerid ühe- või kahetaktiliseks. Kahetaktiline triger omab 2 sünkro sisendit. Kui esimene sünkro on avatud ehk aktiivne, siis teine on samal ajal suletud ja vastupidi. Seega ei toimu kahetektilise trigeri korral pidevat ümberlülitumist. Kahetaktilised trigerid on nn master-slave trigerid. Kasutatakse mäluelementidena registrites, loendurites jne. 2. Registrid Register on grupp ühise juhtimisega trigereid. Minimaalselt tähendab see ühist sünkroniseerimist. Peale kahendsõna (hulk bitte) säilitamise võb olla registris võimalik teostada ka muid operatsioone (nihe,mitme infoallika valik jne). Registriteks nim. trigeritest koosnevat seadet, mis võimaldab salvestada , säilitada ning taasesitada infot ühe sõna kaupa. Lisaks nihutatakse registri abil infosõna bitte vasakule või paremale
annaabi.ee 
