INGLISE KEEL Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Ajavormid Tense vorms.......................................................................................................3 Lihtolevik The present simple..................................................................................... 3 Lihtminevik The past simple....................................................................................... 3 Lihttulevik The future simple...................................................................................... 3 Kestev olevik The present continuous......................................................................... 3 Kestev minevik The past continuous...................................................................
ballpoint, keyhole, rainbow, steamboat Tähenduselt on nimisõnad kas üldnimed või pärisnimed: 1) üldnimed (common nouns) nt:boy, tree, forest, people, family, air, cheese 2) pärisnimed (proper names) nt: Jane, Jack, Estonia, the United Kingdom, the Mississippi, New York, the Savoy (hotel), Oxford Street, Westminster Abbey, The Times Üldnimed on kas loendatavad või loendamatud nimisõnad. Loendatavaid nimisõnu (countables/count nouns) võib kasutada koos umbmäärase artikliga a/an, neil on mitmuse vorm ning neid saab loendada, kasutades neid koos arvsõnadega või sõnadega many (palju), some (mõni, mõned), several (mitu, mitmed), few (vähe, vähesed), ja a few (mõned) : one boy two boys kaks poissi a ballpoint many ballpoints palju pastapliiatseid a cat several cats mitu kassi a mistake few mistakes vähe vigu
Loendamine on ainus vahend, mille abil saab kindlaks teha esemete arvu. Loendamistegevus peab vastama järgmistele nõuetele: Loendada saab ainult konkreetseid esemeid ja nähtusi, mis asuvad lapse käe-, kuulde- või pilguulatuses. Loendamiseks peab laps teadma arvude järjestikusi nimetusi. Loendamise ajal käivitub nn loendamise füsioloogiline mehhanism – käsi, pea või keha hakkab arvude järjestikuste nimetuste ütlemise rütmis liikuma mööda loendatavaid esemeid. Sellega luuakse üksühese vastavuse seos loendavate esemete ja arvude järjestikuste nimetuste vahel. Loendamist saab alustada ainult arvsõnaga üks. Loendamise tulemus on arv. Märke, mille abil arve kirjutatakse, nimetakse numbriteks. Numbrimärke on kümme (0 – 9). Arve 1 kuni 9 saame kirjutada ühe numbrimärgi abil, arvu 10 kirjutamisel kasutatakse kahte numbrimärki: 1 ja 0. 2) Kirjeldage arvumõiste tekkimist kahel tasandil.
jms hulka. Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget - ainsus ehk singular ja mitmus ehk pluural -, mis eristavad üht (ainsus) kahest või enamast (mitmus), nt Mees vehkis käega. Mees vehkis kätega. Arvuvastandus on ainult loendatavatel nimisõnadel, nagu mees, laud, tegevus. Loendamatutel nimisõnadel, nagu ilu, tõde, vanadus, gripp, leetrid, tavaline arvuvastandus puudub. Lisaks loendamatutele nimisõnadele on keeles nimisõnu, mis märgivad küll põhimõtteliselt loendatavaid asju, kuid ei erista nende arvu, nt püksid, käärid; asjade arvu eristamiseks tuleb niisuguste sõnade korral kasutada leksikaalseid vahendeid, nn hulgasõnu, nt ühed käärid, seitsmed käärid, paar pükse, kolm paari pükse. Sõnad, mis on arvuvastanduse suhtes eriolukorras, esinevad tavaliselt kas ainsuse vormis või mitmuse vormis ja neid nimetatakse vastavalt ainsussõnadeks (ehk singulare tantum-sõnadeks) ja mitmussõnadeks (ehk plurale tantum-sõnadeks).
Primitiivsetel kaladel on uimede ehitus teistsugune. Haidel ei ole uimekiiri ja tugiluid, nad ei saa uimesid vabalt pöörata. Tuurlastel on näilised uimekiired, mis pole enamasti luustunud. Luukalade uimekiired on erineva ehitusega ogakiired, lülistunud kiired, hargnenud kiired. Nende arv on pärilikult kinnistunud, erinevatel liikidel on uimekiirte arv erinev. Aga see pole absoluutselt ühesugune, liigi sees esineb ka varieeruvus. Selliseid loendatavaid tunnuseid nimetatakse meristilisteks tunnusteks 10 Pilt 10. Uimekiirte tüübid( särjel).( www.ebu.ee/esitlus/Kalad2.ppt)) Uimevalem Uime nimetuse lühend näiteks D (dorsaaluim e seljauim) Hargnemata kiirte (nii ogakiired kui lülistunud kiired kokku) arvu piirid rooma numbrina näiteks III IV Hargnenud kiirete arvu piirid araabia numbritena näiteks (15) 16 21 (22) - sulgudes on
Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget – ainsus ehk singular jamitmus ehk pluural –, mis eristavad üht (ainsus) kahest või enamast (mitmus), nt Mees vehkis käega. Mees vehkis kätega. Arvuvastandus on ainult loendatavatel nimisõnadel, nagu mees, laud, tegevus (vt M 4). Loendamatutel nimisõnadel, nagu ilu, tõde, vanadus, gripp, leetrid, tavaline arvuvastandus puudub. Lisaks loendama- tutele nimisõnadele on keeles nimisõnu, mis märgivad küll põhimõtteliselt loendatavaid asju, kuid ei erista nende arvu, nt püksid, käärid; asjade arvu eristamiseks tuleb niisuguste sõnade korral kasutada leksikaalseid vahendeid, nn hulgasõnu, nt ühed käärid, seitsmed käärid, paar pükse, kolm paari pükse. Sõnad, mis on arvuvastanduse suhtes eriolukorras, esinevad tavaliselt kas ainsuse vormis või mitmuse vormis ja neid nimetatakse vastavalt ainsussõnadeks (ehk singulare tantum -sõnadeks) ja mitmussõnadeks (ehk plurale tantum -sõnadeks).
Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget – ainsus ehk singular jamitmus ehk pluural –, mis eristavad üht (ainsus) kahest või enamast (mitmus), nt Mees vehkis käega. Mees vehkis kätega. Arvuvastandus on ainult loendatavatel nimisõnadel, nagu mees, laud, tegevus. Loendamatutel nimisõnadel, nagu ilu, tõde, vanadus, gripp, leetrid, tavaline arvuvastandus puudub. Lisaks loen¬da¬ma¬tutele nimisõnadele on keeles nimisõnu, mis märgivad küll põhimõtteliselt loendatavaid asju, kuid ei erista nende arvu, nt püksid, käärid; Olulisemad ainsussõnade tähendusrühmad on järgmised: 1. abstraktmõisted, nt pimedus, hirm, õnn; 2. ained, nt suhkur, jahu, kuld; 3. kogumõisted, nt mööbel, inimkond, kraam; 4. haigused, nt gripp, köha, vähk; 5. ainumõisted, nt ida, lääs, minevik. Ainsusel puudub tunnus Olulisemad mitmussõnade tähendusrühmad on järgmised: 1
loendada esemeid, kui need ei ole paigutatud harjumuspäraselt või kui selliseid esemeid ei ole varem loendatud). Vastates küsimusele "Mitu?" õpivad lapsed loendama eraldi asetsevaid esemeid, esemeid, mis on omavahel ühendatud ketikeseks/keeks (laps saab neid loendamisel küll puudutada, kuid ei saa kõrvale nihutada või kätte võtta), loendavad esemete kujutisi piltidel, tabelites (saab küll loendatavaid esemeid puudutada, kui ei saa liigutada või kätte võtta). Loendamine järgneval kahel raskusastmel on juba tunduvalt raskem. Algul õpivad lapsed ühekaupa juurde loendama, seejärel ka äraloendama. Kui see oskus on omandatud, siis hakatakse loendama ka võrdsete arvgruppide kaupa - 2, 3, 4, 5-kaupa. Loendamine kahanevas järjekorras on õpilastele raske, seetõttu tuleb seda teha algul toetudes konkreetsetele esemetele, mida laps saaks võtta kätte ja kõrvale tõsta
annaabi.ee 
