Tallinna Tehnikaülikool Avaliku halduse instituut Filosoofia õpetool Filosoofia HHF3080 Francis Bacon, John Lock´ i ja Rene Descartes´ i tunnetusteooriate võrdlus . Õppejõud: Ülo Kaevats Õpilane: Tallinn 2012 , 17 18 , , . . . , (1561-1626), (1596-1650), (1632-1704). . , , . . , . . . . « ». , . , , . , , . , , , , . , , . . , . - - . , , . . , . , , . , ...
Kollektiivne ratsionaalsus on see, mis on parim igale üksikisikule, eeldades et kõik teised käituvad samuti nii ratsionaalsus saavutatakse kollektiivselt. Individuaalne ratsionaalsus on see, et üksikisik käitub vaid endast lähtuvalt kuidas talle parim on ratsionaalsus saavutatakse üksikisikuliselt. 8. Millist rolli mängib Hobbesi käsitluses suverään? Suverään on see, kes karistab seadustele mitteallujaid, hoides sellega inimesi seaduse juures. 9. Milline on Locki arusaam loodusseisundist? Locki järgi on loodusseisund täiusliku vabaduse seisund, võrdsuse seisund ja on seotud loomulike seadustega. Kellelgi pole õigust kedagi teist alla suruda. 10. Millise rolli annab Locke oma teoorias karistamisele? Locki järgi on isegi loodusseisundis olemas teostatav ja tõhus moraaliseadus, mida toetab loomulik karistamisõigus. Hobbesi järgi ei ole mõtet karistada, sest muidu tuleb see karistatu samasuguseid tõekspidamisi omavate sõpradega tagasi. 11
Voltaire, ehk Francois-Marie Arouet. Tema oli üks kolmest valgustusfilosoofidest. Ta võitles mõtte- ja sõnavabaduse eest, makstes selle eest ka kaheaastase vangistusega. Sõnavabadusel on mõtet üksnes juhul, kui on olemas avalikkus, kui inimesed arvamuste üle vaidlevad ega saa neid jõuga maksma panna. Voltaire pidas aktiivset kirjavahetust ning publitseeris hulga teoseid, peamiselt näidendeid ja värsse. Teistkordse vangistuse ähvardusel sõitis Inglismaale, kus tutvus Newtoni, Locki aga ka Tolandi deismiga ning sai ise deismi propageerijaks. Voltairel oli suurimaks saavutuseks tema elu ise. Oma suhetes Preisi kuningaga Friedrich IIga tõestas ta, et filosoofi võib ka kuningaga kui võrdsega rääkida. Tema suhted kirikuga näitasid, et inimene ei vaja preestrite õnnistust selleks, et teda tunnistataks teenekaks. Voltaire pälvis oma võimed oma emapoolselt esivanematelt. Selle viitavad ka tema emapoolsete onude vaimne võimekus
............................ 12 2 SISSEJUHATUS Käesolevas töös on refereeritud Lee Kong Chian School of Business uuringut „On Uncertainty, Ambiguity, and Complexity in Project Management“. Antud uuring on koostatud 2002. aastal augusti kuus ning on kättesaadav internetis. Töö eesmärgiks on ülevaade projekti juhtimisega seotud probleemidest, ebakindulsest ning keerukusest. Uuring on koostasid Michael Pichi, Christoph Locki ja Arnoud de Meyeri poolt. Uuringus on välja toodud, kuidas kavandada projekti ning hilisemalt ellu viimine, projekti monitooring, arutelu ja tagajärjed. 3 1. SISSEJUHATUSEKS Projekti juhtimise teemalised kirjanduslikud teosed on meie arusaamist projekti planeerimisse muutnud. Lisaks oleme hakkanud arvestama riskihindamist ja projekti tagasilööke endi tööde planeerimisel. Selline planeering on projektijuhte õpetanud
Ning ta uskus ka seda, et kõik mis eksisteerib eksisteerib kas meie või jumala vaimus. LOCK Elas 17- 18 sajand, inglise filosoof ning empirismi rajaja. Empirism on arusaam, et kõik teadmised pärinevad kogemusest. Locke kritiseerib sünnipäraste ideede teooriat, sündides on ta arvates hing ilma igasuguste ideedeta, vastsündinu hinge võrdles ta puhta paberilehega. Kogemuse allikaid on 2: aistingud ja reflektsioon. Samuti kõneleb ta lihtideedest ja liitideedest. Locki järgi on olemas intuitiivne tunnetus, tõestav tunnetus ja meeleline tunnetus. Kõike ei ole võimalik tunnetada, sellisel juhul aitab meid otsustusvõime. PÜHA AUGUSTINUS Elas 4- 5 sajand.Sündis Hippo linnas.Viis platonismi ja ristiusu kokku- dualist. Algselt oli skeptik. 410- vandaalid põletasid maha Rooma linna. Augustinus kirjutas raamatu Jumalariigist. St 2 riiki, üks nähtav ja teine mitte nähtav ehk kujutletav. Kirjutas autobiograafia- elulugu
Tema eesmärk oli uurida inimliku teadmise päritolu, paikapidavust ja ulatust. Ta valmistas oma esseed ette 15 aastat ja kui see ilmus, oli ta 58 aastane. Ilmudes kutsus see esile laialdase diskussiooni. Tema stiil oli kergeltloetav, mitte tehniline ja tõlgiti varsti ka prantsuse ja ladina keelde. Tema eluajal tehti sellest 3 kordustrükki. Ta oli õppinud Oxfordis filosoofiat üsna kehvade tulemustega. Ta luges vähe, aga Descartese teosed olid erand. Descartes mõjutas Locki empirismi kujunemist rohkem kui keegi teine. Suurema osa oma elust töötas ta riigiametites, millel ei olnud filosoofiaga seost. 1683 põgenes Locke Hollandisse. Peale revolutsiooni naases ta kodumaale ja pühendus kirjutamisele. Locki inimmõistuse käsitlus algab tema esitatud kaasasündinud ideede kriitikaga. Kust tuleb minu meelde see materjal, millega minu mõistus töötab? Ta ütleb, et mingeid kaasasündinud ideid ei ole. Ka moraaliprintsiibid ei ole kaasasündinud. Ta on sügavalt
realism, J.Locke'i representatiivne teooria, kaasaegne teaduslik realism, aisting, taju kujutlus) Tunnetuslik kontiinum: on pidev üleminek ühelt tunnetusteoreetiliselt seisukohalt polaarselt vastandlikule seisukohale Naiivne realism: Välismaailm on just niisugune, nagu meeleorganid seda peegeldavad. Objekti nähtumus langeb kokku olemusega. Kriitika: ei ole võimalik seletada unenägusid, hallutsinatsioone jne. Representatiivne teooria: Näiteks J. Locki tunnetusteooria 17. sajandil. On eraldi asjade maailm ja ideede maailm meie teadvuses. Tuleb eristada primaarseid ja sekundaarseid omadusi (näiteks värvus, lõhn, maitse on sekundaarsed omadused, mis ei iseloomusta otseselt objekti, vaid on sõltuvad tunnetava subjekti meelte iseärasustest) Teaduslik realism: Objekt eksisteerib väljaspool teadvust ja ei muutu tunnetusprotsessi käigus. Teadusliku realismi põhiseisukohad: tunnetuse objekt
ka kaasaegsetele ettekujutustele õigusriigist. Õiglaseks loeti sellist ühiskondliku korraldust, kus õigus muutub üldkohustuslikuks seaduseks ja avalik võim õigusele vastavaks riigivõimuks. Aristoteles arvas, et igas konstitutsioonis on 3 osa, mida seadusandjal oleks kasulik kontrollida ja nendega on kõik korras, siis on konstitutsiooniga kõik korras. Need on: avalike huvide üle otsustav instants, riigiametnikud ja õigusemõistmine. Locki arusaam õiguse „valitsemisest“ kujutab endast riiki, kus kehtib seaduse ülimuslikkus ja kus tunnustatakse inimese loomuõigusi ja vabadusi. Võim on legislatiivne, eksekutiivne (sinna hulka kuulus ka kohtuvõim) ja föderatiivne (välis täitev võim) ning need võimud peavad olema lahus. Lock toetud rahva suveräänsuse ja ühiskondliku lepingu ideele, esitas seaduslikkuse doktriini. Nii Aristotelesil kui ka Lockil on võimude struktuuri aluseks ülesannete jagunemine võimude vahel.
poolpikad juuksed: ca ~ 100 ml pikad juuksed: ca ~ 160 ml Mõjuaeg: Soojusega 20 minutit, ilma soojuseta 30 minutit Loputa värv juustelt (kasutage kindaid) Rohke veega, ära emulgeeri. Pese Goldwelli värvitud juuste sampooniga , kaks korda, seejärel loputa, kuivata käterätiga. Lock (värvi kinnitaja): Kasuta Elumen Lock`i iga kord peale Elumeniga värvimist, et lõpetada mõjumis protsess. Kanna 40ml (lühikestele juustele) Locki niiskete juustele ja hõõru seda hoolega juustele. Hoida 5 minutit. Kammi juuksed läbi. Loputa ja jätka tavalisel viisil. (Hästi sobib palsamiks Goldwelli värvitud juuste vahtpalsam) Elumen Return (värvieemaldaja): Return on spetsiaalne Elumen värvieemaldaja. Teisi värve Return ei eemalda. Elumen Return saab värvi eemaldada osaliselt või täielikult. Eemaldamise tulemus sõltub juuste struktuurist ja värvi intensiivsusest.
piiratud, õigusele vastavaks riigivõimuks. Aristoteles: igas konstitutsioonis on kolm osa, mida seadusandjal on kasulik kontrollida avalike huvide üle otsustav instants, riigiametnikud, õigusemõistmine. J. Lock: kodanliku ühiskonna riiklik-õiguslik idee: idee sellisest poliitilise võimu organisatsioonist, mis on võrdne kogu õigusliku organisatsiooni jaoks ja mis sätestab võimu monopoli mõne isiku või organi poolt. Locki arusaam õiguse valitsemisest: riik, kus kehtib seaduse ülimuslikkus ja kus tunnustatakse inimese loomuõigusi ja vabadusi. Võim on legislatiivne, eksekutiivne (ka kohus) ja föderatiivne (väline täitev võim), nad on lahus. Seaduslikkuse doktriin vastukaaluks mitteseaduslikele võimuilmingutele klassikaliselt liberaalne: inimeste vabadus organiseeritud ühiskonnas seisneb selles, et kõigi jaoks eksisteerib seadusandliku võimu poolt loodud üldine reegel
annaabi.ee 
