eradetektiivi ja eradetektiiviühingu kohustuse täitmisele. (4) Eradetektiiv on kohustatud esitama kutsesaladust sisaldavaid andmed kohtule, prokuratuurile, kohtueelse uurimise asutusele, Maksuametile ning järelevalveametnikule nende nõudmisel. 3. peatükk Eradetektiivi tegevusluba § 19. Eradetektiivi tegevusluba (1) Eradetektiivi tegevusluba (edaspidi tegevusluba) on Politseiameti loakogu otsuse alusel väljastatav dokument, mis annab selles märgitud isikule õiguse eradetektiiviteenuse osutamiseks loal näidatud tähtaja jooksul. (2) Tegevusluba väljastatakse isikule, kes on sooritanud eradetektiivieksami. (3) Tegevusluba antakse kehtivustähtajaga ühest kuni viie aastani. § 20. Eradetektiivi ametitunnistus (1) Eradetektiivi ametitunnistus (edaspidi ametitunnistus) on eradetektiivile koos tegevusloaga väljastatav dokument.
Eesti Vabariigi kõrgeim kohus Vaatab läbi ringkonnakohtute lahendite peale esitatud kaebused kassatsiooni korras Asukohaks on Tartu Lossi tn. 17 Riigikohus Esimeheks on Uno Lõhmus Kokku 17 kohtunikku Kohtunikud nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu Riigikohus Tegevus toimub Põhiseaduslikkuse kolleegiumites järelevalve Kõrgeim organ on kolleegium üldkogu Kohtunikueksami Loakogu otsustab komisjon kohtuasjade menetlusse võtmise Kohtunik Nimetatakse ametisse Eksimuste eest eluks ajaks karistab kohtunike Ei tohi olla erakonna distsiplinaarkomisjon liige Kriminaalvastutusele Lisaks võib töötada võib võtta Riigikohtu pedagoogilisel alal ettepanekul Vabariigi või teaduslikul President uurimistööl Süüdimõistmise korral
2) Eraõigus reguleerib õiguslikku vahekorda teise inimesega. Kohtusüsteem: 1. maa-, linna- ja halduskohtud: halduskohus arutavad inimese kaebusi riigi, oma valitsuste ja ametiisikute vastu, inimese kaebus riigi vastu. Kaasus kohtuasi : kriminaalasi- riik süüdistab inimest, prokurör ja advokaat, tsiviilasi kahe eraisikuvaheline vaidlus. 2. Ringkonnakohus: kaebus 1-2se apellatsioon. 3. Riigikohus: kaebus 2.-3sse kassatsioon. Loakogu- vaatab läbi kassatsioonikaebused. 2 kaasistujat- kohtunikuabid 5-aastaks, linna või valla poolt. Õiguskantsler jälgib, et kõik seadused, otsused, määrused oleksid kooskõlas põhiseadusega ja muude seadustega 7 aastaks. Usaldusmees ehk ombudsmani funktsioon õiguskantsler, pöördub kohtu poole kõrgete riigiametnike rikkumistega tsiviilelanike vastu.
RINGKONNAKOHUS on teise astme kohus, kes vaatab apellatsiooni korras läbi maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid. RIIGIKOHTU PÄDEVUS Riigikohus vaatab kohtulahendeid läbi kassatsiooni korras. Seaduses sätestatud juhtudel ja korras vaatab Riigikohus kohtulahendeid läbi teistmisavalduste alusel ja parandab kohtuvigu, samuti täidab muid sellest seadusest tulenevaid ülesandeid. Riigikohus on ühtlasi põhiseaduslikkuse järelevalve kohus. RIIGIKOHTU LOAKOGU Riigikohtus on loakogu, kes otsustab menetlusloa andmise tsiviil-, kriminaal- ja haldusasjade menetlemiseks Riigikohtus. Loakogusse kuulub igast kolleegiumist üks kohtunik. Loakogu koosseis, samuti Riigikohtu kohtunike loakogusse kuulumise järjekord määratakse kindlaks tööjaotusplaanis. Kohtunik ei või kuuluda loakogusse üle kuue kuu järjest. Loakogu valib oma liikmete hulgast esimehe, kes korraldab loakogu tööd. TEISTMINE ehk uuendamine on tehtud kohtuotsuse uuesti läbivaatamine(nt
Nt. Piletita sõit, maa saastamine heitveega, põõsaste ebaseaduslik raiumine, omavoliline ehitamine, rongiliiklust segavate esemete asetamine raudteele. Ringkonnakohtud ehk teise astme kohtud vaatavad appellatsiooni korras läbi maa-, linna- ja halduskohtu lahendeid. Riigikohus vaatab peamiselt läbi kassatsiooni korras teise astme kohtu lahendeid. Riigikohus on ka põhiseadusliku järelvalve kohus ehk konstitutsioonikohus. Lubasi riigikohtus asjade lahendamiseks annab riigikohtu loakogu, mis koosneb kolmest riigikohtu kohtunikust. Kõik riigikohtu lahendid on avalikud Riigi Teatajas. Hagiavaldus on tsiviilkohtule seaduses ettenähtud korras esitatav kirjalik dokument, milles avalduse esitaja annab kohtule teada, kes ja kuidas tema õigusi või vabadusi on rikkunud ja mida ta kohtult nõuab. Avalduse tegemisel peaks maksma ka riigilõivu, mis oleneb esitatavast nõutavast summast. Peale hagi esitamist saadetakse see kostjale kirjaliku vastuse nõudmiseks
kohta kohtulahend. Seda rikutakse silmapaistvalt palju. Keegi ei pea enda süütust kriminaalõiguslikus mõttes tõendama. Tõendamiskoormis on õiguskaitseorganitel. Perekonnaliikmetel on õigus keelduda oma teiste pereliikmete suhtes süüstavaid ütlusi andmast. 11. Õigus edasi kaevata-Õiguskaitseasutuse otsuse peale peab olema võimalus õigusriigis edasi kaevata. Riigikohus ei võta kõiki temale adresseeritud kassatsioonikaebusi sisulisele arutamisele, on nn loakogu , mis tähendab seda, et 3 riigi kohtunikku otsustavad kas menetleda seda kassatsioonikaebust riigikohtus või mitte menetleda, menetlusse võetakse alla 10% kassatsioonikaebustest. *Meil on kolmeastmeline kohtusüsteem, seda nimetatakse riigisiseseks kohtusüsteemiks. Riigikohtu lahend nt krimiasjas, on küll edasikaevatav euroopa inimõiguste kohtusse, kuid seal kohtus toimub siis selle kaebuse
tasumata. Puuduste likvideerimiseks antakse tähtaeg. Ringkonnakohus saadab edasikaebuse riigikohtusse. Neil on õigus küsida lisamaterjale. Seejärel saadab kaebuse ärakirja vastustajale. Vastustaja vastab kaebusele kirjalikult (max 20 päeva). Vastuse ärakiri saadetakse kassaatorile. Kolme liikmeline kogu otsustab, kas seda edasi saab kaevata. 1/5 edasikaebustest läheb umbes edasi riigikohtusse. Loakogu kui kolmest kasvõi üks taotleb asja edasikaebamist, siis läheb riigikohtusse. 11
Justiitsministeerium määrab kohtunike arvu kohtutes. 3. astme kohus Riigikohus asub Tartus. Praegu riigikohtu esimees Märt Rask. ( 9 aastat ametis) 19 riigikohtunikku Riigikohus vaatab asju läbi kassatsiooni alusel 1) tsiviil 2) kriminaal 3) haldus 4) põhiseaduslikkuse järelevalvekolleegium (9 kohtunikku) 1 kuu jooksul kolme liikmelise loakogu ja otsustavad kas asi võetakse menetlusse või ei. Kui vähemalt üks on nõus siis seda ka arutatakse. Õiguse mõistmine Riigikohtus: 1) asjade läbivaatamine kassatsiooni korras 2) põhiseaduslikkuse järelevalve 3) kohtuvigade parandamine 18 4) teismismenetlus jõustunud kohtuotsuste uuesti läbivaatamine uute
b) Halduskohtud (Tallinn, Tartu) tegelevad inimeste ja riigi vaheliste probleemidega II ASTE- Ringkonnakohus Apellatsioonikaebus- I astme kohtuotsuse edasikaebus II astme kohtusse, vaatab üle kohtunikekolleegium (3), uuritakse tõendeid + sisu: 1) tühistatakse 2) lükatakse apellatsioon tagasi Kõige kõrgem ehk III ASTE- Riigikohus (Tartus Toomemäel) Kassatsioon- riigikohtule esitatud kaebus Riigikohtul on nö loakogu, mis vaatab kas asi on üldse nii kõrgel arutamist väärt. Kui on, siis riigikohus vaatab asja veelkord läbi. Riigikohus ei hakka enam fakte võrldema. Vaatab ainult seda, kas eelnevalt ei ole midagi valesti vormistatud, et ei ole tehtud protseduurilisi vigu. Kui on tehtud vigu saadetakse ringkonnakohtusse tagasi. Apellatsiooni ja kassatsiooni vaheline erinevus- kassatsiooni puhul ei vaadata enam tõendusmaterjale, vaid jälgitakse kas madalamaastme kohtud pidasid kinni reeglist.
annaabi.ee 
