Vara vald 38 LPg- sl 4,892671 Luunja vald 50 KI sl 4,892104 Luunja vald 44 LP sl 4,891671 Luunja vald TzG+ ls2 4,891038 Haaslava vald 33 LkI l 4,890894 Nõo vald LPe sl 4,890657 Ülenurme vald 38 LPg- sl 4,888841 Laeva vald Kog ls2 4,884624 Võnnu vald 44 LP sl 4,883562 Ülenurme vald 43 KIg sl 4,883158 Tartu vald 47 LP sl 4,879673 Konguta vald LkIe sl 4,876317 Nõo vald 47 LP(g) sl 4,875037 Haaslava vald 60 Ko sl 4,874845 Tartu vald 49 KI sl 4,874818 Tähtvere vald 63 KI ls1 4,874236 Luunja vald 47 LP(g) sl 4,871215 Võnnu vald 45 GI sl 4,870879 Tartu vald 50 M3 t3 4,869551 Võnnu vald 53 M1 t3 4,86917 Vara vald 44 LP(g) sl 4,869113 Võnnu vald 38 LPg- sl 4,865379 Luunja vald 30 LkIg- l 4,865378
Levik peamiselt Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualadel ning saartel, nt Lõo alvar Saaremaal. 31. Vali kõige tõepärasem variant (A...E): Millist mulda võiks esineda: paetasandikul ........... Kh' A- jõelammil .......... AG B-D sootasandikul .......... S'' C- künkanõlval .......... LKIe D - LkIe künkajalamil .......... D E - S'' 32. Selgita mõistete 'kliima' ja 'ilmastik' erinevust. Ilm on pidevalt muutuv õhkkonnaolek. Ilma kujundavad maapinnalähedase õhukihi ilmaelemendid (päikesekiirgus, õhutemperatuur, tuulekiirus ja suund, õhurõhk ja niiskus, pilvisus, sademed, nähtavus). Tavaliselt iseloomustatakse ilma ööpäevade kaupa
Madalsoos C-kh ..A-AG..... .....B-D..... ulatuvad veel taimede juured viljakasse mulda, sellepärast on seal küllaltki palju rohttaimi.Madalsoos jõelammil künkanõlval kasvavad peamiselt rohttaimed. Tüüpiliseks puuks on sookask, leidub ka mändi ja sangleppa. E..-S.... ....D-LkIe...... Rohttaimedest kasvab pilliroogu, tarnu ja muid taimeliike. Peale turbasambla leidub ka teisi samblaliike. 25. Selgita mõistete 'kliima' ja 'ilmastik' erinevust. 35. Kirjelda raba (veereziim, toitumus, pinnareljeef, iseloomulikud taimed jne). Kliima on mingi paikkonna ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas ajavahemikus
Gr1 Ranniku turvastunud muld Mr Ranniku madalsoomuld Av Veealune muld Erodeeritud ja deluviaalmullad K'''e Nõrgalt erodeeritud keskmise sügavusega rähkmuld sl, kl Koe Nõrgalt erodeeritud leostunud muld sl KIe Nõrgalt erodeeritud leetjas muld sl-jk LPe Nõrgalt erodeeritud kahkjas muld jk LkIe Nõrgalt erodeeritud nõrgalt (ehk väga õhukeselt) leetunud muld jk LkIIe Nõrgalt erodeeritud keskmiselt (ehk õhukeselt) leetunud muld jk LkIIIe Nõrgalt erodeeritud tugevasti (ehk mõõdukalt) leetunud muld jk E2k Keskmiselt erodeeritud rähkmuld kl E2o Keskmiselt erodeeritud leostunud muld sl E3I Keskmiselt erodeeritud leetunud muld jk
lambaid ja hobuseid. Kujunenud on nad ka muistsetele põldudele. Esimesed põllud rajati õhukestele paepealsetele muldadele, sest muinasaegsed töövõtted ja -riistad ei võimaldanud veel tüsedaid muldi harida. Veel võib neid leida ka maakerke tagajärjel merest kerkinud maadel. Levik peamiselt Lääne- ja Põhja-Eesti rannikualadel ning saartel, nt Lõo alvar Saaremaal. 30. Muldade levik paetasandikul Kh künkanõlval LKIe jõelammil AG künkajalamil D sootasandikul S'' 31. Selgita mõistete 'kliima' ja 'ilmastik' erinevust. Ilm on pidevalt muutuv õhkkonnaolek. Ilma kujundavad maapinnalähedase õhukihi ilmaelemendid (päikesekiirgus, õhutemperatuur, tuulekiirus ja suund, õhurõhk ja niiskus, pilvisus, sademed, nähtavus). Tavaliselt iseloomustatakse ilma ööpäevade kaupa. Ilm mõjutab organismide elutegevust.
892104 51 Luunja vald 44 LP sl 4.891671 45 Luunja vald TzG+ ls2 4.891038 1 Haaslava vald 33 LkI l 4.890894 34 Nõo vald LPe sl 4.890657 1 Ülenurme vald 38 LPg- sl 4.888841 39 Laeva vald Kog ls2 4.884624 1 Võnnu vald 44 LP sl 4.883562 45 Ülenurme vald 43 KIg sl 4.883158 44 Tartu vald 47 LP sl 4.879673 48 Konguta vald LkIe sl 4.876317 1 Nõo vald 47 LP(g) sl 4.875037 48 Haaslava vald 60 Ko sl 4.874845 61 Tartu vald 49 KI sl 4.874818 50 Tähtvere vald 63 KI ls1 4.874236 64 Luunja vald 47 LP(g) sl 4.871215 48 Võnnu vald 45 GI sl 4.870879 46 Tartu vald 50 M3 t3 4.869551 51 Võnnu vald 53 M1 t3 4.86917 54 Vara vald 44 LP(g) sl 4.869113 45 Võnnu vald 38 LPg- sl 4
Lainjas. 29. Mis on paetasandik? Väga õhukese pinnakattega, eriomaste muldade ning kuiva- ja lubjalembese taimkattega paepealne ala. Leidub ainult Põhja- ja Lääne-Eestis. Tüüpe taimkatte järgi: lagelood (puudeta, harvade põõsastega), põõsaslood (peamiselt kadakas) ja loomets (hõre männik või kuusik). 30. Muldade levik ★ Paetasandikul Kh ★ Jõelammil AG ★ Sootasandikul S’’ ★ Künkanõlval LKIe ★ Künkajalamil D 31. Selgita mõistete ’kliima’ ja ’ilmastik’ erinevust. Ilm - pidevalt muutuv õhkkonnaolek. Ilma kujundavad maapinnalähedase õhukihi ilmaelemendid (päikesekiirgus, õhutemperatuur, tuulekiirus ja –suund, õhurõhk, pilvisus, sademed, nähtavus). Tavaliselt iseloomustatakse ilma ööpäevade kaupa. Ilm mõjutab organismide elutegevust. Kliima - mingi paikkonna ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas
liivase kattega pt- endised merepõhjad, kohad, mis olid üle ujutatud. 25. Millist mulda võiks esineda: paetasandikul ......kh..... A - AG jõelammil .......... B-D sootasandikul .......... +C - Kh' künkanõlval .......... D - LkIe künkajalamil .......... E - S'' 26. Selgita mõistete 'kliima' ja 'ilmastik' erinevust. Kliima on mingi paikkona ilmade statistiline iseloomustus aastakümnetega mõõdetavas ajavahemikus, kuid ilmastik on suhteliselt pika ajavahemiku (nt nädal, kuu, aasta) ilmade reziim. 6 27
looduskasutuse võimalused. Jagatakse 3-ks alltüübiks: · 0-30cm väga õhukese kattega pt (loometsad, K') · 30-100cm - õhukese kattega pt (salumetsad, K'') kui pinnakatte paksus > 50cm siis reeglina head toitaineterikkad põllumullad · 30-100 cm liivase kattega pt 24. Vali kõige tõepärasem variant (A...E): Millist mulda võiks esineda: paetasandikul ........... C - Kh' jõelammil .......... A - AG sootasandikul .......... E - S'' künkanõlval .......... D - LkIe künkajalamil .......... B - D 25. Iseloomusta Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eesti jõgesid pikiprofiili alusel. (Jõgede lang ülemjooksul ja alamjooksul üldised seaduspärasused.) Eesti jõed on lühikesed, väikese valgalaga, seetõttu ka suhteliselt veevaesed. Jõestik on tihe. Äravool moodustub põhiliselt vabariigi territooriumil. Veevarude killustatus väikesteks veekogudeks ja ebaühtlane jaotumine piirab nende kasutamise võimalusi
annaabi.ee 
