Sergei Prokvjev (1891-1953) Sergei Prokovjev oli pianist ja helilooja, 20. sajandi alguse üks olulisemaid vene moderniste, kes emigreerus 1918 Ameerikasse. Helilooja sündis 23. või 27. aprillil Sonzovka mõisas Jekaterinoslavi lähedal Ukrainas. 1936. aastal läks ta tagasi Nõukogude Liitu elama ja kirjutas seal oma autobiograafias, et oli tervitanud rõõmsalt 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni Venemaal, oodates radikaalset traditsiooni murdumist. Prokovjevi huvi traditsioonide lõhkumise vastu oli siiski pigem kunstilist kui poliitilist laadi. 1918. aastal viibis helilooja Vladivostokis ja Jaapanis ning jõudis välja New Yorki, kus andis klaveril soolokontserte. Prokovjev on kirjutanud muusikat peaaegu kõikides zanrides, tema loomingu põhiosa moodustavad balletid, seitse sümfooniat ning instrumentaalkontserdid. Et Prokovjev oli ise väljapaistev pianist, on kla...
rahvad.See ei ole jätnud märki ainult inimeste hingedesse ja mälestustesse, vaid sügav jälg on talletatud isegi kirjandusse ja selle arengusse. 19.sajandil sai alguse Baltimaades venestamisprogramm.Selle poliitika eesmärgiks oli piirimaade venestamine. See ei tähendanud ainult seda , et kogu asjaajamine läheb vene keelseks,vaid sellel oli laiaulatuslikum mõte.Selline poliitiline muutus oli Eesti kultuurielule väga rängakas hoobiks.See omakorda hakkas literatuuri evolutsiooni pidurdama.Ülikoolides läks õpe venekeelseks,mille tagajärjel langes kirjaoskajate tase.Venestamise ajal oli tsensuur ennekuulmatult suur ja karm.Kontrolliti,mida eestlased oma raamatutes ja väljaannetes kirjutavad.Keelatud oli rahvuslike ideede õhutamine ja võimudevastased laused ja mõtted.Kirjanike loometööd piirati päris karmilt ja paljusid teoseid ei lubatud avaldada või need hävitati.Võimud sulgesid Eesti
"Mooses ja Aron", "Kilplane", "Õnnelik käsi". Klaverile on hulk programmita palu, seaded teiste heliloojate ooperitest. Saavutuste rohkemasse ossa jäävad orkestriteosed, ebatradits ioonilised nii vormilt kui esitajate poolest. Kuulsaimas: sümf. poeem "Pelleas ja Melisande". Üks eredamaid saavutusi on kantaat "Ellujäänu Varssavist", mis jutustab juudigeto likvi deerimisest. S on avaldanud muusika publitsistikat, teooria ja kompositsiooni alast pedagoogilist literatuuri. Tuntud on harmooniaõpetus. PAUL HINDEMITH (1895-1963) Saksa neoklassitsistlik helilooja ja dirigent, pärineb tööliskeskkonnast kuid vanemad võimaldasid muusikalise hariduse. Hakkab õppima viiulit, klaverit ja löökpille. Haridusteed alustab 1908 Frankfurdi konserv-s viiuli ja kompos. erialal. Edasi Darmstadti konser-sse. Mängis viiulit, klaverit, löökpille, tundis orkestri spetsiifikat. Eriti tugev kompos. valdkonnas. 1928 asutab Amar kvarteti kus ise mängis vioolat
Kirjandus. Ilukirjandus Kirjandus ehk literatuur kirjasõna, kirjavara; teatud ala teosed kirjutatud ja trükitud sõnaline looming (tarbe‑ ja ilukirjandus kokku) kõik kirjutatud tekstid, mis on mõeldud kellelegi lugemiseks, mõistmiseks, kasutamiseks Näiteks: Vanemat literatuuri on meie raamatukogus vähe. Vaimulik ja ilmalik literatuur. Prantsuskeelne arhitektuurialane literatuur. Ilukirjandus ehk belletristika kunstiloomingu valdkonda kuuluv kirjandus kirjandus kui kunst Ilukirjanduse eesmärgid Ilukirjanduse peamine eesmärk on mõjutada lugeja emotsioone, avardada tundemaailma; peaeesmärk ei ole anda infot, ehkki ilukirjandus teeb sedagi (nt ajalooline romaan)
tegevuseks, kirjanduslike väljaannete toimetamiseks, soome ja eesti kultuurielust osavõtmiseks. Peamisteks õpiaineteks valis Suits üldise kirjandusajaloo ja esteetika, soome keele ja kirjanduse ning rahvaluule. Peale saksa, vene ja soome keele, mida G. Suits valdas juba enne ülikooli,õppis ta norra, taani ja rootsi keelt Noore Suitsu lugemus kujunes silmapaistvalt laiahaardeliseks, hõlmates saksa, vene, norra, rootsi, taani, inglise ja itaalia kirjandust ning humanitaarteaduslikku literatuuri. Helsingi ülikooli lõpetas G. Suits filosoofiakandidaadi astmega 1910.a. Ülikooli lõpetamise järel jäi ta Helsingisse, kus sai ajutise tööjõuna koha ülikooli raamatukogu vene osakonnas. Seejärel töötas ta veel ka gümnaasiumiõpetajana ja ajakirjanikuna. Aastail 1921-1944 oli Gustav Suits Tartu ülikooli eesti keele ja üldise kirjanduse õppejõud. Seejärel asus ta elama Rootsi. G. Suits suri Stockholmis 23. mail 1956. aastal ning on maetud Stockholmi Metsakalmistule
Noorel üliõpilasel jätkus õpingute kõrval aega ja energiat loominguliseks tegevuseks, kirjanduslike väljaannete toimetamiseks, soome ja eesti kultuurielust osavõtmiseks.Peale saksa, vene ja soome keele, mida G. Suits valdas juba enne ülikooli,õppis ta norra, taani ja rootsi keelt. Noore Suitsu lugemus kujunes silmapaistvalt laiahaardeliseks, hõlmates saksa, vene, norra, rootsi, taani, inglise ja itaalia kirjandust ning humanitaarteaduslikku literatuuri. Helsingi ülikooli lõpetas G. Suits filosoofiakandidaadi astmega 1910.a. Ülikooli lõpetamise järel jäi ta Helsingisse, kus sai ajutise tööjõuna koha ülikooli raamatukogu vene osakonnas. Seejärel töötas ta veel ka gümnaasiumiõpetajana ja ajakirjanikuna. 1905.a suvel sai Suits Eestis laialt tuntuks kui ,,NoorEesti" esimese albumi koosta mise initsiaator,samanimelise kirjandusliku rühmituse asutaja ning luuletuskogu ,,Elu tuli" autor
Muidugi teeks sellest kõrgest pürgimusest, sellest spirituaalsest astronoomiast või taevatähtede püüdmisest loobumine ja alla teie sooja sümpaatia juurde laskumine mulle mõningast argist rõõmu; ent ma tean hästi, et siis jääksin ma igaveseks leinama oma vägevate jumalate haihtumist. Tõsi, järgmisel nädalal haarab mind rammetus ja ma võiksin vabalt tegelda väliste objektidega; siis kahetsen ma taga teie vaimu kaotsiläinud literatuuri ja soovin, et oleksite jälle minu kõrval. Aga kui te tulete, siis võib juhtuda, et te täidate mu vaimu lihtsalt uute visioonidega mitte teie endiga, vaid teie helkidega14 ja ma pole sugugi rohkem kui praegu võimeline teiega vestlema. Selle uduna hajuva suhtluse eest olen ma niisiis tänu võlgu oma sõpradele. Ma saan neilt mitte 13 "Rahvapärased vaated" ja "rahvapärane usk" (popular views/faith) näivad Emersonil sageli tähistavat
suurem reaalsus kui üksikmõistetel. Keskaja filosoofia põhiprobleem on universaaliate küsimus. Realistid õpetasid, et üldmõisted on kõige tähtsamad. Kirik ise peab oma positsiooni kriitiliseks realismiks. Enne kui Jumal maailma lõi, oli see ideena tema vaimus. Ürgpildid on Jumala sisemine kõne, nende koopia sõna näol. Inimese hing on Jumala näoline, seisneb järgmises: 1)mälu (memoria); 2)tunnetus (intelligentia); 3)armastus (amor)Imago Dei. Jumala näolisusest on palju literatuuri. Inimene on ratsionaalne, mõtlev, loominguvõimeline olend. Sel sajandil on rõhutatud suhteid (mina-sina suhte olulisust). Inimene on loodud hindama Jumalat kui kõrgeimat väärtust. On 3 tõe tasandit: 1)igavesed tõed Jumalas; 2)asjade tõde, mis seisneb nende ühtelangemises Jumaliku tõega; 3)mõtlemise ehk väidete tõde, mis seisneb väljendite kokkulangevuses asjadega. Tõe definitsioon: tõde on üksnes vaimus haaratav õigsus. Kogu inimese mõtlemise ja tahte suunamine
annaabi.ee 
