Normaalne KT on 36-37 kraadi Celsiuse järgi. LAPSED Vastsündinud - 32,5-34C° Soojukadu vältimine Põhjustavad ärritajad (pikkaajaline nutmine) Tundlik soojusregulatsiooni süsteem TÄISKASVANUIGA KT tõstmine: Viljastumiseas(pärast ovulatsiooni või enne menstruatsiooni) Raseduse algusperioodil Klimakteeriumi ajal VANADUS Organism ei reageeri nii tundlikult t°- muutusele Oluline lisasoojuse andmine Tugev külmus või kuumus tugevalt mõjub eakatele KEHATEMPERATUURI MÕÕTMINE Kaenlaalgust Pärasoolt Kõrvast Suust BIOLOOGILISED TEGURID Füüsilised harjutused Hormoonid Viljastusvõimelisel naisel esineb suguhormoonist põhjustatud t° kõikumist Sotsiaalsed narko-ained Ööpäevane rütm PSÜHHOLOOGILISED TEGURID Emotsioonid Temperament Isikupära SOTSIOKULTUURILISED TEGURID Riietus
(Roper jt,1999:225) KEHATEMPERATUURI Kahaneb termoregulatsiooni tõhusus, organism ei reageeri enam KONTROLLIMINE nii tundlikult temperatuurimuutustele, perifeersete veresoonte kokkutõmbumisvõime on samuti vähenenud. Tugev kuumus või külmus mõjutab eakat inimest tuevalt. Samal ajal võivad vanurid olla ka vähem aktiivsed ja halvema toitumusega ning seetõttu on oluline neile lisasoojuse andmine, et vältida 6 vaegsoojust. (Roper jt,1999:256) FÜÜSILINE AKTIIVSUS Vanurite üldiseks heaoluk ja nende hea enesetunde säilitamiseks tuleb neid ergutada säilitama oma liikumisharjumusi. Oluline, et vanurid pööraksid suuremat tähelepanu hea tervise edendamisele, kuna nende tervishoiuteenustele kuulub palju raha tervishoiu eelarvest
Kivinevat betoonkonstruktsiooni tuleb kaitsta külma ja tuule eest ning võimalusel soojendada (üldjuhul min.3-5 ööpäeva). Jäätumiskindel betoon (kuni - 15°C) - Jäätumiskindel betoon on eelkõige elementide vuukimiseks mõeldud spetsiaalbetoon. Betoonis sisalduva lisaaine tõttu ei saa betooni struktuur kahjustatud isegi -15°C juures, kuid kivinemine on väga aeglane. Kivinemine aktiviseerub kui temperatuur tõuseb + kraadideni. Antud betooni soovitame kasutada ainult seal kus lisasoojuse andmine on võimatu. 5 TTK NB! Jäätumiskindlat betooni ei soovitata kasutada kandvate konstruktsioonide ja ei tohi kasutada külmakindla (F) või veetiheda (W) betooni valamisel. Kivinemise kiirendiga betoon - Lisand kiirendab bet.kivinemist ja suurendab betooni algtugevust (3... 4 päeval)10-20%.Kiirendiga betoon ei ole jäätumiskindel betoon s.t. kivineva betooni temperatuur peab olema >+5°C.
homöostaas. Keemiline termoregulatsioon: soojust tekib keemiliselt kõigis eluprotsessides (eriti a/v käigus), lihastes, maksas ja suuremais näärmeid intensiivse oksüdatsiooni tagajärjel. Füüsilise koormuse ja metaboolse aktiivsuse ajal soojustootlus isegi mitmekordistub. Optimaaltingimustes kulub füüsiliselt aktiivsel loomal ~20% energiast koormuse täitmiseks, ~80% muundub soojuseks. Esmase lisasoojuse tootmise tagab suurenenud lihasaktiivsus. Ka mõõduka lihasaktiivsuse juures toodavad lihased suurema osa kehas tekkivast soojusest. Puhkeseisundis toodavad skeletilihased oma toonuse tõttu ligi 2/3 vabanevast soojusest. Külma keskkonna püsides loomade metaboolne aktiivsus tõuseb järk-järgult. Füüsikaline termoregulatsioon organism annab soojust ära: veresoonte valendiku muutus, higistamine, hingamine
homöostaas. Keemiline termoregulatsioon: soojust tekib keemiliselt kõigis eluprotsessides (eriti a/v käigus), lihastes, maksas ja suuremais näärmeid intensiivse oksüdatsiooni tagajärjel. Füüsilise koormuse ja metaboolse aktiivsuse ajal soojustootlus isegi mitmekordistub. Optimaaltingimustes kulub füüsiliselt aktiivsel loomal ~20% energiast koormuse täitmiseks, ~80% muundub soojuseks. Esmase lisasoojuse tootmise tagab suurenenud lihasaktiivsus. Ka mõõduka lihasaktiivsuse juures toodavad lihased suurema osa kehas tekkivast soojusest. Puhkeseisundis toodavad skeletilihased oma toonuse tõttu ligi 2/3 vabanevast soojusest. Külma keskkonna püsides loomade metaboolne aktiivsus tõuseb järk-järgult. Füüsikaline termoregulatsioon – organism annab soojust ära: veresoonte valendiku muutus, higistamine, hingamine
BELINSKI: See on kõik, mis mulle alles on jäänud. VAHESTSEEN JAANUAR 1837 Muusika. Nõjatudes kontsertsaali ukseavasse, uurib 37-aastane poeet ALEKSANDER PUSKIN äärmiselt rahulolematul ilmel publikut. Ta pilk kohtub kellegi pilguga, ta pöörab pea järsult kõrvale ja lahkub. Kostub kauge, mitte siit ilmast pärit püstolilask. VEEBRUAR 1837 Öö. Belinski tuba valgustab rasvaküünal. Belinski, palitu seljas, mässib ümber kõhu kihiti ajalehepabereid lisasoojuse saamiseks, samal ajal määrdunud taskurätikusse köhides. Stankevits, väljaminekuriided seljas, käib aeglasel sammul erutatult mööda tuba ringi, avatud raamat käes. 81 STANKEVITS: Esimene asi, mis me peame tegema tuleb lõpetada see Hamletlik kõhklus.. BELINSKI: (kõhu pealt lugedes) Kuula seda "kõigi aegade suurima poeedi surm..." Jumal, kuidas ma vihkan
Muud kasutusalad: Vihmaveerorude ja rennide soojendamiseks Veetorude kaitsmiseks külmumise eest Õues jää ja lume sulatamiseks Soojuspuhurid Soojuspuhuritega kindlustatakse ökonoomsus, mugavus ja kiirus mitmesuguste ruumide, ehitusplatside jm soojendamisel. Nad on kasutatavad ka kuivatamisel ja ventileerimisel. Neid on lihtne paigaldada ja sobivad ühtviisi nii ruumide kütmiseks kui ka lisasoojuse allikateks. Eristatakse kahte tüüpi soojapuhureid: Statsionaarsed paigaldatakse kohtkindlalt pikaajaliseks kasutamiseks Kantavad kasutatakse lühiajaliseks soojendamiseks Statsionaarseid puhureid kasutatakse näiteks laoruumides, kus on vaja paikselt kütta inimeste viibimistsooni. Kuna kogu ruumi kütmine oleks ebaotstarbekas, siis juhitaksegi soojust vaid sinna, kus seda vaja on. Kantavaid puhureid kasutatakse ehitusplatsidel
õhuvooluhulgal 8 l/s (paremal). Normaalaasta energiakulu ventilatsiooniõhu soojendamisele on 3,0 MWh. Koos ventilaatorite elektrikulu ja süsteemi hoolduskuludega on see praeguste energiahindade juures 2-toalise korteri korral umbes 217 eurot aastas. Lisasoojustamata hoone puhul võib antud lahenduse korral tekkida probleeme olemasoleva küttevõimsuse puudujäägiga. Seda eriti juhul, kui hoones renoveeritakse vaid osa kortereid. Vajaliku lisasoojuse kompenseerimiseks on järgnevad võimalused: küttekehade vahetamine suurema võimsusega küttekehade vastu (ainult kahetorusüsteemi puhul); elektrisoojendusega värske õhu klappe kasutamine; elektriliste lisaküttekehade kasutamine. Korterelamu ventilatsiooni renoveerimise lokaalse mehaanilise väljatõmbega süsteemiks vt. Joonis 13.22. 248 Joonis 13.27 Lokaalne mehaaniline väljatõmme köögist ja sanitaarruumidest
annaabi.ee 
