riigid omavahelisse sõtta ässitada. • 1939 aasta suvel kauples NSV Liidu juhtkond silmapetteks SB ja Prantsusmaaga Hitleri-vastase koalitsiooni loomise üle, nõudes muu hulgas õigust Baltimaadesse, Poolasse ja Rumeeniasse oma vägede saatmiseks, seega need okupeerida. • Lääneriigid olid nõus Balti riigid ohvriks tooma, millega lootsid nad et loodav liit jääb ära. Kõik peale Poola olid sellega nõus. • 23. augustil 1939 kirjutati alla MRP lepingule ja salajasele lisaprotokollile. • Selle kokkuleppega jagati kogu Euroopa mõjusfäärideks : Hitler sai vabad käed Läänes, Stalin Soomes, Baltimaades. Poola otsustati jagada pooleks. • 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolale kallale ja algas II MS. ... JA EESTI • Eesti juhtkond tunnetas idast lähenevat ohtu. • Kuna Skandinaaviamaadel polnud Punaarmee agressiooni korral abi oodata, loodeti Saksamaa toele, kuna temas nähti ainsat vastukaalu Nõukogude Liidule.
Veebruaril Tallinnas. Moodustati Eesti ajutine valitus, peaministriks sai K. Päts. Pärast Tartu rahulepingu allakirjutamist 2. Veebruaril 1920 tunnustas Venemaa esimesena de jure Eesti Vabariiki. Eesti iseseisvus jäi aga lühikeseks. 1930ndate aastate lõpus valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks. 23. augustil 1939 sõlmisid Saksa välisminister J. von Ribbentrop ja NSV Liidu välisasjade rahvakomissari V. Molotoviga alla mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisaprotokollile. Salaprotokolliga jagati Ida-Euroopa mõjusfäärideks. Eesti, koos teiste balti riikidega jäi NSV Liidu mõjusfääri. Teise maailmasõja lõppedes okupeeris Nõukogude Liit Eesti. Kuna NL oli sõja võitjariik, siis Eesti ja teiste Balti riikide iseseisvust ei taastatud. Osana Nõukogude Liidust kehtisid Eestis Nõukogude seadused. Viidi läbi maareform, suurtelt taludelt võeti ära maad ja jagati väiksematele- Rajati riigimajandeid
Saksamaa ja tema liitlaste Itaalia ning Jaapani soov maailma ümberjagamiseks ja Stalini juhitud Nõukogude Liidu lootus päästa maailmasõja abil valla maailmarevolutsioon. Niipea, kui Kreml oma valmisolekust märku andis, lendas Saksa välisminister Joachim von Ribbentrop Moskvasse, kus 23. augustil 1939 kirjutas koos NSVL välisasjade rahvakomissari Vjatšeslav Molotoviga alla Nõukogude-Saksa mittekallaletungipaktile ja selle salajasele lisaprotokollile. Salakokkuleppega jagati kogu Ida-Euroopa mõjusfäärideks : Hitler sai vabad käed Läänes, Stalin Soomes, Baltimaades ja Bessaraabias. Poola otsustati omavahel poolitada. Lepiti kokku ka Nõukogude majandusabis Saksamaale, ilma milleta poleks viimane suutnud inglaste-prantslastega sõdida. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolale kallale ja algas II maailmasõda. …JA EESTI Eesti juhtkond tunnetas idast lähenevat ohtu. Et Lääne-Euroopa demokraatlikelt suurriikidelt
2.1 Inimkaubanduse vastane tegevus Eestis Inimkaubanduse tõkestamiseks on loodud mitmeid rahvusvahelisi konventsioone ja neist enamikega on liitunud ka Eesti. 2000. aasta detsembris kirjutas Eesti alla ÜRO rahvusvahelisele organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsioonile inimkaubanduse, eriti naiste ja lastega kaubitsemise ennatamise, selle vastu võitlemise ning karistamise lisaprotokollile (nn Palermo protokoll). Eesti võttis endale tõsised kohustused võidelda inimkaubanduse vastu, kui 2004. aasta märtsis protokoll ratifitseeriti. (Eespere 2004) Palermo protokolli eesmärkideks on ära hoida ja võidelda inimkaubanduse vastu. Seejuures pöörates erilist tähelepanu ohvritele: kaitsta ja abistada inimkaubanduse ohvreid, austades täielikult nende õigusi. Eelkõige keskendub protokoll järgnevatele tegevusvaldkondadele:
rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus. Eesti ei ole paraku probleemist puutumata jäänud. Inimkaubanduse tõkestamiseks on loodud mitmeid rahvusvahelisi konventsioone ja neist enamikuga on liitunud ka Eesti. 2000. aasta detsembris kirjutas Eesti alla ÜRO rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise konventsiooni inimkaubanduse, eriti naiste ja lastega kaubitsemise ennetamise, selle vastu võitlemise ning karistamise lisaprotokollile (nn Palermo protokoll). 2004. aasta märtsis protokoll ka ratifitseeriti, millega Eesti võttis endale tõsised kohustused võidelda inimkaubanduse vastu. Palermo protokolli eesmärkideks on ära hoida inimkaubandust ja võidelda selle vastu, pöörates erilist tähelepanu naistele ja lastele; kaitsta ja abistada inimkaubanduse ohvreid, austades täielikult nende inimõigusi ning soodustada osalisriikidevahelist koostööd.
,,Sõjahaudade seadus" oleks tõenäoliselt eksitav nimetus, kuna reguleeritavat valdkonda käsitlevad ka teised õigusaktid (nt Kalmistuseadus). SHKS ülesehitus vastab HÕNTE-le: koosneb paragrahvidest, mis on korrektselt pealkirjastatud ning vajadusel lõigeteks jagatud; muude struktuuriosadena on kasutatud peatükke (nt 1. peatükk ,,Üldsätted). Muuhulgas esineb SHKS preambulis kaudne viide (HÕNTE § 28 lg 3) Genfi konventsiooni lisaprotokollile. Kokkuvõtvalt võib öelda, et SHKS ja HÕNTE 2. jaos toodud nõuded ei ole üheski aspektist lähtuvalt vastuolus. See omakorda kinnitab põhimõtet, et kehtiv õigus peegeldab õiguslikku tegelikkust ehk hiljem vastu võetud akt korrastab normid, millest juba kinni peetakse. 18 10. MUUDATUSED Juba teises peatükis nentisime, et SHKS on juba neljal korra muudetud. See tõsiasi tuleneb
Ühestki riigist abi ei küsitud. Moodustati delegatsioon, mis pidi Moskvalt välja kauplema võimalikult head tingimused (Selter, Rei, Piip, Uluots). 27. IX 1939 läbirääkimised Moskvas 28. IX 1939 allakirjastatakse vastastikuse abistamise leping, selle lisaprotokoll ja kaubanduskokkulepe Lepinguosalised kohustusid andma üksteisele igasugust (sh sõjalist) abi otsese kallaletungi või kallaletungi ähvarduse tekkimise korral ükskõik missuguse Euroopa suurriigi poolt. Vastavalt lisaprotokollile sai NSVL õiguse käimasoleva sõja jooksul hoida lennuväljade ja baaside alla eraldatud piirkondades üksikute garnisonidena kuni 25 000 meest (baasid: Saaremaa, Hiiumaa, Paldiski). –hilisem praktika näitas, et polnud võimalik kontrollida, palju neid punaarmeelisi Eestis on. 5. X 1939 NSVL ja Läti leping 10. X 1939 NSVL ja Leedu leping Kõik lepingud rõhutasid, et lepingu elluviimine ei puuduta mingil moel lepinguosaliste riiklikku ja majanduslikku korraldust
annaabi.ee 
