Paul Petzoldt Robin Hendrik Siim Margus Lapsepõlv USAst Vaesest talu perekonnast Suurest perest 13 aastaselt läks tööle, et ära elada 16 tuli huvi mägironimise vastu Grand Teton ilma varustuseta Peale õpet hakkas juhendama amatööre Sai palju tutvusi ja sai võimaluse minna EUsse Saavutused K2 (23a) Esimeses Ameerika meeskonnas Ei kasutanud lisahapnikku Sattus meeskonda asendusena Saavutused Rajas koole: National Outdoor Leadership School (70a), American School of Mountaineering (lastele) Lõi organisatsiooni: Wilderness Education Association (WEA) Huvitavaid fakte Õppis india kultuuri ja töötas meditsiini kliinikus Lõi haigla arsti ja arst suri 87 a sai audoktori kraadi Kirjutas kolm edukat raamatut oma kogemustest Huvitavaid fakte Kokku oli 4 naist 79 a abiellus 4. korda
Raske hingamispuudulikkusega KOK-i haigete ravis peetakse pikaajalist kodust hapnikravi suitsetamisest loobumise kõrval teiseks efektiivselt elulemust parandavaks ravivõtteks. (Gross & Vahtramäe.) Pikaajaline kodune hapnikravi on üks osa kopsuhaigete rehabilitatsioonist. Hapnikraviga vähendatakse hüpokseemiat ja parandatakse organismi oksügenisatsiooni. Patsientidele luuakse võimalus kodustes tingimustes hingata lisahapnikku. Tegemist on individualiseeritud raviga, mis nõuab organiseeritud raviteenuse osutamist. Koduse hapnikravi määravad pulmonoloogia spetsialistid. Kodust raviteenust osutavad õed, füsioterpeudid ja samuti patsiendi perearst ja kohaliku tervisekeskuse spetsialistid. (Gross & Vahtramäe.) Teadaolevalt kasutati hapnikku kopsupõletikuga haige raviks esmakordselt 1920. aastal USA- s. Koduse hapnikraviga alustati eksperimentaalselt 1950. aastal. Suuremale osale patsientidele
Et organism ATP-d toota saaks on vaja väljast energiat juurde saada. ATP tootmine inimestel ATP tootmiseks on inimorganismis kolm võimalust. 1. Fosfageeni süsteem Fosfageeni süsteem suudab ADP-d ATP-ks muundada sama kiiresti, kui lihased ATP-d äkilise pingutuse ajal kulutavad. Näide: Fosfageeni süsteem on kasutusel 100 meetri sprindis. ATP tootmine inimestel 2. Glükogeeni-piimhape süsteem See süsteem varustab organismi lühikese aja jooksul energiag, vajamata selleks lisahapnikku. ATP tootmiseks lagundatakse anaeroobselt lihasrakudes olev varuaine glükogeeni ning selle tulemusena tekib piimhape. Näide: See süsteem rakendub kuni 1,5- minutiliste pingutuste puhul, näiteks 400 meetri jooks. ATP tootmine inimestel 3. Aeroobne hingamine ATP-d saadakse kõigepealt süsivesikute ja rasvade, seejärel aga valkude lagundamisest. Näide: maraton ning pikka aega kestvad füüsilised pingutused. Kordavad ülesanded Vasta küsimustele
ATP tootmine-Mitokondrite membraanis paikneva ensüümi abil. Loomad saavad toidust keemilist energiat (rakuhingamine) Taimed salvestavad ATP-sse energia, mille saavad fotosünteesi käigus päikesevalgusest. ATP tootmine inimorganismis-Fosfageeni süsteem - ADP ATP-ks muundamine sama kiiresti, kui lihased ATP-d pingutuse ajal kulutavad. Kasutatakse nt 100m sprindis,, jätkub 10 sekundiks Glükogeeni-piimhappe süsteem - Lisahapnikku pole vaja, seega toimub ATP tootmine kiiremini. Lihasrakkudes olev varuaine glükogeen lagundatakse anaeroobselt. Kiirel ATP tootmisel muutub keskkond lihasrakkudes happeliseks, mis põhjustab lihasvalu. Kasutatakse 400m jooksus, kestab 1.5 min Aeroobne hingamine- kasutatakse 2 min ja rohkema pingutuse jaoks. Energiat toodetakse aeroobse hingamise abil. ATP-d saadakse lagundades süsivesikud, rasvad ja valgud. ATP tootmine on aeglane Fotosüntees-assimilatsiooniprotsess
- kõik elusorganismid bakteritest inimesteni kasutavad ATP ja energia saamiseks - ATP universaalsus - ATP toodetakse mitokondrite membraanis paikneva ensüümi abil - Fosfageeni süsteem (10sekundiks, näiteks 100m sprint. Suudab ADP muundada sama kiiresti ATP-ks kui lihased ATP äkilise pingutuse ajal vajavad) - Glükogeeni-piimhappe süsteem (varustab organismi lühikese aja jooksul energiaga, vajamata lisahapnikku. Lagundatakse anaeroobselt glükogeen ning tekib piimhape. 1,5min näiteks 400m jooks) - Aeroobne hingamine (üle 2minuti, võimaldab mitu tundi pingutada, kuid lihaste pingutus ei ole sama intensiivne) Fotosüntees - protsess, mille käigus süsinikdioksiid muudetakse valgusenergia abil orgaanilisteks ühenditeks, eelkõige suhkruteks. Kloroplast - organell, kus toimub fotosüntees (taimed ja vetikad) *membraanides toimub fotosüntees tsütoplasmas (bakterid)
ATP tootmiseks on organismis 3 võimalust: →fosfageeni süsteem: lihastel võib ootamatult vaja minna suures koguses energiat. Fosfageeni süsteem suudab ADP'd ATP'ks muundada sama kiiresti, kui lihased ATP'd äkilise pingutuse ajal kulutavad. (Maksimaalselt jätkub 10 sekundiks) näiteks: 100 meetri sprindis →glükogeeni-piimhappe süsteem: see süsteem varustab organismi lühikese aja jooksul energiaga, vajamata selleks lisahapnikku. ATP saamiseks lagundatakse anaeroobselt lihasrakkudes olev varuaine glükogeen ning selle tulemusena tekib piimhappe. ATP kiirel tootmisel muutub keskkon lihasrakkudes happeliseks, mis põhjustab lihasvalu. Näiteks: 400 meetri jooksus. →aeroobne hingamine: Kui lihased peavad pingutama üle kahe minuti. ATP'd saadakse kõigepealt süsivesikute ja rasvade, seejärel aga valkude lagundamiseks. ATP tootmine toimub
Sõites olge valvsad - põlengust annab märku mootorikatte alt tulev suits või põlemisele iseloomulik lõhn salongis. Suitsu märgates või kärsahaisu tundes peatuge, jätke mootor seisma ja uurige järele, milles asi. Edasi võib sõita vaid siis, kui olete veendunud, et miski ei põle. Kui põleb kapotialune: · Kui põleb kapotialune, tehke auto inimestest tühjaks. Käskige kaassõitjail ohutusse kaugusesse minna. · Mootorikatet ei tohi kohe avada, sest tuli saab lisahapnikku juurde ja põleng läheb hullemaks. · Üritage kustutusainet sisse lasta läbi iluvõre, alt karterikaitse juurest või siis mootorikatet veidike paotades. · Kustutuspulber täidab mootoriruumi, laguneb lämmatavateks gaasideks, isoleerib hapniku juurdepääsu ja moodustab põlevale pinnale ladestuva sulami. · Kuiva pulbri graanulid ammutavad soojusenergiat ja toimivad jahutavalt.
veekogusse (järve, jõkke, põhjavette, ookeanisse jt)./1/ Looduslikud nähtused, nagu vulkaanipursked, veeõitsengud, tormid ja maavärinad võivad samuti põhjustada suuri muutusi vee kvaliteedis ja ökosüsteemis./1/ Veereostusel on palju põhjuseid ja tunnuseid. Suurenenud toitainete sisaldus vees võib viia eutrofikatsioonini. Orgaanilised jääkained, näiteks heitveed, mis on jõudnud mingisse veekogusse, vajavad lagunedes lisahapnikku, mille tagajärjel võib tekkida veekogus hapnikuvaegus ja see võib omakorda muuta kogu veekogu ökosüsteemi. Hapnikuvaegus võib tekkida ka tööstusest mingisse veekokku juhitud termilise vee ehk soojussaastega./1/ Oluline veereostuse põhjustaja on ka tööstusvete mis võivad sisaldada raskmetalle, ravimite jääkprodukte, orgaanilise mürke, õlisid jt jõudmine veekokku./1/ Probleemne on ka muda äravool näiteks ehitusplatsidelt, maha raiutud metsade alalt,
Oluline on jälgida haige hindamissagedust, hingamisrütmi, hingamissügavust ja vaadelda naha värvi või kasutata pulssoksümeertia andmeid. Haige võib halvenenud hingamisfunktsiooni tõttu muutuda tsüanootiliseks, ahmida õhku, muuta hingamissagedust, olla rahutu või ärev, võivad muutuda vererõhk ja pulsisagedus ( kiirenenud pulss) Vajaliku ventilatsiooni tagamiseks ja haige hapnikuga varustamiseks antakse talle lisahapnikku hingata maski või hapnikusondiga, tõstetakse peaalust ja vajadusel aspireeritakse hingamisteid. 2. Potentsiaalne oht hüpostaatilise pneumoonia tekkeks. Oluline on viia patsiendiga läbi hingamisharjutusi, tead aktiviseerida, abistada asendivahetusel ja röga ning sekreedi väljaköhimisel. 3. Potentsiaalne oht hüpovoleemia ning postoperatiivse shoki tekkeks. Haige vererõhu väärtusi võrreldakse preoperatiivsete näitudega. Vererõhu langus võib
tunni möödudes). Rutiinne aspireerimine iga 2-4 tunni järel on vaieldav, selle sageduse määrab sekreedi hulk hingamisteedes. Liigsage aspireerimine, eriti enneaegsetel vastsündinutel, inaktiveerib surfaktanti, kuid samas liiga pikkade aspireerimise vahede korral võivad kuivanud limakorgid topistada intubatsioonitoru ja hingamisteed (Howard 1994, Matilainen 2001). Intubeeritud lapse aspireerimise ajal peab õde järgima a- ja antiseptika reegleid ning andma lapsele lisahapnikku (tõstma FiO2), et vältida protseduuriaegset hüpoksiat ja/või bradükardiat. Aspireerimiseks vajalikud vahendid: 5-ml süstal, mittesteriilsed ja steriilsed kindad, aspiratsioonisüsteem, steriilne lahus steriilses süstlas, aspiratsioonikateeter vastsündinutel nr.6- 12, suurematel lastel nr.14-16, kaitsekittel ja prillid. (MacDonald 2002.) Aspireerimine: · Selgita patsiendile protseduuri · Pese käed ja kontrolli, et kõik vajalikud vahendid oleksid käepärast
Sellel perioodil on sportlase üldine kehaline võimekus langenud. Kui koormused on üleliia suured, võib tekkida äge või krooniline mäestikuhaigus. Äge mäestikuhaigus tekib kiirel tõusmisel merepinnast kõrgemale. Selle puhul Äge võib esineda peavalu, iiveldus/oksendamine, väsimus, pearinglus või unisus. See mäestikuhaigus seisund võib kiiresti progresseeruda kopsu- või ajuturseni. Esmaabiks tuleb lõpe- tada edasine tõusmine, võimaluse korral anda hingata lisahapnikku. Krooniline mäestikuhaigus tekib kestval raskel mäestikutreeningul. See väljen- Krooniline dub kehalise töövõime languses, lisaks esinevad peavalud, unetus, õhupuudus. mäestikuhaigus Raviks on vaja tagada piisav puhkus, soodsalt mõjub mäestikust lahkumine. Ennetuses on oluline tagada sportlase aklimatisatsioon. Kordamisküsimused 1. Mida peab tegema eluohtlike seisundite ennetamiseks spordis? 2. Millised on tähtsamad ägedad haigestumised spordis? 3
Kohapeal viibivad inimesed on samuti kergelt ebaselges olekus. Ümberringi vedelevad süstlad ja nõelad ning narkootikumi töötlemise vahendid. Samuti torkab silma suur hulk tühje ravimipakendeid. Viimastele märgitud tekst osutab unerohtude ja rahustitena kasutatavatele ravimitele. Kuidas taolise patsiendi puhul käituda? Pärast kinnaste kättetõmbamist ja ohutuse tagamist, mis aitab vältida kiirabibrigaadil kogemata viga saamast, teete patsiendile lisahapnikku andes abistavat maskventilatsiooni. Seate valmis aspiraatori ja ühendate kardiomonitori (EKG, RR, SaO2). Valmistate ette intubatsioonivahendid ja paigaldate veenikanüüli. Ravimitest panete lisaks infusioonile valmis naloksooni (Narcanti). Kõigi nende ettevalmistuste jooksul saab patsient abistavat ventilatsiooni ning tema elutähtsate funktsioonide näitajaid kontrollitakse hoolikalt. Eriti suurt tähelepanu pöörate sellele, et te tunneksite võimalikult varakult ära, kui patsient