lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik . · Riigilipuks kinnitati rahvuslipp 1922.a. · Tervelt 50 aastat oli sini-must-valgete lipuvärvide kasutamine keelatud. · Sini-must-valgeid lippe hoiti salajastes peidupaikades, nende värvide nimel anti tõotusi, et võidelda ja vastu pidada. · Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks Riigilipp on riigi ja rahva sümbol, lippu peetakse pühaks ja tema rüvetamise eest karistatakse seadusega. Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: · ülemine laid on sinine, keskmine must ja alumine valge. · , lipu normaalsuurus on 105x165 sentimeetrit. Värvide tähendus:
·Eestluse võimutähisena heiskasid Tallinna koolipoisid sinimust valge lipu Toompea lossi Pika Hermanni torni 12.detsembril 1918. aastal, samal aastal kui kuulutati välja Eesti riik . ·Riigilipuks kinnitati rahvuslipp 1922.a. ·Tervelt 50 aastat oli sinimustvalgete lipuvärvide kasutamine keelatud. ·Sinimustvalgeid lippe hoiti salajastes peidupaikades, nende värvide nimel anti tõotusi, et võidelda ja vastu pidada. ·Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks Värvide tähendus: S i n i n e väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks M u s t pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks V a l g e sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort.
Viiekümnendatel sai aga hippie tühise edvistaja halvustajaks nimetuseks. Vanema põlvkonna suus sai sellest sõimusõna "pikajuukseliste logardite" häbimärgistamiseks. Peamiselt heal järjel olevatest kodudest lahkus hulgaliselt noori, kes asutasid kommuune, pere- ja sugukondi, elades juhuslikes eluasemetes. Nad võtsid ühiskonna suhtes seisukoha- meie ei sega teid, teie ei sega meid. 19. Miks kutsutakse hipisid lillelasteks? Lilled sümboliks lipult; kanti ka kellukeste, helmeste ja amulettidega kette. 20. Mille vastu nad protesteerisid? Mis oli nende lipukirjaks? protesteeriti sõja vastu (Vietnamis), kutsuti sõdimise asemel üksteist armastama. Lipukirjaks kuulutati armastus, rahu ja valgus, mida sümboliseerisid lilled. 21. Milline üritus kujunes nende kogunemiskohaks? Keskuseks San Francisco; koguneti vabaõhukontsertidel (esimene peeti Montereys) 22. Nimeta 60.-70ndatel tekkinud ansambleid
Leedu on pesitsuskohaks ka mitmetele haruldasetele linnuliikidele: must toonekurg, väike-konnakotkas, merikotkas, kalakotkas ja tuuletallaja. Leedu lipuks on horisontaalsete väljadega trikoloor, mille värvideks on kollane, punane ja roheline. Kollane kujutab küpseid viljapõlde ja heaolu, roheline tähistab Leedu taimestikku ja lootust ning punane sümboliseerib õitsevaid aasu, vaprust ja iseseisvuse eest valatud verd. See pärineb Leedu vürstiriigi lipult ja vapilt. Leedus on kahetasandiline haldusjaotus, 1. järgu haldusüksused on 60 linna- ja rajooniomavalitsust, mis omakorda jagunevad 2. järgu haldusüksusteks. Leedu president valitakse otsestel valimistel viieks aastaks ning tema volitused hõlmavad peamiselt väis- ja julgeolekuküsimusi. Ühekojalises Leedu parlamendis on (Seimas) on 141 liiget. Leedu pealinn Vilnius on maaliline linn, mis asub jõgede Neris ja Vilnia kallastel.
Pealinn: Brasilia Pindala:8 547 404 km2 Rahvaarv:146 154 502 Riigikeel: portugali Peamised usundid: kristlus 90%, muud 10% Riigikord: mitmeparteiline demokraatia Rahaühik: Brasiilia reaal (BRL) Täiskasvanute kirjaoskus: 82% Keskmine eluiga: 66 aastat Brasiilia on riik Lõuna-Ameerikas. Brasiilia jaguneb põhiliselt kaheks erinevaks piirkonnaks: kesk ning lõunaosaks, mis hõlmab Brasiilia mägismaa ning põhjaosaks, kus laiub Amazonase madalik ning kuhu ulatuvad ka Gujaana haruahelikud. Loode-ja põhjaosas valitseb ekvatoriaalne kliima (keskmine temperatuur 22-28C,sademeid 1500-3000mm aastas). Troopilise pasaatkliimaga keskosas on kõige niiskemad mägede ookeanipoolsed nõlvad(100-1200mm aastas), eriti kuiv on Brasiilia mägismaa kirdeosa. Lõunas valitseb mõõduka temperatuuriga lähistroopiline kliima. Enamik jõgesid kuulub Amazonase jõgikonda, mägesid läbides on nad kärestiku-ja joarohked. Amazonase madalikku katab tihe liigirohke vihmamets, t...
automaatselt. Praegused 27 tähte tähistavad 26 osariiki ja pealinna Brasíliat, igal osariigil on oma täht. Tähtede kaart kujutab tähtede, mida on viies suuruses, tegelikku suurust ja asukohta taevavõlvil. Tähekaardi keskel on lõunataeva tuntuim tähtkuju, "Lõunarist", mis sümboliseerib Brasiilia rahvaste vabadustahet. · Sinine ja valge pärinevad kunagiselt Portugali Kuningriigi lipult. Joonis Brasiilia lipp Loodus Brasiilia rannajoone pikkus on 7491 km. Brasiilia põhjaosa hõlmab Amazonase madalik. Kõrgemad mäed on lõunaosas, need on Brasiilia mägismaal asuvad vanad ja tugevasti kulunud Campos ja Gerali mäed. Brasiilia kõrgeim tipp on Guajaana mägismaal Brasiilia ja Venezuela piiril asuv 3014 m kõrgune Neblina mägi. Kuigi Andid kulgevad läbi kogu Lõuna-
·Hümn pärineb samuti aastats 1970. Kannab nime ,,Meda Dau Doka" (,,Jumal õnnista Fidzit") ·Fidzi vapp on aastast 1908. Kilbi ülaosa on punane ning sellel on Suurbritannia kuninga tunnus lõvi, kes hoiab käppade vahel kookospähklit. Ülejäänud vapiosa on jagatud Püha Jüri ristiga neljaks osaks, millest kolmel on kujutatud Fidzi istanduste tüüpilisi vilju: suhkruroog, kookospalm ja banaanikobar. Neljandal väljal on aga rahutuvi, mis on pärit kuningriigiaegselt lipult. Vapikilbi all lindil on fidzikeelne deviis ,,Rerevaka na kalou ka doka na tui" ('karda jumalat ja austa kuningannat') KOKKUVÕTE Fidzi on saareriik, kus valitseb hea soe kliima. Fidzi saared on väga mitmekesised. Fidzi on riik, kus leidub mitmeid maavarasid, erinevaid rahvaid, huvitavaid taime- ja loomaliike, ning ümberringi on ookean. Oma idülliliste randade, korallriffide ja koobaltsinise ookeaniga, pakub ta
Rist lipul sümboliseerib Kreeka õigeusu kirikut ja ülekaalus religiooni Kreekas. Lipu üheksal triibul on samuti oma tähendus. Nimelt lipul on triipe täpselt nii palju, kui on sõnades Elutheria ja Thanatos silpe. See tähendab kreeka keeles "vabadus, surm". Kreeka lipu sinine värv sümboliseerib merd ja valge värv ookeanis olevaid laineid. 2.3. Kreeka vapp Kreeka vapp (kreeka ) on Kreeka riigivapp. See on pragusel kujul kasutuses 7. juunist 1975. Helesinisel vapikilbil on Kreeka lipult tuntud valge rist. Vapikilpi ümbritseb loorberipärg. Vapi sümboolika määrati kindlaks 1822. aastal, kuid ajaloo jooksul on kujundust korduvalt muudetud. 3. Kreeka geograafline asend Kreeka asub Euraasia mandril ja maailmajaoks on Euroopa. Täpsemalt asub Kreeka Kagu- Euroopas, Joonia mere ja Egeuse mere ääres. Täpsemalt asub Kreeka Lõuna-Euroopas. Vahemere kaldal. Naaberriike on neli: loodes asub Albaania, põhjas Makedoonia ja Bulgaaria, kirdes aga Türgi
.......................13 2 Sissejuhatus Töö peamiseks eesmärgiks on hinnata ja tutvustada Põlva valla keskkonnaseisundit ja välja pakkuda lahendused keskkonna mitmekesisuse säilitamiseks – metsade kaitseks ning õhu ja vee saaste vähendamiseks. Põlva linnas elab üle 9000 elaniku ning asub Kagu-Eestis, piirneb põhjast Tartumaaga, idast Venemaaga, lõunast Võrumaaga ja läänest Valgamaaga. Põlva valla lipult ja vapilt võib leida rohelise kuke kujutise, mis sümboliseerib Põlva valla rohelist loodust. Põlva valla lipp Põlva valla vapp 3 1. Ülevaade piirkonna hetkeseisundist 1.1. Põlva vald Põlva valla pindala on 228,6 km². 2015. aasta 1. Jaanuari seisuga oli elanike arv 9908 inimest. 2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli Põlva elanikest eestlasi 97%, venelasi 1,7%, ukrainlasi 0,6% ja
Riigikord: parlamentaarne vabariik Põhiseadus: vastu võetud 28. juunil 1992 Eesti Vabariigi sümbolid: Vapp (Eesti VR tunnus) Eesti riigivapil on kaks kuju: suur riigivapp ja väike riigivapp. Suurel riigivapil on kuldsete lehtedega ümbritsetud kuldsel kilbil kujutatud kolm sinist lõvi. Eesti väikese riigivapi kilp ja kujund on samad mis suurel vapil, kuid ilma tammeoksteta. Lipp Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks. Lipuvärve tõlgendatakse järgmiselt: sinine - usk Eesti tulevikku; must - Eesti mullapind, raske minevik; valge - lootus Eesti ilusasse tulevikku. Eesti rahvushümn- "Mu isamaa, mu õnn ja rõõm". Sõnad: Johann Voldemar Jannsen Rahvuslind - SUITSUPÄÄSUKE Rahvuspuu - TAMM Rahvuslill – RUKKILILL Eepos – KALEVIPOEG
Tervelt 50 aastat oli sini-must-valgete lipuvärvide kasutamine keelatud. Lipu hoidjaid ja kasutajaid ootas ees arreteerimine, mis mõnel juhul lõppes koguni mahalaskmisega. Kuid rahvas ei unustanud oma lippu. Sini-must-valgeid lippe hoiti salajastes peidupaikades, nende värvide nimel anti tõotusi, et võidelda ja vastu pidada. Tänaseks on sini-must-valged lipuvärvid Eesti elus taas oma kohale asunud. Eesti lipu värvid on pärit Eesti Üliõpilaste Seltsi lipult, mis kujunes rahvuslipuks. Lipuvärve tõlgendatakse järgmiselt: sinine - usk Eesti tulevikku; must - Eesti mullapind, raske minevik; valge - lootus Eesti ilusasse tulevikku. Eesti riigilipp Eesti riigilipp, mis on ühtlasi ka rahvuslipuks, on ristkülik, mis koosneb kolmest võrdse laiusega horisontaalsest värvilaiust: ülemine laid on sinine,
annaabi.ee 
