kaalukad argumendid igapäevases elus, kus oma isikut tuleb tõendada nii poes, pangas kui ametiasutuses. ID-kaart on lisaks elektrooniline isikut tõendav dokument ja vahend digitaalallkirja andmiseks. Mida see tähendab inimesele? Võimalus anda Interneti kaudu digitaalne allkiri aitab vältida jalavaeva ja ajakulu – dokumentide allkirjastamiseks ei pea enam linna lippama, vaid kõik saab tehtud kiiresti, arvuti tagant tõusmata. Kaob ka sõltuvus näiteks riigiasutuste lahtiolekuaegadest – ID-kaardiga pääsed dokumente vormistama kas või öösel, täpselt nagu ka kõikide toiminguteni Internetipangas. Vähenev paberibürokraatia säästab maksuraha ja ka kasvavat metsa. Rahakott plastikust pungil? Ka selle mure võib peagi lahendada ID-kaardi abil. Riigi ning ettevõtte/asutuse kokkuleppel on ID-kaardiga võimalik ühendada näiteks kõik
· LÕKE · HABE · LÕUNA · PAGAR · ENNUSTAJA · PIIMAHAMMAS · LEHEKÜLG · SAAPAD · VAENLANE · MEES · OJA · TIGU SÕNASELETUSI - sünonüümid EESTI KEEL 3. KL · Lõika papist või tugevast paberist mängukaardid. · Lõika mäng lahti ja kleebi alustele. · ETTE KUULUTAMA · LAHTI TEGEMA · LUISKAMA · MAALIMA · SEGAMA · PEATUMA · LIPPAMA · SÖÖMA · HÜPPAMA · ENNUSTAMA · AVAMA · VALETAMA · PINTSELDAMA · TÜLITAMA · SEISMA JÄÄMA · JOOKSMA · VITSUTAMA · KARGAMA · PARANEMA · KALLAMA · VAATAMA · ITSITAMA · TATISTAMA · SALAJA VAATAMA · KÜPSETAMA · KARJUMA · LÕIKAMA
Tagasi ta enam p��rduda ei tahtnud. Nikko ema oli �rganud ning v�ga mures. Ta hakkas poega otsima. Teisedki aitasid teda. V�ike p�hjap�der j�udis koopa sissep��su juurde. Ta l�ks ikka vapralt edasi. Nikko juba m�tles, et kui tore tal isaga on. See tegi tuju r��msaks. Varsti pidi ta ka ju kohal olema. Siis aga, kuulis Nikko samme. Need jooksid tema poole. "Hundid!" j�udis Nikko veel h��da. Ta pidi lippama nii kiiresti kui jaksas. Ja seda ta ka tegi. Siiski muutusid jalad n�rgaks. Hakkasid isegi v�risema. V�ike p�der kukkus. Nikko arvas, et enam ei ole midagi teha. �ks hundidest j�udis ka j�rele. �nneks j�udis Nikko end p�sti ajada ja ta jooksis edasi. Huntidest ta ikkagi ei p��senud. Nad jooksid p�drale v�ga kiirelt j�rele. Nikko jaks hakkas l�ppema. Siis aga hundid peatusid. Nikko sai peagi aru. Ta oli j�udmas koopast v�lja.
Luik on oma kirjatöösse peitnud truu pliiatsi ja tumeda valu, Kareva näitab oma ülemvõimu keele üle, sõnastades sõnakuulmatud sõnad, võimatu nõlva, jaheda randme ja ülima pilgari. Runnel on siinkohal jäänud mõistlikkuse piiridesse tembeldades vaid luuletamise lihtsaks, mehiseks tööks ja öö hardaks ning tõsiseks. Personifikatsiooni Runnel kasutanud ei ole, samas kui Lepik on pannud tunnid ruttu lippama, Luik muutnud pliiatsi truuks ja pannud aja valu tundma ning üles tõusma ja Kareva on sõnad sõnakuulmatuks teinud ja paastu taevast kaevama pannud. Nelik on oma luuletustesse peitnud ka teisi lause- ja vormikujundeid, mille tähendus võib igale inimesele olla isesugune. Kuna mul varasem kokkupuude kõnealuste kirjanike loominguga puudub, ei saa ma öelda, kas valitud luuletused on kirjutaud neile omastes stiilides
· ,,Väike rüütel Rikardo" (2004) on päris väike ja kogenematu, aga seda südikam ja rõõmsameelsem. Selles raamatus satub ta mitmesse üsna kummalisse j akoahti absurdsessegi seiklusesse, millest on üht-teist kõrva taha panna nii Rikardol enadal kui ka lustliku loo suurtel ja väikestel lugejatel. · ,,Tähestikulinn" (2005) räägib linnast, mis on kusagil arvuti sügavuses laiuv linn ja kus elavad kirjatähed. Nad on väga töökad ja iga hetk valmis ekraanile lippama. Kui neid kutsutakse, on nad silmapilk kohal ja võtavad kenasti ritta ja saavad sõnadeks. See ongi kirjatähtede töö. Aga peale töö juhtub nendega veel igasuguseid seiklusi oma arvutilinnas. · ,,Siil Sagriku seiklused" (2006). Lood siil Sagrikust võib kokku võtta ühe lausega: Sagrik ei jäänud kunagi rahule, kui oli jälle mõnest imelikust asjast aru saanud. Oma reisi- ja hulkumishimu oskab ta põhejndada sellega, et arvuti on rikkis ning ta ei
Vulgarismid (raisk, lõust, kõik roppused). Barbarismid - vägisi tulnud sõnad (okei, ladna, davai, lufitama e õhutama). Etümoloogia Sõna päritolu seletus (nt Muhu saar tuleb rootsikeelsest sõnast moo, mis tähendab valgelt liiva, rahva etüm: saarlased ütlevad, et seal oli nii vilets maa, et lehmad ammusid - muu - muhu). • kadalipp - rootsi k tähendab katan tänavat e kahelt poolt ääristatud kohta + lippama (r.k lop). • pankrot - saksa k bank - pink (juut hoidis pingi sees raha) ja kui vahendajal oli raha otsas, löödi pink katki, et näidata, et temaga ei maksa tehinguid teha -> banko rotta Oma näide: 2 Genuiinne sõnavara Algkeele esimesed sõnad: konsonant ja pikk vokaal (koo, maa), v-c-v (oko, ake..). Kõige lähedasem ürgkeelele on soome keel. Sõnad olid enamasti somaatilised e kehaos. seotud (pää). Uurali keeled 1
Peioratiivid halvustavad, rd/kas (lupard, õgard, sõjard, mölakas, totakas). Vulgarismid (raisk, lõust, kõik roppused). Barbarismid vägisi tulnud sõnad (okei, ladna, davai, lufitama e õhutama). Etümoloogia Sõna päritolu seletus (nt Muhu saar tuleb rootsikeelsest sõnast moo, mis tähendab valgelt liiva, rahva etüm: saarlased ütlevad, et seal oli nii vilets maa, et lehmad ammusid muu muhu). · kadalipp rootsi k tähendab katan tänavat e kahelt poolt ääristatud kohta + lippama (r.k lop). · pankrot saksa k bank pink (juut hoidis pingi sees raha) ja kui vahendajal oli raha otsas, löödi pink katki, et näidata, et temaga ei maksa tehinguid teha > banko rotta Oma näide: !2 Genuiinne sõnavara Algkeele esimesed sõnad: konsonant ja pikk vokaal (koo, maa), vcv (oko, ake..). Kõige lähedasem ürgkeelele on soome keel. Sõnad olid enamasti somaatilised e kehaos. seotud (pää). Uurali keeled 1
Kubjas Hans aga armus noorde Saksa neiusse ära. Õhtul läks aidamees oma perele süüa jahtima hundina. Kubjas Hans oli aga nii armunud, et läks järgmisel õhtul noort preilit salaja vaatama, kuigi ta magas. Uuel päeval jälitas aidamees Imbi ja Ärnit. Nad juhatasid mehe merilehmade juurde. Imbi ja Ärni püüdsid ühe lehma lõksu ja hakkasid koju vedama. Kahjuks läksid nad aidamehe õnge ning Oskar sai lehma endale. Õhtul läks Räägu Liina hundina ringi lippama. Ta nägi kubjas Hansu Saksa neiu akna all korrutamas lauset: "Ma armastan teid". Õuna Endel läks järmigsel päeval kosja Räägu Liinale. Liinale ta aga ei meeldinud, kuna tema sõnavara oli väga kole. Järgmisel päeval tuli Rehepapi ukse taha naaberkülast Villu. Ta teatas, et katk on teel. Kõik küla rahvas kogunes Rehepapi koju. Mees käskis neil risti-rästi vedeleda, et jalad ja pead koos. Katk läks selle vingerpussi õnge
1.3. Ära tõlgi Lapse keel areneb seda paremini, mida rohkem ta kuuleb õpitavat keelt. Sellepärast on soovitatud vältida vene keele kasutust. ÄRA TÕLGI, kui saab ka kuidagi teisiti. Kingisepp, Salu ja Kaljola on pakkunud välja mõned variandid: · Püüda tundmatut sõna eesti keeles lahti seletada, näit. kutsikas väike koera-beebi. · Hea oleks leida tundmatu sõna seletamiseks mõni samatähenduslik sõna, näit. lippama - jooksma, kiirustama; kogukas suur, paks. · Võimaluse korral kasutada tähenduse seletamiseks esemeid, näit. sõna käärid seletamiseks on kõige lihtsam näidata lapsele kääre. · Paku vastandmõisteid tähistavaid sõnu, näit. pikk lühike; madal kõrge; ilus kole. ( 1998, 9) 3. Mängu toetav keskkond Laps õpib keelekeskkonnas märkamatult, eriti hea on seda teha läbi sujuva mängu
pakub neile räbaldunud jõuk. Getos olevad lastehulgad ongi geto tegelikud toitjad. Tarvitseb sakslastel ainult hetkeks kõrvale vaadata, kui nad kiiresti „aaria“ poolele üle jooksevad. Leib, kartulid ja muna, mida sealt ostetakse, peidetakse räbalate alla ja siis tuleb samal kombel tagasi lipsata. […] Saksa tunnimehed käituvad üsna erinevalt, juhtub isegi, et sakslane lapsele naeratab või teda ettevaatlikult välja lippama ergutab. Niisugusel juhul on mehel endal lapsed, ja väikesed juudid meenutavad talle neid. Lõppude lõpuks on ka nemad inimesed! 100 […] Juudid, kes töötavad „aarialaste“ linnajaos, saavad läbipääsuload töökohale minemiseks. Tunnimehest tuleb joostes, müts käes mööduda. Juhtub ka seda, et tunnimehed peatavad mõne rühma, käsivad neil lahti riietuda ja poris püherdada. Meelsasti käsivad nad ka põlvepainutusi teha. Mõnikord
ruttu voodi alla lipsasime. Jõudsime siiski õigel ajal voodi alla ja august välja; tasa, kuid kähku -- Jim kõigepealt, siis rnina, kõige viimaks Tom. Nii oli Tomi käsk. Nüüd olime sara all ja kuulsime väljas üsna ligidal jalgademüdinat. Roomasime ukse juurde; Tom käskis meid seal paigal olla ja piilus läbi ukseprao, kuid ei näinud midagi, sest oli pime. Ta sosistas meile, et kuulab, kas sammud on kaugemale .läinud; ütles, et kui ta meid müksab, siis peab Jim enne välja lippama ja selle järel mina. Ta pani kõrva vastu uksepragu ja kuulas ja kuulas ja kuulas. Väljast kostis kogu aeg samme. Viimaks ta müksas meid, me lipsasime välja, kükitasime hinge kinni pidades maha, olime üsna tasa; roomasime siis vargsi aia poole, reas nagu indiaanlased. Jõudsime õnnelikult sinna, mina ja Jim saime üle, aga Tomi püksid jäid orgi otsa kinni, kui ta ülemisest palgist üte ronis. Samal ajal kuulis ta lähenevaid samme, rebis enese lahti, ork läks pooleks ja naksatas
annaabi.ee 
