Elulugu Iseseisva Eesti esimene peaminister ja president Konstantin Päts sündis 23. veebruar 1874 ehitusmeistrist taluniku perekonnas, õppis Tahkuranna õigeusu kihelkonnakoolis, 1887-1893 Riia vaimulikus seminaris, 1893-1894 Pärnu gümnaasiumis. Lõpetas Pärnu gümnaasiumi, õppis 1894-1898 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas, õigusteaduste kandidaat. Lõpetas 1898 Tartu ülikooli õigusteaduskonna cand. jur. kraadiga. 1898-1899 teenis Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus ja ülendati lipnikuks. Loobunud teaduslikust karjäärist Tartu ülikoolis, siirdus Konstantin Päts Tallinna. 1900-1901 töötas vandeadvokaat J. Poska abina. Andis 19011905 välja ja toimetas rahvusliku meelsusega ajalehte "Teataja". 1904-1905 töötas Tallinna linnanõunikuna, 1905 sai Tallinna linnapea abiks. Kui 1906 karistussalklased ta tagaselja surma mõistsid, emigreerus Sveitsi, läks sealt Soome, naasis 1909 Eestisse. Pärast sõjaseisukorra kaotamist Balti kubermangudes (1908) ilmus
Häädemeeste khk. - 18.jaanuar. 1956 Burasevo Kalinini obl. Iseseisva Eesti esimene peaminister ja president Konstantin Päts sündis ehitusmeistrist taluniku perekonnas, õppis Tahkuranna õigeusu kihelkonnakoolis, 1887-1893 Riia vaimulikus seminaris, 1893-1894 Pärnu gümnaasiumis.1894 astus Tartu ülikooli õigusteaduskonda, mille lõpetas 1898 õigusteaduste kandidaadi kraadiga. 1898-1899 teenis KP Pihkvas 96. Omski jalaväepolgus ja ülendati lipnikuks. Loobunud teaduslikust karjäärist ülikoolis, siirdus KP Tallinna. 1900-1901 oli KP vandeadvokaadiabi Jaan Poska juures. 1901-1905 andis ta välja radikaalset rahvuslikku ajalehte ''Teataja''. 1904 õnnestus eesti-vene blokil saavutada võit saksa linnakodanluse üle linnaomavalitsuse valimistel Tallinnas. KP sai linna nõunikuks ja linnapea abiks, sügisel 1905 linnapea kohusetäitjaks. Karistussalkade terrori eest põgenes KP esialgu Sveitsi, seejärel siirdus Soome
Venemaale. Kindral Aleksander Jaakson suri 2. oktoobril 1942 Vjatka vangilaagris Kirovi oblastis. Tema abikaasa Mary pääses II maailmasõja käigus läände ja elas veel hiljaaegu ( 1992 ) USA-s Floridas. Gustav Jonson sündis 7. jaanuaril 1880 Viljandimaal Päri vallas. Ta õppis kohalikus koolis, Tartu reaalkoolis ja Riia Polütehnikumis. 1908. aasta oktoobris astus ta vabathtlikuna Vene sõjaväkke, kus teenis ratsasuurtükiväe tagavarapatareis. Jaanuaris 1910 ülendati ta lipnikuks ja lõpetas samal aastal oma esimese sõjaväeteenistusperioodi. Pärast sõjaväge õppis edasi Dresdeni Polütehnikumis ja töötas aastast 1912 kuni I maailmasõjani Riia Kaalude ja Mõõtude Kojas. Maailmasõja puhkemisel võeti ta uuesti tsaariarmeesse ja määrati 1925. aasta märtsis 2. Kaukaasia korpuse 11. mortiiripatareisse. Sõdis Poolas, Galiitsias ja Leedus; ülendati 1916. aasta veebruaris nooremleitnandiks ja sama aasta augustis leitnandiks. 1917. aasta mais määrati ta
Muuseas, tõrvikuid kasutasid tollal enam-vähem kõik erakonnad ja liikumised, mitte ainult vabadussõjalased. Avalikkus pani tähele, et kui vapside ametlik liider kindral Larka jätab võrdlemisi kahvatu mulje (ja kahvatu oli olnud ka tema etteaste Vabadussõjas), siis vabadussõjalaste tõeliseks hingeks on noor advokaat Artur Sirk. Sirgus oli energiat, visiooni ja karismat, ta oli õppursõdurina Vabadussõtta läinud, peagi lipnikuks kvalifitseerunud ja isiklikku vaprust üles näidanud. Ta võinuks olla Toomas Roo ja Indrek Kallaste klassivend. Tõnissoni lahkudes asus taas võimule Konstantin Päts, kes teatas esialgu, et tema ülesandeks on riik vaid tüürida uue põhiseaduse tiiva alla (see pidi jõustuma 24. jaanuaril 1934) ja viia läbi presidendivalimised. Mis tegelikult sai, selgub järgmises jaos. Sellest jaost libisevad läbi veel mitmed teemad ja isikud, kes on otseselt või enam-vähem ajaloolised
Kirjaniku meeleolu langes. Ta oli hukkumas. (A.Meissaar 1935:10). Sunnitööl oli elu raske, kuid Dostijevski ei murdunud, töö karastad teda, ta õppis tundma rahvast ja elu. Alles siin sai ta inimeseks ja venelaseks, nagu ta ise lausub. Kolme aasta jooksul sai ta lugeda ainult piiblit. See suurendas tema religioossust. 1854 määrati ta reamehena Siberisse Semipalatinski linna teenistusse, 1855 ülendati lipnikuks ja nüüd võis ta uuesti hakata kirjandusega tegutsema. 1856.a. armus ta ja naitus, olles 33 aastane, lesestunud ohvitserinaisega. Esialgu mõjus abielu Dostojevskile hästi ta töötas, kuigi kannatas närvilikkuse ja langetõve all. Kuid naine ei armastanud teda, otsis meelelahutusi mujalt, Dostojevski aga ei aimanud seda. Ta kirjutas siin teosed ,,Onu unelm" ja ,,Stepantsiko küla" (A.Meissaar 1935:11). Varsti lahkus Dostojevski Siberist ja asus lõpuks Peterburi
1835. aasta sügisel, oma armsamal tööajal, pages Puskin Mihhailovskojesse, et ,,raha teenida". Natalja Gontsarova 22 Puskini surm Puskini naisele hakkas erilist tähelepanu pöörama Dantes. Mees oli vaese Alsace'i aadliku poeg. Ta sattus Saksamaale ainsagi krossita. Saatus viis ta kokku parun Heeckereniga, Hollandi saadikuga Peterburis. Leiti mõjuvõimsad soosijad ja Dantes arvati lipnikuks Kaardiväe ratsapolku. Heeckeren lapsendas noormehe, kes ühe hetkega sai tühja taskuga kodutust hulkurist jõukaks inimeseks ja rikkaks pärijaks. Et kindlustada oma positsiooni Peterburis, kasutas Dantes osavalt ära daamide soosingut. Kummalised suhted Heeckereniga lasusid räpase plekina tema nimel ja ähvardasid rikkuda tema edukalt alustatud karjääri. Väljapääsuna nähti kõmulist ja avalikku romaani mõne tuntud suurilmadaamiga. Oma pealekäimise objektiks valis ta just nimelt
Ema - Olga Tumanova oli pärit eesti-vene õigeuskliku meelsusega segaperekonnast. Peale algkooli, kihelkonna kooli ja Nikolai kooli lõpetamist läks õppima Riia Vaimulikku Seminari (sest see oli tasuta). Enne selle lõpetamist tuli Pärnu Gümnaasiumi. 1894 astus Tartu Ülikooli, kus õppis õigusteadust. õpingute ajal ei olnud ta ägemeelne rahvuslane, vaid pigem kõrvaltvaataja. 1898, peale ülikooli lõpetamist, astus sõjaväkke Pihkva Jalaväepolku, kus sai lipnikuks. 1900. aastal siirdus Tallinnasse, kus sai Jaan Poska abiliseks. 1901 Abiellus Helma Peediga. Hakkas välja andma ajalehte "Teataja." Ajalehe juures töötasid paljud hilisemad tuntud poliitika- ja kultuuritegelased, sotsiaaldemokraadid Mihkel Martna, Mihkel Pung, enamlane Hans Pöögelman, kirjanikud Eduard Vilde, 31 Ernst Peterson-Särgava, Andres Saal, keelemees Johann Voldemar Veski ja teised. Ajalehes pöörati
annaabi.ee 
