privileeg tagas aadlikele luteri usu ja maavaldused Kindralsuperintendent - kirikuvalitsuse e konsistooriumi juhtimine Liivimaal Vöörmünder - kiriku majandamisega tegelemine Konsistoorium - kirikute ja pastorite kontrollimine Bastion - linna kindlustamine, kindluse kaitsmine Lünktekst Heinrich Stahl koostas esimese eesti keele grammatika reeglistiku 1637 Umbes 400-mehelist lipkonda juhtis mündimeistri sell Ivo Schenkenberg Koolmeistreid õpetas välja Bengt Gottfried Forselius
Venelased ise elasid eeslinnuse aladele ehitatud puitmajades; keskaegset linnusetuumikut kasutasid nad peamiselt vaid laohoonetena. Kui Tallinn andis end 1560 rootslaste alla ning Rootsi sõjavägi maabus Läänemere idakaldal, üritasid rootslased venelaste vallutatud alasid enda kätte haarata. Esimese sõjakäigu Rakvere alla korraldasid rootslased 1574. aasta jaanuaris koos neile appi tõtanud sotlaste ning sakslastest mõisameestega. Ründajaid oli kokku 21 jalameeste lipkonda ja 11 mõisameeste eskadroni. Neil oli kasutada kokku kuus suurtükki. Samas alahindasid pealetungijad venelaste kaitsevõimet ning Rakvere linnuse juures venelaste tehtud kindlustustöid. Alates 15. jaanuarist kuni märtsi alguseni tulistasid piirajad linnust tugevalt, lastes ühe torni täiesti puruks. Olles linnusele kolm korda tulutult tormi jooksnud ning kaotanud 1000 meest, ei andnud linnus aga ikkagi alla. 17. märtsil tekkis linnuse piirajate sakslaste ja sotlaste vahel aga
rüüstavaid sõja- vägesid, röövleid kui mõnel määral ka talu- rahvast ennast. Kestvad linnade piiramised tõid ümbruskonnas kaasa näJjahäda. Tallinnasse põgenenud talupoegadest ja linna lihtrahvast moodustati 1576. aastal Rootsi väkke lipkond, mis pidas omal käel partisanisõda venelastega. See seisnes vastase valdustes rüüstamises, kuid ka vene tagalasse korraldatud äkkrünnakutes ning isegi linnuste ründamises. Umbes 400-mehelist lipkonda juhtis mündimeistri sell Ivo Schenkenberg. Silmapaistva julguse tõttu kutsusid vaenlased Schenkenbergi ,,Liivimaa Hannibaliks" ja ta talupoegi Jannibali rahvaks". Liigjulguse pärast piiratigi see salk hiljem, 1579. aastal, Rakvere lähedal venelaste poolt sisse. Palju arvukam vaenlane pühitses seda kui suurt võitu. Haavatud juht viidi koos kaaslastega Pihkvasse, kus kõik tsaari käsul julmalt hukati. Lisaks linna alluvuses olnud
tagasi. Kuuenda klassi lõpetas Harri Paadremal ning sellega sai läbi ka algkool. Lõputunnistusel oli kõigis õppeainetes ,, väga hea''. Paadrema algkoolis astus Harri skaudiks Pärnu maleva Musta Luige lipkonda. Kuuendas klassis valiti ta kirjandusringi presidendiks. Poistel oli koolis oma Sala Seltsi ajaleht, mille Lapsepõlve kolimised toimetajaks oli Harri. Paadrema kooli kolmanda klassi õpilasena tekkis soov õpetajaks saada. Ajendiks oli koolijuhataja Paul Ajango eeskuju. Aja jooksul soov süvenes ning veeres nagu lumepall üha suuremaks.
Pontus de la Gardie- 1581. aastal ületasid Soomes koondunud Rootsi väed Pontus de la Gardie juhtimisel kinnikülmunud Soome lahe. Vallutati Rakvere, Haapsalu, Narva, Paide, kogu Põhja-Eesti Rootsi võimu all, sõjategevus suundus Venemaale. Ivo Schenkenberg - Tallinna põgenenud talupoegadest ja linna lihtrahvast moodustati 1576. aastal Rootsi väkke lipkond, mis pidas omal käel partisanisõda venelastega. Umbes 400-mehelist lipkonda juhtis mündimeistri sell Ivo Schenkenberg. Julguse tõttu kutsusid vaenlased teda ,,Liivimaa Hannibaliks" ja ta talupoegi ,,Hannibali rahvaks". 1582 Jam Zapolski vaherahu - Vene tsaaririiki piirati kahelt poolt Peipsi järve. Suured Venemaa alad langesid poolakate kätte, kuid Pihkva piiramisel nad edu ei saavutanud. Vaherahuga sai Ivan Julm küll tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, pidi aga viimastele loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused
*Pontus de la Gardie- 1581. aastal ületasid Soomes koondunud Rootsi väed Pontus de la Gardie juhtimisel kinnikülmunud Soome lahe. Nende poolt vallutati Rakvere, Haapsalu, Narva, Paide, seega oli kogu Põhja-Eesti Rootsi võimu all ja sõjategevus suundus juba Venemaale. *Ivo Schenkenberg- Tallinna põgenenud talupoegadest ja linna lihtrahvast moodustati 1576. aastal Rootsi väkke lipkond, mis pidas omal käel partisanisõda venelastega. Umbes 400- mehelist lipkonda juhtis mündimeistri sell Ivo Schenkenberg. Julguse tõttu kutsusid vaenlased teda ,,Liivimaa Hannibaliks" ja ta talupoegi ,,Hannibali rahvaks". *1582 Jam Zapolski vaherahu- Vene tsaaririiki piirati kahelt poolt Peipsi järve. Suured Venemaa alad langesid poolakate kätte, kuid Pihkva piiramisel nad edu ei saavutanud. Selle rahuga sai Ivan Julm küll tagasi poolakate kätte langenud Vene linnad ja maad, pidi aga viimastele loovutama kõik tema käes olevad Liivimaa linnused
lisaks vägede liikumisele ja kolmele eri isandale alluvate mõisameeste retkedele pidid kõige kiuste põldu harivad talupojad kannatama ka tööst loobunud ja samuti laastamisega tegelevate talumeeste jõukude terrorit veel oli 1570ndatel aastatel mitu korda möllanud katk kestvad linnade piiramised tõid ümbruskonnas kaasa näljahäda Tallinnasse põgenenud talupoegadest ja linna lihtrahvast moodustati 1576. a Rootsi väkke lipkond, mis pidas omal käel partisanisõda venelastega, seda lipkonda juhtis mündimeistri sell Ivo Schenkenberg, hiljem ta hukati tsaari käsul lisaks linna alluvuses olnud talupoegade sõjajõule ründasid venelasi ka mitmed teised iseorganiseerunud talumeeste üksused, üks suuremaid neist oli Ohtra Jürgeni salk Sõja lõpp: tsaar ei usaldanud enam Magnuse väejuhivõimeid ja saatis Tallinna vastu väe venelastest juhtidega 1577. a jaanuaris oli piiramine, aga kaitse oli tugev ja linna ei vallutatud
tal oli tek arusaam, et ta on edukas, kerge vaevaga oli aanud Eestimaa enda valdusse. 1600 toimub Linköpingi veresaun/riigipäev. Hertsog Karlil antakse õigus värvata mehi väkke ja eraldatakse suuremapoolne rahasumma. Enamik mehi kutsutakse teenistusse Soomest ja Rootsist, kutsutakse teenistusse Eestisse.Et alad endaga rohkem siduda otsutab karl siinsetele seisustele suuremaid privileege anda. 1600 rüütelkond saab oma privileegide kinnituse, annab igalt 15 adramaalt 1 mehe aadli lipkonda, kes hakkab võitlema hertsogi poolel.Arv u 300 ringis. Hertsog Karlil endal õnnestus kokku panna väeüksus milles oli 12-14 000 meest, kes toodi Eestimaale, esialgu Tln. 9 augustil 1600 saabub Tln isiklikult ka hertsog Karl. Tõreles siinsete seisustega, kuid ei hakanud kätte maksma. Poola väeüksusi juhtis Jürgen Farensbach. Valmistatakse ette järgnev sõjakäik Liivimaale ( Rootsi). Otsustatakse liikuda kahes otsas, juhib Karl isiklikult, 2 sept otsustati liikuma hakata
annaabi.ee 
