Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"lipiidsete" - 8 õppematerjali

INIMENE
7
docx

INIMENE

või vöötlihaskoele. Lühemad jätked on dendriidid, mis juhivad impulsi rakukeha suunas. Kahe närviraku vaheline ühendus on sünaps (võib olla ka vöötlihaskoe ja närviraku vaheline ühendus). Närvirakkude tuumaga osad paiknevad kesknärvisüsteemi hallaines ja ganglionides (ehk närvisõlm ehk närvitänk ehk tänk on närvirakkude sõlmjas kogum). Ülejäänud kehaosades paiknevad närvirakkude jätked (,,närvikiud"), millest on suur osa kaetud erinevate lipiidsete gliiarakkudega (sh müeliiniga), muutes värvuse valgeks -> valgeaine. Sünaps jaguneb: · Elektriline sünaps, mis on evolutsiooniliselt vanem. Dendriit ja neuriit puutuvad otseselt kokku ning impulss kantakse kohe ja muutumatult üle, st toimub kiirelt. Inimesel on seda tüüpi sünapseid u 20% kõigist; nt põlverefleks ja silma liigutamine. · Keemiline sünaps, kus dendriidi ja neuroni vahele jääb pilu ehk sünaptiline polu. Info

Bioloogia → Inimene
11 allalaadimist
Juustu valmistamine
6
doc

Juustu valmistamine

1. Ensüümmodifitseerimine ehk ensüümide lisamine. Kasutatakse mikroseente või bakterite proteinaase ja peptidaase sh eksopeptidaase varaste maitsevigade vältimiseks. Produtsendid: Penicillum, Aspergillus, Bacillus subtilis, P. Fl, Micrococcus 2. Sisestamine mikrokapslite meetodil. Kasutatakse liposoome, mis vabastavad ensümaatilise aktiivsuse alles järelvalmimisel. Tuumas ensüüm (lipaas, peptidaas), mis on ümbritsetud lipiidsete lamellidega (Nt: Brevibacterium linensi rakuvaba ekstrakt: a.)rakuekstrakt + Met --> metaantiool b.) rakuekstrakt + Cys --> toota H2S, mis stabiliseerib metaantiooli (vt joonis metioniini metabolism) 3. Suurem MO kontsentratsioon (kõrgem temp) 4. Kuumasokk (Proteolüütilised ja lipolüütilised ensüümid säilitavad aktiivsuse) 5. GMO ja tavaliste juuretisekultuuride segu. Selektsioon tüvede saamiseks, millel ei

Toit → Toiduainete mikrobioloogia
106 allalaadimist
Lipiididide metabolism
5
docx

Lipiididide metabolism

Sõltuvalt veresoone sulgumiskohtadest võib tekkida akuutne müokardi infarkt, insult, gangreen ja seniilse dementsuse ilmingud. Endoteliaalse barjääri kroonilised ilmingud Endoteeli düsfunktsionaalsus Väiksed ja tihedad LDL partiklid ROS moodustumine makrofaagide poolt, mille tulemuseks oxLDL moodustumise soodustumine Makrofaagid akumuleerivad oxLDL ja transformeeruvad vahtrakkudeks Rasvatriipude moodustumine vahtrakkude ja silelihasrakkude proliferatsiooni baasil Vahtrakkude nekroos, lipiidsete põhikarkaaside teke ja aterosklerootilised naastud Naastu rebestumine ja tromboos Kolesteroolirikkad sapikivid Tekivad sapphapete konjugaatide, kolesterooli (75-80%) ja fosfolipiidide kuhjumisega. Sapikivide teke ohuallikad on vähene liikumine, rasvumine, krooniline kõhukinnisus, kestvalt valguvaene toit, kestvalt rasvavaba toit. Kolesterool on steroidhormoonide sünteesi lähteühend Sapphapete kaudu viiakse suur osa kolesterooli inimkehast välja Küllastamata rasvhapete vajadus

Bioloogia → Bioloogia
6 allalaadimist
Lipiidide seede ja absorptsioon põllumajandusloomadel
12
pdf

Lipiidide seede ja absorptsioon põllumajandusloomadel

· Lipiidid talletavad metaboolseid energiavarusid. · Siseorganite mehaaniline kaitse vigastuste eest. · Lipiidid toimivad elektrilise isolaatorina. · Rasvkude tagab termoregulatsiooni. · Lipiidid on biomembraanide koostisosad. · Nad transpordivad rasvlahustuvaid vitamiine ja kolesterooli. (Biokeemia ja molekulaarbioloogia aluste konspekt) 5 1.4. Lipiidid söötades Söötades sisalduvaid lipiide või lipiidsete omadustega aineid loetakse toorrasvaks. Seega toorrasv tegelikult on eetris lahustuvate ainete fraktsioon, mis on ebaühtliku koostisega (Oll 1994). Taimsete söötade toorrasvasisaldus eri ole suur, enamasti kuni 5% kuivainest. Vaid õlitaimede seemnetes on seda rohkem. Lihtlipiide on taimsetes söötades vähe, üle poole aga moodustavad glükolipiidid. Loomsetes söötades jääb toorrasvasisaldus õlikultuuride seemnete ja teiste taimsete söötade vahele. (Oll 1994)

Toit → Toitumisfüsioloogia ja...
32 allalaadimist
Taimede areng
18
docx

Taimede areng

Statoliidid on tärkliseterad, statotsüüdid on tärkliseterasid sisaldavad rakud juurekübaras (amüloplastid) Mis on apikaalne domineerimine Tipupunga inhibeeriv toime külgpungade arenemisele. Millise ühendiga algab auksiini sünteesirada taimedes Põhiliselt trüptofaaniga, aga ka trüptofaani biosünteesi vaheühenditega. Millisesse biomolekulide rühma kuuluvad giberelliinid molekuli struktuuri ja sünteesi alusel Giberelliinid kuuluvad lipiidsete biomolekulide rühma kuna on terpeenid (täpsemalt siis diterpeenid). Terpeenid koosnevad isopreeni jääkidest ning giberelliinides on neid kokku 4→ kokku 20C aatomit. Ka sünteesi alusel kuuluvad GA ditrerpeenide hulka. Nimelt di-,mono- ja tetraterpneenide süntees toimub kloroplastides ja sünteesi rada erinev tsütoplasmas sünteesitavate terpeenide sünteesist. Nimetage kaks taimede rühma mille varte kasvu giberelliinid soodustavad Kõrrelised, kapsataimed

Bioloogia → Bioloogia
4 allalaadimist
Biotehnoloogia labori arvestuse küsimused ja vastused
10
doc

Biotehnoloogia labori arvestuse küsimused ja vastused

magneesiumribonukleaadi sisaldusest ja RNA ning DNA vahekorrast.. Graamreaktiivuse määramise käigus uuritakse trifenüülmetaanvärvidega (kristall-violett või gentsiaanviolett) töödeldud bakterirakkude värvuse püsimist töötlemisel etüülalkoholi või mõne teise orgaanilise lahustiga Värvide kinnitumise soodustamiseks kasutatakse peitse - Lugoli lahust või pikriinhapet. Graamnegatiivsetel mikroobidel on rakukest keerulisema ehitusega ja kõrgema lipiidsete komponentide sisaldusega ning värvub seetõttu suhteliselt nõrgemini kui graampositiivsetel mikroorganismidel. Graamnegatiivsed rakud muutuvad orgaanilise lahusti toimel värvusetuks ja täiendaval fuksiiniga värvimisel punaseks. Graampositiivsed mikroorganismid värvuvad sinakasvioletseks, kuna adsorbeerivad rohke magneesiumribonukleaadi (RNA Mg-soola) sisalduse ja happeliste omaduste tõttu aluselise reaktsiooniga trifenüülmetaanirea värve suuremal hulgal

Bioloogia → Biotehnoloogia
246 allalaadimist
Molekulaar- ja rakubioloogia KT I kordamisküsimused
8
docx

Molekulaar- ja rakubioloogia KT I kordamisküsimused

lüsosomaalsetes membraanides; osteoklastide (teatud tüüpi luurakk) ja mõnede neerutorukeste rakkude plasmamembraanides. F-klassi prootonipumbad: bakterite rakumembraanides; mitokondri sisemembraanis; kloroplastide tülakoidide (volditud struktuur, lamell) membraanis. ABC superperekond: bakterite plasmamembraanis (aminohapete, suhkrute ja peptiidide transporter); imetajate plasmamembraanis (fosfolipiidide, väikeste lipiidsete ravimite, kolesterooli, teiste väikeste molekulide transporter). Erinevad pumbad transpordivad erinevaid ioone ja on erineva ehitusega. 12. Membraanipotentsiaal, selle tekke põhimõte. Membraanipotensiaal on elektrilise potensiaali erinevus plasmamembraani sise- ja väliskihi vahel, mille tagab transporterite töö. Membraanipotensiaali tekitavavd K + kanalid, kuna nad on tavaolekus avatud. (pinge: 30-120mV). Tekib ioonide erinevast kontsentratsioonist teineteisel pool rakumembraani.

Bioloogia → Molekulaar - ja rakubioloogia...
241 allalaadimist
Lipiidide metabolism inimkehas
14
docx

Lipiidide metabolism inimkehas

modifitseeritud LDL-st rohkesti oxLDL o oxLDL kahustab endoteelirakke ka otseselt, kergendades veelgi LDL partiklite tungimist subendoteilaalkihti o oxLDL aktiveerib ka immuunvastust - Makrofaagid võtavad endasse intensiivselt oxLDL ja transformeeruvad vahtrakkudeks - Rasvatriipude kujunemine vahtrakkude ja silelihasrakkude proliferatsiooni baasil - Vahtrakkude nekroos (oxLDL põhjustatud), lipiidsete põhikarkaaside teke ja aterosklerootiliste naastude teke - Naastude rebestumine ja tromboos o Naastud on ebastabiilsed ja põletikulised

Bioloogia → Bioloogia
8 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun