· Avaldas "Vihurimäe" aastal 1847 · Pseudonüümiks Ellis Bell · Avaldas koos õdedega luulekogu, mis edu ei saavutanud · Ebatavalise iseloomuga polnud eriti seltsiv, terasest tahtejõud · Alustas teise romaani kirjutamist, mis jäi lõpetamata · Lapsepõlve fantaasiamaailmad · Oli sügavalt kiindunud oma venda Teose sisu · Earnshawde pereisa · Catherine valib Heathcliffi võtab enda juurde asemel Edgar Lintoni ja abiellub temaga elama leidlapse · Heathcliff lahkub ning Heathcliffi saabudes on temast saanud · Heathcliffi ja peretütre härrasmees Catherine'i vahel tekib · Heathcliff valmistub kättemaksuks suur sõprus · Heathcliff abiellub Isabella · Perepoeg Hindley ei Lintoniga saa Heathcliffiga läbi · Isabella põgeneb Londonisse
klassilõhe tõttu. Raamatu ausus oli teine asi, mis mulle ääretult meeldis. Seda eriti siis, kui mängu tulid Catherine mentaalsed probleemid. Psühholoogilised haigused on väga valus teema ning see romaan teeb kõike, et lugejale mentaalsete probleemide tõsidust selgeks teha. Lisaks sellele on ausust näha vägivalla ja joomarluse kirjeldamisel. Üks suurimaid jõhkruseid raamatus oli siiski vist see, kuidas Heathcliff proovis hävitada noore Lintoni, kuigi tal puudus põhjus otseselt teda vihata. Eriti tundis ta oma jõhkruses rõõmu selle üle, et noorel Lintolil oli intelligentsi, mille ta nüüd tappa sai. Tähtsaim asi aga, mis mulle sellest raamatust meelde jäi, oli seal kirjeldatud inimsuhted. Harva juhtun ma lugema mõnda raamatut, kus väib näha vihkamist ja armastust nii truudes värvides. Üks koht, mis tõeliselt mu hinge jäi oli Heathcliff Catherini voodi ääres tema kätt
Arhitektuuris võib märgata müstikat. Üksik maja nõmmel, kõle ja tontlik oma olemuse poolest. Taas üks romantismi ajastule iseloomulik joon. 2. Cathy ja Heathcliffi armastus on eriskummaline seal leiduva vihkamise ja kättemaksuiha poolest. Cathy küll armastab meest, kui siiski abielluda ei soovi: ,,Heathcliffiga abiellumine oleks mulle alandav." Heathcliff on jäägitult kiindunud oma armastatusse ning seejuures väga armukade, kui Cathy kohtub pidevalt Edgar Lintoni, naabermõisa omanikuga. Kui Heathlicliff juhtub peal kuulma, kuidas Cathy räägib oma nõusolekust Lintoniga abielluda, lahkub mees Vihurimäelt. Naasedes on mees rikas, kuid kalk, julm ning kättemaksu järele janunev inimestevihkaja. 3. Peamised karakterid Heathcliff Heathcliff Catherine Catherine,,Cathy" ,,Cathy"Earnshaw
Catherine ja Heathcliff said parimateks sõpradeks, kuid poisid üksteist ei sallinud. Vanemaks saades saadeti Heathcliff majast minema. Catherine abiellus Edgariga ja temast sai Catherine Linton. Heathcliff võttis kogu toimunut raskelt ning justkui kättemaksuks abiellus Edgari õe Isabellaga. Catherine jäi raskelt haigeks, kuid enne surma sünnitas tütre Cathy. Isabella kahetses oma otsust ning lõpuks põgenes Heathcliffi juurest välismaale. Seal sünnitas ta poja Lintoni ning 13 aasta pärast naine suri. Poiss toodi Rästapessa, kuid Heathcliff nõudis oma poega Vihurimäele elama. Ta kohtles nõrga tervisega Lintonit ja seal elavat Hindley poega Haretoni halvasti. Ta kasvatas poega vaid vara saamiseks ja rikkus Haretoni elu ära, sest ei sallinud ta kadunud isa. Preili Cathy ja Linton said algul väga hästi läbi, kuid Heathcliff muutis poissi. Raamatu lõpus avastas preili Cathy enda jaoks Haretoni ning noormees ja neiu kiindusid üksteisesse.
Üksik maja nõmmel, kõle, tontlik, kivist aiaga, seest pime, suure kamina ning elutoaga. 2. Cathy ja Heathcliffi armastus on eriline. Cathy küll armastab meest, kui siiski abielluda ei soovi, kuna Heathcliff on tema jaoks madalamast seisusest, ta ütleb: ,,Heathcliffiga abiellumine oleks mulle alandav." Heathcliff on jäägitult kiindunud oma armastatusse ning seejuures väga armukade, kui Cathy kohtub pidevalt Edgar Lintoni, naabermõisa omanikuga. Kui Heathlicliff juhtub peal kuulma, kuidas Cathy räägib oma nõusolekust Lintoniga abielluda, lahkub mees Vihurimäelt. Naasedes on mees rikas, kuid kalk, julm ning kättemaksu järele janunev inimestevihkaja. Armastusest räägib Cathy nõnda: ,,Armastus Heathcliffiga on kui allikas, mis meid elus hoiab; armastus Edgariga on nagu puu lehestik, mis aasta jooksul lehed maha viskab ja uued kasvatab." 3. Peamised karakterid 4
Haretoni sama karmi käega kasvatada, nagu oli seda teinud Hindley temaga. Isabella vahetas Edgariga, oma vennaga tihti kirju. Viimases, 12 aastat hiljem saadetud kirjas palus ta Edgaril oma poja eest hoolitsemine üle võtta. Isabellat oli tabanud ravimatu haigus. Heathcliff, kes oli teada saanud, et ta poeg tuuakse Rästapeasse, käskis poja Vihurimäele tuua, kuna kavatses ise tema eest hoolitsema hakata. Nähes, kui nõrga tervise ja hädise loomuga poeg tal oli, ei tekkinud tal Lintoni vastu mingeid isalikke tundeid. Järjest rohkem meeldis talle Hareton, kes meenutas Heathcliffile teda ennast. Mõned aastad hiljem püüdis ta veenda Catherine'i, oma surnud armastatu tütart oma poja Lintoniga abielluma. Catherine keeldus, kuid Heathcliffil õnnestus ta röövida ja sundida nad mõlemad abielluma. Pärast seda suri Catherine'i isa Edgar. Tema järel suri ka üsna varsti Linton. Vihurimäel koheldi Catherine'i kui vangi. Ta oli suletud väiksesse, imelikku ruumi
Isabella vahteas Edgariga, oma vennaga tihti kirju. Viimases, 12 aastat hiljem saadetud kirjas palus ta Edgaril oma poja eest hoolitsemine üle võtta. Isabellat oli tabanud ravimatu haigus. Heathcliff, kes oli teada saanud, et ta poeg tuuakse Rästapeasse, käskis poja Vihurimäele tuua, kuna kavatses ise tema eest hoolitsema hakata. Nähes, kui nõrga tervise ja hädise loomuga poeg tal oli, ei tekkinud tal Lintoni vastu mingeid isalikke tundeid. Järjest rohkem meeldis talle Hareton, kes meenutas Heathcliffile teda ennast. Mõned aastad hiljem püüdis ta veenda Catherine'i, oma surnud armastatu tütart oma poja Lintoniga abielluma. Catherine keeldus, kuid Heathcliffil õnnestus ta röövida ja sundida nad mõlemad abielluma. Pärast seda suri Catherinei isa Edgar. Tema järel suri ka üsna varsti Linton. Vihurimäel koheldi Catherinei kui vangi. Ta oli suletud väiksesse, imelikku ruumi
“ Macfarlane mõistet „sotsiaalne sugu“ illustreeris feminist Simone de Beauvoir näide: “Keegi ei ole sündinud naisena, vaid saab selleks.” Rääkides natsionalismist toetus autor ka Albert Einsteini väitele, et natsionalism on lastehaigus. Justkui inimkonna leetrid. Macfarlane mainis kuidas me mõtleme välja ka oma päritolu, libastudes mõttel, et kõik mis meid ümbritseb leiutati või kohandati meie omaenda ühiskonnas. Selle juurde tõi autor välja antropoloog Ralph Lintoni, kelle näide keskmisest ameeriklasest, kui enesekesksest ja „klapid peas“ suhtumisega inimesest, ideaalselt antud arvamust toetab. Rääkides armastusest ja sõprusest vastandab Macfarlane kahte isikut, tuntud kirjanikku Oscar Wilde ning Ameerika presidendi Jimmy Carteri ema Lillian Carterit, seoses vanemate armastusega laste vastu ning vastupidi. Alan Macfarlane tsiteerib ka Ameerika kunagist presidenti Roosevelti, kes on
Näiteks noorena tehti teda mitmeid kordi maha, aga ta lihsalt vaikis ning ei võtnud kuulda mida talle öeldakse. Heatcliff oli muidu suhteliselt enesekeskne, kuna ta ei olnud väga jutukas ning ta ei avaldanud oma mõtteid teistele. Ainuke, kellest Heatcliff hoolis oli Catherine, kuna ta armastas teda. Heatcliff tegeles eneseanalüüsiga, kuna tal oli kõik läbimõeldud. Tema eesmärgiks oli kättemaksta kõigile Vihurimäe ja Rästapesa elanikele. Näiteks ta hoolitses Lintoni eest ainult sellepärast, et Linton abielluks Catherinega ning siis ta saab ka Rästapesa enda valdusesse. Heatcliffi lapsepõlv oli õnnetu, kuna teda kiusati ning paljud ei suhtunud temasse hästi. Tulevik oli tal natuke helgem, kuid tema elu oli sünge ja orienteeritud kättemaksmisele. Heatcliff suhtus kõikidesse väga halvasti. Ta ei armastanud kedagi, kogu aeg oli tülis kellegagi ning see kõik oli tingitud tema vihast, mis oli kogunenud tema lapsepõlves.
annaabi.ee 
