kaitse alla juba 1938. aastal, kui kotkaste kaitseks asutati Ratva raba reservaat. 1957. aastal loodi Muraka raba botaanilis-zooloogiline keeluala. 1981 haarati kogu soostik Muraka sookaitsealasse. Oma praegustes piirides on kaitseala 1997. aastast, kui rajati neljast lahustükist koosnev Muraka looduskaitseala pindalaga 13 059 ha. Harulduste elupaik. Muraka looduskaitsealal elab mitu kaitsealust loomaliiki ning kasvab haruldasi taimi. Oma rikka linnustikuga kuulub Muraka looduskaitseala Eesti kolme väärtuslikuma linnuala hulka (koos Kuresoo ja Puhatu soostikuga). Kaitsealal pesitsevad kalju- ning kalakotkas, kassikakk, metsis, sookurg, rabapüü, väike-koovitaja, kolmvarvas-rähn ja paljud teised. Raba kohal on nähtud lendamas ka rabapistrikku. Kaitsealustest taimeliikidest leidub lehitut pisikäppa, soohiilakat, kõdu-koralljuurt, kuradi-sõrmkäppa, künnapuud, harilikku näsiniint, harilikku ungrukolda. 1999
käsnjatest rakkudest, millelt eri lainepikkusega valgus peegeldub eri suunas. (Sepp 2012) 15) Kirjelda ornitoloogilist uurimistööd ja linnuharrastust Eestis kaasajal Ornitoloogilise uurimistööga tegelevad Eesti Maaülikool, Tartu Ülikool, Eesti Ornitoloogiaühing, Keskkonnaagentuur, Kotkaklubi, mitmed väikefirmad ja piirkondlikud linnuklubid. Eesti Maaülikoolis tegeletakse näiteks kalakajaka populatsiooniökoloogiaga, ranna- ja luhaniitude linnustikuga, uuritakse ka liikide arvukust ja leviku muutusi. Tartu Ülikoolis uuritakse näiteks metsavärvuliste elupaikade kvaliteeti, linnalinde jne. Keskkonnaagentuur tellib seiretöid ja koordineerib neid. Samuti on Keskkonnaagentuur mõningate seiretööde läbiviija, näiteks rähnid ja rukkirääk. Kotkaklubi tegeleb kotkaste ja must-toonekure kaitsega, neil on igas maakonnas oma kontaktisik. Eesti Ornitoloogiaühing
400 paari väikekajakaid. Arvukalt esineb nii mustviireid kui ka tuttvarte. Üsna sagedased on ka mitmed pardid : jõgitiir, punapea vart ja sarvikpütt. Siseveekogude ääres harva pesitsevate liikidena on Soitsjärve haudelinnustikus esinenud mererannikulembelised liivatülli ja punajalg tilder. 1959. Aasta kevadel tegi Soitsjärvel katset pesitseda üks paar kühmnokk- luiki. Elistvere, Prossa ja Kivijärv on ka mitmekesise linnustikuga (Remmel 1978). Linde on Vooremaa järvedel rõngastatud rohkelt. Siin rõngastatud naerukajakaid on tabatud ka Valgevenes, Ukrainas, Ölandi saarel, Taani väinades ja Taanis, Hollandis, Inglismaal ja Itaalias (Remmel 1978). Ondatra on Vooremaa imetajatest olulisem, kes toodi 1947. aastal Laadogast Vooremaa järvedesse ja Emajõkke. Ondatra kohanes kiiresti ning levis pea üle kogu vabariigi. Ondatrale
12000 25000m3 vett ööpäevas. Lisaks on seal hästi vaadeldav pinnase üleminek ehk rabarinnak, mis on suhteliselt järsk ja kaetud kõrgemakasvulise männikuga. Seal leidub palju laukaid, millede keskmine sügavus on 3m. [], [] Joonis 4 Selisoo ( http://maetagusevv.ee/index.php?tid=YTudh7zo6xdOlzaYXXsXx0a6ITauLT0ZLiu8fTk ) MURAKA SOOSTIKU ELUSTIK Muraka soostikus elab mitu kaitsealust loomaliiki ning lisaks kasvab ka mitmeid haruldasi taimi. Oma rikka linnustikuga kuulub ta Eesti kolme väärtuslikuma linnuala hulka (koos Kuresoo ja Puhatu soostikuga). Muraka soostiku loodus on üldjoontes ürgne ja inimeste poolt suhteliselt puutumata [] Taimestik Veerand soostikku katab madalsoo taimestik, siirdesoo oma osatähtsus on umbes 13% ja ülejäänud osa on rabataimestiku all. Umbes 35% ulatuses on soostik kaetud hõredama või tihedama puurindega, mujal on soo üldiselt lage. Muraka raba põhjaosas on levinud valdavalt
kõdundamisel, mineraliseerimisel. Looduslikku metsauuendust mõjutab loomastik, kes võib põhjustada puuliikide vaheldumist. Loomastikust oleneb puistute juurdekasv ja puidu kvaliteet, puistute eluiga ja vastupanuvõime mitmetele kahjulikele teguritele (torm, põud). Lindude jaoks on toitumis- ja pesitsemistingimused parimad segapuistutes, eriti mitmerindelises alusmetsaga puistus. Liigivaesed on okaspuu puhtpuistud, kus puudub alusmets, samuti noorendikud. Rikkalikuma linnustikuga on keskealised ja küpsed salu- ja lodumetsad. Lindude mõju metsale oleneb nende toidust. Eriti kasulikud on metsas need linnuliigid, kes toituvad kahjurputukatest ja närilistest. Suurt kasu toovad rähnid, kes söövad puukoore all pesitsevaid ürasklasi ja siklasi, samas võivad nad kahju teha sipelgate (ja puuseemnete) söömisega. Palju kahjurputukaid hävitavad tihased, puukoristajad, pöialpoiss, porr, öösorr, pääsuke jt
kaugemalgi. Raba on kujunenud kunagise merelahe soostumise tulemusena ja asub nn "katlas", mille keskosas on kokku 42 laugast. 9. Kas kuulub rahvusvahelise tähtsusega alade hulka? Kaitsealale jääb Tähtis Linnuala (IBA): Häädemeeste-Võiste rannik, mis hõlmab Võistesaare, Võistealuse, Pikla, Luidete, Tolkuse, Rannametsa, Pulgoja sihtkaitsevööndid ja Rannametsa-Soometsa piiranguvööndi. Väga mitmekesise linnustikuga ala, kus on registreeritud 185 liiki, neist 65 pesitsejatena. 10. Kas on kehtiv kaitsekorralduskava On kehtiv kaitsekorralduskava aastateks 2003-2012. Rannametsa rannik Tolkuse raba 45 KASUTATUD KIRJANDUS: 1. Palang, H., Mander, Ü., Jagomägi, J., 1998. Eesti maastikuline mitmekesisus ja selle muutumine. Eesti looduse mitmekesisus ja selle kaitse, 2744
seiret. Seirete peamiseks eesmärgiks oli hinnata sadama tegevusest tulenevat mõju keskkonnale Küdema lahes, mis on rahvusvahelise tähtsusega linnuala ning Natura 2000 Küdema lahe hoiuala. Eksperdid on järeldanud, et Saaremaa sadama mõju Küdema lahe linnustiku, loomastiku, taimestiku kooslustele ja rannaprotsessidele praktiliselt puudub. Tänu ASi Tallinna Sadama tõsisele suhtumisele seirekohustuse täitmisesse on Küdema lahe akvatoorium üks paremini uuritud linnustikuga merealasid Eestis. 3. TRANSPORDIEMISSIOONID JA NENDE VÄHENDAMISE VÕIMALUSED Heitgaasides sisalduvaid komponente võib jagada kahjulikeks ja kahjututeks. Kahjulikud ained on: Süsinikmonooksiid CO (vingugaas) Vesinikuühendid HC (põlemata kütus ja õli) Lämmastikoksiidid NO ja NO2 mida tähistatakse ühiselt NOx kuna O muutub pidevalt. Vääveloksiid SO2 Tahked osake Kahjututeks on: Lämmastik N2 Hapnik O2 Süsinikdioksiid CO2 V.t hiljem kasvuhooneefekt.
annaabi.ee 
