Põllumajanduse areng-Kasutusele võeti raske ratsaader, millega kündides saadi paks ja viljakas mullakiht. Leiutati rangid, mis lubas rakendada adra ette härja asemel ka hobuse, kes oli härjast nõrgem aga see-eest kiirem.Mindi üle kahevälja süsteemilt kolmeväljasüsteemile (suvivili, talivili, kesa). Kasutati vesiveskeid ja ehitati tuulikuid. Linnade taasteke-Tänu rahvastiku kasvule hakkasid linnad kiirelt arenema ja tekkima.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike koguarvust. Linnade teke kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt riigivalitsemist ja majanduselu. Majanduslikult tegi linnade areng lõpunaturaalmajandusele. Prantsusmaa- Oli IX ja X sajandil feodaalselt killustatud. Valitsejad olid Karl Suure järglased ehk Karolingid. 987. aastal läks kuningatroon Hugues Capetle ja tema
Külvipinna osa suurenespoolelt põllumaalt kahele kolmandikule .Slaavi elanikkonna ristiusustamine või maalt väljatõrjumine.Elanikkonna arvukus suurenes.Linnad ja kaubandus: Rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng.Kiirem oli see Vahemeremaades,kus linnaelu polnud päriselt hääbunud.8.saj. lõpuks oli linnu enam-vähem kõigis Euroopa maades.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad.Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike koguarvust.Linnade teke kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt riigivalitsemist kui ka majanduselu.Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele.Tähtsamad keskaegsed kaubandusteed ühendasid Euroopat islamiusuliste idamaadega,See kulges Vahemere idarannikult merd möda Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale ning sealt üle Alpide ja piki jõgesid Kesk- ning Lääne- Euroopasse.
1480. a Moskva vürstiriik vabanes Kuldhordi ülemvõimust. Linnade teke ja kaubanduse areng. Rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng. See oli kiirem Vahemere- äärsetes maades, kus linnaelu polnud varakeskajalgi päriselt hääbunud. Kuid linnad levisid kiiresti ka põhja pool. XIII sajandi lõpuks oli neid enam-vähem kõigis Euroopa maades. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Sealne linnaelanikkond moodustas umbes kolmandiku elanike koguarvust. Linnade tekkimine kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt nii riigivalitsemist kui ka majanduselu. Poliitiliselt taotlesid linnad sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid valmis selle nimel ka sõdima. Nii kujunes linnaelanikkonnastarvestatav jõud rüütliseisuse ja vaimulikkonna kõrval. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele
Kõrgkeskaeg Kõrgkeskajal arenesid põllumajandus ja kaubandus. Paranesid haritavate maade saagikus, põllukultuuride mitmekesisus ja toitumine. Parem toitumine suurendas Euroopa rahvaarvu väga kiiresti. Seetõttu kasvas elanikkond nii maal kui linnas. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks said tähtsate kaubateede sõlmpunktid Põhja- Itaalias, Lõuna- Prantsusmaal ja Flandrias. Põhjused: · ilmastiku soojenemine kogu Euroopas 12.sajandist kuni 14. sajandi alguseni · üleminek kolmeväljasüsteemile, mis sai alguse Prantsusmaa kirdeosas, võimaldas suurendada haritavat pinda ( kolmandik maast poole asemel puhkas) , varieerida põllukultuuride liike ja sügisese saagi ikaldumise korral
ristiusk. Vana- Vene riigi õitseng saabus aga Jaroslav Targa valitsusajal (XI saj), mil laienes riik, ühtlustati seadusandlust ja arendati suhtlemist Euroopaga. Pärast Jaroslav Targa surma (1054) lagunes Vana-Vene omavahel võistlevateks vürstiriikideks. Esiplaanile tõusid Vladimir-Suzdal ja Novgorod. Viimase eripäraks oli vabariiklik riigikorraldus. Kõrgkeskaeg Kõrgkeskajal arenesid põllumajandus ja kaubandus. Seetõttu kasvas elanikkond nii maal kui linnas. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks said tähtsate kaubateede sõlmpunktid Põhja-Itaalias, Lõuna-Prantsusmaal ja Flandrias. Inglismaal ja Prantsusmaal kujunes kõrgkeskajal tsentraliseeritud monarhia, mis piiras oluliselt feodaalset killustatust. Mõlemas riigis tekivad vähemalt formaalselt valitseja võimu kontrollivad seisuste esinduskogud. Saksamaa valitseja Otto I lasi end 962 aastal keisriks kroonida ning kehtestas riigi nimetuseks Püha Rooma keisririik, millest sai X-XII sajandil
Linnade kujunemise põhjusteks olid: 1) ühiskonna areng, mis tõi kaasa käsitöö ja põllumajanduse üha suurema eraldumise, 2) inimeste soov saada kvaliteetset kaupa, 3) käsitööliste koondumine ühte paika, et end paremini kaitsta ja oma kaupa müüa. Linnad tekkisid veekogude äärde ja kaubateede ristumispunktidesse (nt.Pariis on Seine` jõe ääres), aga ka kloostrite ja mõisade juurde.Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Madalmaad ja Põhja-Itaalia. 13. Negatiivsed ja positiivsed ilmingud linnas. Negatiivsed ilmingud Positiivsed ilmingud Sündimus väike, iive negatiivne, Hariduse võimalus, haiguste (taudide) levik, suurem kauba valik, ülerahvastatus, meelelahutused, prostitutsiooni levik, uudiste ja info parem levik,
küll nõrgem, aga kiirem. Vahemere maades mindi üle kaheväljasüsteemilt kolmeväljasüsteemidele. Vesiveskid, tuulikud. 3. Kuidas tekkisid linnad? (kohad, põhjendused, tähtsamad kaubateed) Rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö-ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng. See oli kiirem Vahemere-äärsetes maades, kus linnaelu polnud varakeskajalgi päriselt hääbunud. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia (Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad (tänapäeva Holland ja Belgia). Linnade tekkimine kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt nii riigivalitsemist kui ka majanduselu. Majanduslikult tegi linnade areng lõpu naturaalmajandusele. Tähtsamad keskaegsed kaubateed ühendasid Euroopat islamiusuliste idamaadega, kulgedes Vahemere idarannikult merd mööda Itaaliasse ja Lõuna-Prantsusmaale ning
Kaubandussidemed teiste maadega olid katkenud. Tekkis nauturaalmajandus. Linnad hakkasid taas tekkima seoses sellega, et kõrgkeskajal uute maade kasutuselevõtuga suurenes omakorda elanikkonna arvukus ja rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng. See oli kiirem Vahemere-äärsetes maades, kus linnaelu polnud varakeskajalgi päriselt hääbunud. Kuid linnad levisid ka põhjapool. Euroopa kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnadel ja feodaalidel oli sageli vastuolusid, sest linnade tekkimine kiirendas elurütmi ja mõjutas tugevalt nii riigivalitsemist kui ka majanduselu mistõttu linnad taotlesid poliitiliselt sõltumatust feodaalidest ja tugevamad neist olid valmis selle nimel ka sõdima. Kõige tähtsamad kohad linnas linlaste eneste jaoks olid turuplats, linnaväravad, raekoda, häbipost ja
feodaalkord. Mitmel pool tekkis tugev kuningavõim. Ristiusk ka Skandinaaviamaades. Ristisõjad islamiusuliste vastu. Hiliskeskajal kiire areng pidurdus mõneks ajaks. Suur katkuepideemia, nn must surm. Rahamajanduse areng jätkus, feodaalkord hakkas järk-järgult murenema. Rahvastiku hulk Lääne-Euroopas peaaegu kahekordistus, tõustes 13. saj lõpuks 40 miljonilt 70 miljonini. Rahvastiku kasvuga kaasnes linnade kui suurte käsitöö- ja kaubanduskeskuste tekkimine ja kiire areng. Kõige linnastunumateks piirkondadeks kujunesid Põhja-Itaalia ja Madalmaad. Linnade areng tegi lõpu naturaalmajandusele, kaubandus muutus oluliseks. Tähtsamad kaubateed ühendasid Euroopat islamiusuliste idamaadega, põhja pool oli tähtsam Läänemeri. Kuningavõim hakkas tugevnema Ida-Frangi ehk Saksa Kuningriigis kui Otto I Suur allutas kõik Saksa feodaalid oma võimule. Ta lõi Püha Rooma ehk Saksa-Rooma Keisririigi ja lasi paavstil end keisriks kroonida. 11. saj: Riigi algusaegadel oli paavstivõim nõrk
annaabi.ee 
