MUUTUSED ÜHISKONNAS Inimühiskonna pikas arenguloos võib eristada mitut etappi, mis kõik on põhinenud eri tehnoloogiatel ja sotsiaalsetel suhetel ning toiminud vaid neile iseloomulikus ühiskonnakorralduses. Jättes kõrvale väga kauged ajad, võib ühiskonna arengus eristada põllumajandusajastut, tööstusajastut ja infoajastut. 1.1. Põllumajandusühiskonnast tööstusühiskonda Ligikaudu kaks miljonit aastat elasid inimesed korilusest ja küttimisest. Umbes 6000-7000 aastat tagasi hakkasid inimesed paikseks jääma, põldu harima ja koduloomi pidama. Algas põllumajandus- ehk agraarajastu. Enda ja loomade jõudu ning lihtsaid mehhanisme kasutades tootsid inimesed kohalikest loodusvaradest elatus-vahendeid, millest valdav osa tarbiti elatus- majanduse e. naturaalmajanduse tingimustes kohapeal. Peamine tegevusala oli põllumajandus: toodeti eluks vajalikke toiduaineid. Käsitöö, kaubandus ja teised majandusharud olid vähemtähtsad. Esivanematelt päritud t...
e rvu ja suuruse kasv. • Linnastumise tempod on aga väga kiired, sest inimesed loodavad leida linnadest tööd ja paremaid elutingimusi. • Ülelinnastumine ja selle tagajärjel tekivad linnade äärtesse agulid (пригород) ja slummid (трущобы). • Arengumaades linnastumis e tase madal, aga arenenud riikides on see tase kõrge. p a n u e e s t ! tähe l e Aitäh
Asulaid on võimalik jagada nende põhilise majandusharu järgu näiteks tööstus;kaevandus;põllumajandus;sadama;kuuort;ülikooli jt auslateks. Linnastumine ehk urbaniseerumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnada kasv ning nende osatähtsuse suurenemine; rahvastikurände protsess, milles inimesed siirduvad malt linna; laiemas mõttes hõlmab muutusi rahvastiku koostises , kultuuris ja elulaadis . Linnastumis e urbanisatsiooniastmeks- nim linnalistes asulates elevate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes. Nt 100% linnastumisega on Singapur ja Vatikan , Eestis on 70% Linn on kompaktse hoonestusega asula, mis on saanud linna õigused . Linnastumisplahvatus toimus 1800-1950 kasvas maakeral rahvastik 2,8% võrra aga linnarahvastik 25 korda . 20saj tekkisid monofunktsionaalsed piirkonnad , kus magalad on linna ühes ning töökohad teises ääres
Rahvastik Rahvaarv 33 757 000 (2007) Rahvaaru poolest 38. kohal, sarnase rahvaarvuga on Kanda, Iraak, Afganistan ja Nepaal. Tegu on küllatki suure riigiga rahvaarvu poolest. Rahvastiku tihedus 75,6 in/km² Oodatav rahvaarv 2025.aastaks 42 000 000 Rahvastiku paiknemine ja linnastumine Maalt linna suundumine Kõige tihedam kasvab, aastaks 2025 on on asustus linnastunud prognoositav linnastumis rannikualadel. Seal on küllaltki prtsent ligi 70. tasane pinnamood võrreldes Maroko teiste piirkondadega, lisaks Atlandi ookean lähedus. Lõunaosa on asustatud väga hõredalt. Kuna lõuna Marokos on Atlase mästik ning Sahara kõrb. Linnades elab 58% elanikest. Suurlinnad(ka pealinn) asuvad loode rannikuosas. Rahvastiku tihedus Marokos. Lõuna osa väga hõredalt asustatud. Rahvaarvu muutumine 1950-2025
Asulaid võib elanike tegevusalade ja eluviisi põhjal jagada linnalisteks ja maa-asulateks. Asulaid on võimalik jagada ka nende põhilise majandusharu järgi, nt kaevandus-, põllumajandus-, kuurort-, sadama-, ülikooli- jt asulateks. Asulad erinevad mitte ainult funktsioonide poolest, vaid ka elanike arvult, hoonete arhidektuurilt ja majanduskultuurilt ning hoonete tiheduselt. Maa-asulate puhul võib eristada tihe- või hajaasustust, linnad on üldjuhul tiheasustusega. Linnastumis- e. urbanisatsiooniaste linnalistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes. Linn kompaktse hoonestusega asula, mis on saanud linna õigused. Riike, kus linnarahvastiku osatähtsus ületab 50% kogurahvastikust nimetatakse linnastunud riikideks. Suurriikidest on linnastumistase Hiinas 33%, Venemaal 73% ja USA's 77%. 100% linnastumisega on linnriigid (Singapur, Vatikan). Eestis on linnastumistase 70%. 80 a tagasi oli see suhe vastupidine.
Linn on kompaktse hoonestusega asula, mis on saanud linna õigused või nimetuse. Tunnuseid, mis on muudest asulatest eristamise aluseks vaata õpikust (53-54). Iseloomulik on inimeste ja majandustegevuse kontsentratsioon. Linnastumine ehk urbaniseerumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ning nende osatähtsuse suurenemine; rahvastikurände protsess, milles inimesed siirduvad maalt linna; laiemas mõttes hõlmab muutusi rahvastiku koostises, kultuuris ja elulaadis. Linnastumis- ehk urbanisatsiooniastmeks nimetatakse linnalistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes. Linnastumise esimene etapp oli XIX sajandil. Kiire linnastumine Euroopas ja Põhja- Ameerikas. Sajandi alguses linnades 29 mln inimest, lõpus 220 mln. Linnastumisaste tõusis maailmas 3%lt 14%le. Miljonilinnad London 1810, Pariis 1846, New York 1860. Sajandi lõpus paarkümmend miljonilinna (Berliin, Chicago, Philadelphia, Peterburi; Tokyo, Viin) ja
Asulate teket ja arengut mõjutavad : *pakub kaitseb vaenlase rünnaku puhul*toidu tegemiseks ja hoonete kütmiseks vajaliku kütuse olemasolu*joogivee lähedus*põllumajanduslikult kasutatavad maa lähedus*eluaseme ehitamiseks vajalike materjalide lähedus*pakub kaitset halbade ilmastikuolude vastu*juurdepääs tesitele piirkondadele. Linnastumine urbaniseerumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ning nende ostähtsuse suurenemine Linnastumis- e urbanisatsiooniastmeks nimetatakse linnaslistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsust kogu riigi rahvaarvu suhtes. Linnastu on rühm lähestikku asuvaid linnu Megapolis ehk hiidlinn on linnastumise kõrgeim aste,hiiglaslik linnastute kogum. LINNASTUMISE PROTSESSID : 1.)hõlmab 19saj., kiire linnastumine Euroopas ja Põhja-Ameerikas.Paljud külas liideti linnadega,tekkisid esimesed miljonilinnad.Hakkasid tekkima esimesed linnastud 2.)20saj esimene pool, linnade arvu kasv aeglustus.
Sektorid on: Primmar(põllu- ja metsamajandus, kalandus) Sekundaar(töötlev tööstus; ehitus) Tertsiaar(teenindussfäär) Kvaternaarne(postindustriaalset tootmisviis ja infoühiskond) Mis on linnastumine? Ehk urbaniseerumine on majanduse ja ühiskonna arenguga kaasnev linnade kasv ning need osatähtsuse suurenemine; rahvastiku rände protsess, milles inimesed siirduvad malt linna; laiemas mõttes hõlmab muutusi rahvastiku koostises, kultuuris ja elulaadis. Linnastumise etappid. Linnastumis ehk urbanisatsiooniastmeks nimetatakse linnalistes asulates elavate inimeste arvu osatähtsustkogu riigi rahvaarvu suhtes. Mis on migratsioon? Ehk rahvastiku ränne on inimeste ümberasumine riigi sees või üle selle piiri kas elamise või töökoha leidmise eesmärgil. Mis on emigratsioon? Riigist väljaränne. Mis on immigratsioon? Riiki sisseränne Assimilatsiooni mõiste. Vähemusrahvuse sulanemine enamusrahvusesse kas loomulikul teel või vägivallapoliitika tulemusel.
annaabi.ee 
