Kuidas muutis tööstusühiskond inimeste elu? Inimeste elu muutus tööstusühiskonnas väga palju. Elu läks füüsiliselt kergemaks tänu tehnilistele leiutistele. Tekkis mitmeid masinaid, mis tegid kergelt ära mitme inimese töö, kuid sellel oli ka oma halb pool mitmed inimesed kaotasid töö. Tänu sellele hakati rohkem haridust tahtma, sest siis oli võimalus teha paberitööd ning ka masinate käsitlejad pidid olema haritud. Inimesed hakkasid linnastuma, aga tänu sellele levisid haigused palju rohkem ja kiiremini. Kuna tekkisid vabrikud olid kaubad kättesaadavamad ning nende hind ka madalam. Mitmed vabrikandid võtsid vastu otsuse, et palgatööliste palgaks on vabriku poest tasuta kaup. Aja jooksul tõi see kahju ikkagi vabrikantidele. Tehti ka teisi otsuseid. Üks suurimaid oli see, et tööliste tööpäev lühendati 8 tunnini. Nii jäi töölistele ka vaba aega muuga tegelemiseks. Sai
erinevate nüanssidega ning samas on ka armastusluule muutunud keskajaga võrreldes. Armastuslaule võid kirjutada kõigile ja kõigele-emale, isale, koerale, kassile, armsamale, vihavaenlasele, toolile, kivile jne. Kuid keskajal kirjutati enamasti vaimulikku luulet. Rüütlilaulikud esidasid väga erinevaid seisusi. Nende hulgas olid kuningad, kõrg- ja alamaadleid, kleerikuid ja linnakodanikke. Tekstides ja muusikas mingeid seisusevahesid ei ole. 13. sajandil hakkas rüütlilaul linnastuma. Tavaliselt esitavad laulu autorid ise enda laule. Nii ka keskajal ja tänapäeval. Keskajal oli poeet ühtlasi ka laulik, kes esitas tavaliselt oma laule ise. Ta võis ise ennast mingil pillil saata või tegid seda teenistuses olevad rändmuusikud. Samamoodi on ka tänapäeval. Autor esitab oma lugusid üldjuhul ise, kui ta on ka laulja/artist. Samamoodi võid ta saata ennast mingi instrumendiga või teeb seda tema asemel bänd või keegi kolmas.
laulmine , aga rahvuslike riiete kandimine oli lubatud. · Mil moel mõjutas massiteabevahendite areng kultuuri? Kuna Soome ei olnud Nõukogude Liidus, vaid lääneriik, võisid inimesed seal kuulata ja vaadata läänetelevisiooni ja raadiot. Eesti inimesed, kes elasid põhja pool, said läbi antenni salaja kuulata raadiot ja televisiooni vaadata. · Miks hakkas maakultuur hääbuma? Maaelanikkond hakkas rohkem linnastuma , sest linnas oli rohkem võimalusi paremaks elu arendamiseks. Maakohtades olevad raamatukogud, koolid, klubid suleti. · Miks langes nõukogude ajal hariduse väärtus? Kõiki sunniti koolis käima ja saada kätte keskharidus , ükskõik , kas inimene oskas või mitte , kas ta viitsis või mitte. · Anna hinnang nõukogulikule poliitikale.
käega lüüa ning riigil tuleb anda endast parim. Tuleb mõjutada perekondi rohkem lapsi muretsema. Samuti Eesti riik peab parandama noorte perede elutingimusi ning soodustama inimeste riiki jäämist. Rändestatistika aga näitab, et hulk väljarännanutest tuleb Eestisse tagasi, nii et olukord pole veel üldse kriitiline, nagu eelnevalt mainitud. Rahvaarvu vähenemise kõrvalt paistab välja Eesti riigis ka teine probleem. Nimelt rahvastiku paiknemine. Ammusest ajast saati on hakanud rahvas linnastuma ehk maa-aladelt kolinud linna elama. Just praegu paistab Eestis silma säärane probleem. Linnastumise eesmärgiks on paremad elutingimused, nagu näiteks soodsam töökoht, läheduses paiknevad asutused ning teised mugavused. Ka urbaniseerumine toob endaga kaasa probleeme. Kuna inimesed lahkuvad maalt, siis kaovad sealt ära ka seni alles jäänud töökohad. Eesti rahvastiku paiknemisele leitakse samuti lahendusi. Kuna Eesti on
Nad grupeerisid oma vara, teati esemete nimetusi ning loendati neid ühekaupa. Et teada saada kumb kahest karjast on suurem ajasid nad loomad paarikaupa läbi värava. Vana-Egiptuses peeti vara arvestust piitsa või nööri abil. Kui keegi jäi võlgu tehti nöörile uus sõlmeke ning kui võlg kustus vabastati sõlm. Piitsale tehti triipe ja kustutati neid. Algas arvepidamine. Numbreid tol ajal veel ei tuntud. Vajadus staatilise arvepidamise järele tekkis, kui inimesed hakkasid linnastuma. Vaja oli teada rahvaarvu, maatükkide suurust ning kvaliteeti. Arvet hakati pidama sümbolites. Näiteks, et teada kui palju külas rahvast on, tõi iga inimene hunnikusse kivi või teokarbi. Sellist tülikat arvepidamise viisi kasutati tuhandete aastate jooksul. Hiljem, kui tekkis vajadus numbrite märkimiseks, sälgutati triipe kepile või pulgale. Esimene kirjaliku numbrisüsteemi leiutasid 3000 e.m.a sumerid. Nende numbrid olid erikujulised märgid, mida vajutati savitahvleisse
........................................................................................lk 7 Kasutatud kirjandus....................................................................................lk 9 Sissejuhatus Mitte ükski linn poleks tekkinud ilma, et poleks toimunud linnastumist. Ehk enamus inimesi kogunesid elama tihedamalt koos kuhugile, kus olid head tingimused elule. Ajapikku suured inimkogumikud moodustasid linna ehk see koht hakkas linnastuma. Selles Prantsusmaa rahvastiku lisa referaadis käsitlen rahvastiku teema juurde ka Prantsusmaa linnastumist. Linnastumine Prantsusmaal elab 2008 aasta seisuga 77% inimestest linnades ning 23% elab maal. Kõige rohkem elanikke elab Pariisis, seal elab umbes 2,2 miljonit inimest. Järgmised suurimad linnad on Marseille, kus elab 879 000 elanikku ja Lyon 418 000 inimesega. Linnad paiknevad ühtlaselt üle Prantsusmaa
Tööstusühiskond- tööstuses hõivatud rahvastiku osatähtsus jõuab põllumajandusega tegelejatega võrreldavasse suurusjärku või ületab selle. Tööstuslik pööre (tööstuslik revolutsioon) sai alguse 18. sajandi lõpul Suurbritanniast ja levis 19. sajandil üle Euroopa. Eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Suure osa tööst tegid ära masinad. Euroopa hakkas linnastuma. 20. sajandi viimasel veerandil hakati rääkima postindustriaalsest ehk tööstusjärgsest ühiskonnast. Sellist ühiskonda iseloomustab eelkõige kõrgtehnoloogia kasutamine. Tööstusühiskond vajas hulgaliselt lihttöölisi, postindustriaalne aga haritud spetsialiste. Teenindus- ja infoühiskond- tööviljakuse tõus, tootmiskulude vähenemine, ulatusliku tööjõu vabanemine
ning mil üldine kunsti tase oli äärmiselt kõrge. Eestis pöörduti realistliku maastikumaali poole erinevatel põhjustel, alates prantsuse maalikoolkonna eeskujudest, kuni siinsete kunstnike isiklike põhjusteni, millest sugugi viimane ei olnud nende päritolu: endiselt olid kunstnike vanemad talupojad, möldrid, meremehed loodusele lähedal seisvad ja lihtsust hindavad inimesed. Eestlased hakkasid sel ajal tasapisi linnastuma, rustikaalne pärand jäi üha enam ilukirjanduse ja kunsti kanda ning kujuneb välja linnakultuur kohvikute, uulitsate, voorimeeste, tudengite ja muu säärasega. Linnade rahvaarv kasvas pidevalt ja eestlaste tung maalt linna oli silmatorkav, kuid Eesti linnad 1930ndatel olid mitte mingil juhul suurlinnad, vaid maaga endiselt tihedalt seotud. 1930ndad tõid ka agulirealismi imbumise eesti kunsti, mida on põlastavalt nimetatud nii köögirealismiks, kui ka kunstnike silmaringi avanemiseks.
Nii alustasid Kundas ja Aseris tööd tsemenditehased. 20.saj alguseks oli juba üle 27 000 vabrikutöölise e. Üle 4 korra rohkem kui pool sajandit tagasi. Kelle/mille vahel: tehnoloogiline areng, masinehitus, tehnilised leitused, ettevõtete omanikud, töötajad Probleemid: 1) uute majandamisviiside otsimine 2)maapuudus, mis sundis vaesemaid talupoegi otsima tööd linnades 3) põllumajanduses tekib 20.saj algul tööpuudus, mis sunnib inimesi linnastuma 4) tööstusettevõtetes olid rasked töötingimused 5) tööstuslinnades tekkis ülerahvastatus ja elatustase oli madal Lahendused: 1) maal töötuks jäänud inimesed leidsid linnast tööd 2) Eesti aladest saab tööstuslikult kiiresti arenev piirkond 3) töölised hakkavad võitlema oma õiguste eest ( 1905.a revolutsioon- tööliste võitluse kulminatsioon) Muutused: 1) linnastumine
Ajapikku arenesid ka käsitöö ja kaubandus, kuid nendes valdkondades olid hõivatud vaid väike osa elanikkonnast. Linnades elas umbes 5% elanikkonnast. Industriaalühiskond - kasvab tööstuses töötavate inimeste arv(suuremaks kui põllumajanduses töötavate inimeste arv). Tööstusliku pöörde eeldusteks olid teaduse ja tehnika areng ning rahakapitali ja tööjõu olemasolu. Ühe suurema osa inimese igapäevasest tööst tegid ära masinad. Euroopa hakkas tööstusliku pöörde tõttu linnastuma. Muutus leibkonna mudel, koos hakkas elama vaid kaks põlvkonda. Postindustriaal ehk tööstusjärgne ühiskond - kõrgtehnoloogia kasutamine. Teenindussektor kasvab kiiresti. Tööstusühiskond vajas hulgaliselt lihtöölisi, postindustriaalne ühiskond vajab haritud spetsialiste. Massimeedia suurele laiale ringkonnale. Infoühiskond - info kiire liikumine, töötlemine ja kätte saamine. Ajakirjandus pealiskaudne. Infot liiga palju.
Rüütlilaulikutelt on säilinud rohkem tekste kui viise , viiside mäletamine oli edasilauljal ilmselt kergem kui nende kirjapanek. Rüütlid ja õuedaamid laulsid ja luuletasid üksnes oma õukonna tarbeks. Laiemalt levisid nende laulud tänu alamast seisusest muusikuile. Rüütlilaulikuid oli mitmesugusest seisusest. Algul andis tooni kõrgaadel, hiljem kohtame samavõrd alamaadlit, kuid särav anne tõi laulikute hulka ka madalast seisusest inimesi. 13.saj. hakkas truvääride kunst linnastuma ja oli seetõttu võrreldes trubaduuridega rahvuslikum. Peamisteks olid armastus ja kangelaslaulud, iseloomuliku südamedaami kultusega(rõhutatud aupaklikkus ja alandlikkus) Prantsusmaal ja Saksamaal oli rüütliluule valdavalt ilmalik, Hispaanias ja Itaalias peamiselt vaimul Lk.4 IV MITMEHÄÄLNE MUUSIKA (IX-XIV saj.) V MADALMAADE MUUSIKAAJALUGU(XV-XVI saj.) 1.Burgundia kool ehk I madalmaalaste põlvkond; Dufay.
annaabi.ee 
