Paljud talud ja külad kaovad. Lõppjärk: Rahvaarv enam ei kasva. Küla inimesed hakkavad käima linnas tool, küladesse asub elama linlasi. Ülelinnastumine kui linnadesse asub rohkem maarahvastikku, kui linnad suudavad rakendada. Põhja riigid suuri linnu ja linnastuid on väga palju, väikelinnad on lülitatud linnastutesse. Kasvavad eeslinnad. Ülelinnastumist esineb harva. Riigid muutuvad üheks suureks linnastuks või linnastute liiduks. Arengumaad: Ladina-Ameerika palju ülerahvastumist, linnadevõrk hõre. Lõuna- ja Kagu Aasia tihe linnadevõrk, tekib vähe uusi linnu, ülelinnastumist vähe. Must Aafrika linnad noored, linnu vähe. Linnarahvast vähe, kuid pealinnad on ülerahvastatud. Ümberasumine toimub kiiresti.
Riigis elab umbes 6,9 mln. välismaalast. Kõige rohkem on türklasi, teisel kohal on põgenikud Jugoslaaviast. Aastas satub Saksamaale kuni 1 miljon sisserändajat, kellest osa on nn. volgasakslased Venemaalt. Sündimus ja suremus on väikesed (11-12 o/oo), iive enamasti negatiivne. Sellest võib järeldada, et tegemist on demograafilise kriisiga, nullkasv. Liinades elab 84% rahvastikust, ka maarahvas on eluviisilt linnastunud. Rohkesti on nii väikesi, keskmisi kui ka linnastuks kasvanud suuri linnu. Suurim linn on Berliin, suurim linnastu Ruhr (üle 4 mln. el.). Rahvastiku keskmine tihedus 230 in/km2 on Euroopa suurimaid. Hõredamalt elab rahvast mägedes ning Loode-Saksamaa rabade ja nõmmede alal. Pärast II maailmasõda asustati sund korras Ida-Euroopast Saksamaale umbes 8 mln. etnilist sakslast. Ümber asumine on jätkunud lainetena ka hiljem, praegu peamiselt Venemaalt. Palju on Saksamaale sisserännanud võõrtöölisi
Rahvastik Saksamaa elab üle 80 000 000 inimese. Umbes 92% moodustavad sakslased. Riigis elab umbes 6,9 mln. välismaalast. Aastas satub Saksamaale kuni 1 miljon sisserändajat, kellest osa on nn. volgasakslased Venemaalt. Sündimus ja suremus on väikesed (11-12 o/oo), iive enamasti negatiivne. Sellest võib järeldada, et tegemist on demograafilise kriisiga, nullkasv. Liinades elab 84% rahvastikust, ka maarahvas on eluviisilt linnastunud. Rohkesti on nii väikesi, keskmisi kui ka linnastuks kasvanud suuri linnu. Suurim linn on Berliin, suurim linnastu Ruhr (üle 4 mln. el.). Rahvastiku keskmine tihedus 230 in/km2 on Euroopa suurimaid. Hõredamalt elab rahvast mägedes ning Loode-Saksamaa rabade ja nõmmede alal. Pärast II maailmasõda asustati sund korras Ida-Euroopast Saksamaale umbes 8 mln. etnilist sakslast. Ümber asumine on jätkunud lainetena ka hiljem, praegu peamiselt Venemaalt. Palju on Saksamaale sisserännanud võõrtöölisi
Rahvastik Saksamaa elab üle 80 000 000 inimese. Umbes 92% moodustavad sakslased. Riigis elab umbes 6,9 mln. välismaalast. Aastas satub Saksamaale kuni 1 miljon sisserändajat, kellest osa on nn. volgasakslased Venemaalt. Sündimus ja suremus on väikesed (11-12 o/oo), iive enamasti negatiivne. Sellest võib järeldada, et tegemist on demograafilise kriisiga, nullkasv. Liinades elab 84% rahvastikust, ka maarahvas on eluviisilt linnastunud. Rohkesti on nii väikesi, keskmisi kui ka linnastuks kasvanud suuri linnu. Suurim linn on Berliin, suurim linnastu Ruhr (üle 4 mln. el.). Rahvastiku keskmine tihedus 230 in/km2 on Euroopa suurimaid. Hõredamalt elab rahvast mägedes ning Loode-Saksamaa rabade ja nõmmede alal. Pärast II maailmasõda asustati sund korras Ida-Euroopast Saksamaale umbes 8 mln. etnilist sakslast. Ümber asumine on jätkunud lainetena ka hiljem, praegu peamiselt Venemaalt. Palju on Saksamaale sisserännanud võõrtöölisi
Rahvastikupüramiid lisades joonis 4. 8 6. LINNASTUMINE Gruusia rahvastikust elab linnades ligikaudu 53,1%. Suurima rahvaarvuga on linnadest Gruusia pealinn Thbilisi (1,15 miljonit elanikku), mis asub Gruusia keskosas, sellele järgnevad üsna suure vahega Khuthaisi (185 000), Bathumi (120 000) ja Rusthavi(115 000). Ülejäänud linnades jääb elanikkonna arv alla saja tuhande. Suurimaks linnastuks ongi pealinn ja selle ümbrus - Thbilisi linnastu kus rahvaarv kokku 2014. aasta seisuga on 1 485 293 elanikku (joonis 5). Abhaasias elab linnades ligikaudu 50,3% rahvastikust. Suurimaks linnaks on Abhaasias pealinn Suhhumi, mis asub Musta mere kaldal. Suhhumis elab 2011 aasta seisuga 62 914 inimest. Nagu ka Gruusias, on suurimaks linnastuks pealinna ehk Suhhumi linnastu, kus elab kokku ligikaudu 73 000 inimest. Ülejäänud suuremates Abhaasia linnades jääb
Riigis elab umbes 6,9 mln. välismaalast. Kõige rohkem on türklasi, teisel kohal on põgenikud Jugoslaaviast. Aastas satub Saksamaale kuni 1 miljon sisserändajat, kellest osa on nn. volgasakslased Venemaalt. Sündimus ja suremus on väikesed (11-12 o/oo), iive enamasti negatiivne. Sellest võib järeldada, et tegemist on demograafilise kriisiga, nullkasv. Liinades elab 84% rahvastikust, ka maarahvas on eluviisilt linnastunud. Rohkesti on nii väikesi, keskmisi kui ka linnastuks kasvanud suuri linnu. Suurim linn on Berliin, suurim linnastu Ruhr (üle 4 mln. el.). Rahvastiku keskmine tihedus 230 in/km2 on Euroopa suurimaid. · Iseloomusta rahvastiku paiknemist valitud riigis: 1. Rahvastiku keskmine tihedus on 230 in/ruutkilomeetril. 2. Rahvastiku tiheduse võrdlus naaberriikidega. Taanis 127.9 in/ ruutkilomeetril; Poolas 122 in/ruutkilomeetril; Tsehhis 132 in/ ruutkilomeetril;
kultuurilisest nõrkusest. Pealinnana sai Tallinn juurde uue tähtsa arenguteguri, kõrvaldas pikkamööda oma puudujäägid kultuuri vallas (sinna tekkis tehnikaülikool) ja kasvatas tööstust: 1939. aastal andis Tallinn poole Eesti tööstustoodangust, hoolimata põlevkivitööstuse tekkimisest Ida- Virumaal. Juba esimese vabariigi lõpupoole ei mahtunud see kiire areng enam linna ametlikesse piiridesse ja Tallinn hakkas laiali valguma linnastuks. Nõukogude ajal Tallinna piirkond säilitas esikoha, kuigi ta osatähtsus veidi kahanes seoses põlevkivi- ja energeetikatööstuse eriti kiire väljaarendamisega. Jätkus ka linnastu areng. Pärast taasiseseisvumist on Tallinna piirkonna osatähtsus Eesti majanduselus jälle oluliselt tõusnud. Linnastugi areng on kiirenenud ja läinud üle uude faasi. Linnastu siseringis muudetakse Tallinnast otseselt sõltuvaks juba kõik asulad, olenemata suurusest ja asendist.
elamualadeks, näiteks Rotermanni kvartalis. (Ideon, 2006) Tallinnale kui valglinnale viitab mitmeid aspekte, näiteks mitmete eraldiseisvate uusasumite rajamine, regionaalsete ja üldplaneeringute puudumine või nende muutmine detailplaneeringutega. Siiski ei saa Tallinnat üheselt nimetada ka valglinnaks. Mõningad aspektid viitavad sellele, et Tallinnat võiks nimetada hajali asustusega mitmekeskuseliseks linnastuks, näiteks Ideon (2006) on oma uurimuses leidnud, et väga palju uusi hoonestusalasid on tekkinud eksisteerivate keskuste juurde, mis on vastu rääkiv totaalse valglinna tekkele. Lisaks on arenenud transport keskuslinna Tallinna ja mitmete eeslinnaliste keskuste vahel ja avalikud teenused on mitmekesistunud. 8. Kokkuvõte Kompaktne linn ning valglinn on omavahel vastanduvad mõisted. Linna kompaktsusest on
Sillamäe aga kasvasid linnaks alles põlevkivitööstuse arenedes. Narvat ja Sillamäed asustab peaaegu eranditult tulnukrahvastik, tulnukad on ülekaalus ka Kohtla-Järvel. Elanike arv neis on märgatavalt vähenenud ja moodustab Narvas 68000 ja Kohtla-Järvel (ilma Jõhvita) 47000, Sillamäe on märksa väiksem (umbes 17000). Kõigi kolme linna ümber moodustusid linnastud, mis nõukogude perioodi lõpuks hakkasid kokku kasvama ühtseks Ida-Viru linnastuks üldise rahvaarvuga umbes 200 000. Praegu on selle linnastu areng takerdunud. Selle alarühmaga hakkab liituma ka Kunda, mis viimasel ajal kiiresti areneb. Tõelisteks linnalisteks asulateks tuleb väiksest rahvaarvust hoolimata pidada ka väikesi tööstuslinnu. Neid on Eestis võrdlemisi palju, eriti Põhja-Eestis, kuid üksikuid selliseid on ka Lõuna-Eestis. Osa neid kuulub linnastute koosseisu, osa paikneb eraldi. Sellised on näiteks Tapa (erandina raudteelinn),
annaabi.ee 
