(Eesti Juust) 16g, hurmaa 250g. Vahepala: kibuvitsatee suhkruta 250g. Lõunasöök: vesi 250g, maksastrooganov 80g, tatrapuder rasvata vega150g, tomat 75g, kurk 65g, redis 5g, oliiviõli külmpressitud 5g, roheline sibul 5g, till värske 1g, rukkileib 34g, keefir R 2,5% 180g. Vahepala: vesi 250g, viinamarjad 200g, õun 150g. Õhtusöök: vesi 250g, forell koorekastmes 200g, riis keedetud 30g, vinegrett 150g, rukkileib linnastega 30g, keefir R 2,5% 180g, apelsin 120g. Muu toidukord: vesi 250g, pirn 200g, banaan 160g. Päeva jooksul saadud energia: 2020kcal Teisipäev Hommikusöök: vesi 250g, kaerahelbepuder kuivatud puuviljadega 45g, terasai 20g, greip 100g. Vahepala: vesi 250g, maasikad 200g Lõunasöök: vesi 250g, kõrvitsapüreesupp 250g, leib 30g, hapukoor R 10% 7g, roheline sibul 2g, till värske 1g, jogurt marjadega R 2% 200g. Vahepala: vesi 250g, heeringas soolatud 50g, rukkileib 60g.
Abitoorained: suhkur, rasvaine, piim, linnased, seemned, muna, siirup, maitseained Leiva ja saia tootmise operatsioonid: 1. Põhi- ja abitooraine ettevalmistamine: · Nisusaia küpsetamisel kasutatakse pärmi · Rukkileiva küpsetamisel kasutatakse juuretist 2. Taigna valmistamine · Vedela juuretisega-(osa jahu ja piimhappe bakterite puhaskultuurid) · Keeva veega- (osa jahu, mis on segatud linnastega, valatakse üle keeva veega) · Eeltaignata kergitus · Eeltaignaga kergitus- mida magusam sai, seda olulisem on kergitus 3. Taigna jaotamine ja kuju andmine 4. Küpsetamine 5. Toodete jahutamine LEIVA-, SAIATOODETE SORTIMENT .......................................... .......................................... .......................................... .......................................... ...............................
taigna käärimine, parem kooriku pruunistumine, suurem toote maht; 2) rasvained, emulgaatorid, askorbiinhape, tsüsteiin paremad taigna vormimisomadused, suurem gaasihoidmisvõime, suurem toote maht, hea sisu poorsus, pikem säilivus. 28. Tärklist lagundavad ensüümid amülaasid. 29. Parandajatena kasutatakse tavaliselt seen- või bakteramülaase. 30. Sarnaselt linnastega soodustavad pärmi käärimist ja kooriku pruunistumist, kuid erinevalt linnastest: - ei avalda mõju kleepvalgule (ei sisalda valku lagundavaid preparaate); - tooted püsivad kauem värskena. Osa amülaasist ei kaota oma mõju küpsetamisel. Lagundab tärklist toodete säilitamise ajal. Lagunemise käigus vabanev vesi hoiab tooted värskena. - Suhkrustusproduktid tärklisesiirup, tärklisesuhkur, glükoos. Saadakse tärklise lagunemisel hapete või ensüümidega
lt rohelistes linnastes väheneb 3-5%-ni kuivas linnastes. 10. Kuidas saadakse erineva tüüpi linnaseid? Kuivatuse reziimide valik määrab valmistava linnase tüübi. Kõrge temperatuur annab tumedad terad ja vähenenud ensüümidesisalduse. Tumedad terad on kuivatatud sooja õhuga kuumutus-/kuivatusahjus. Põhiliselt toodetakse heledat, Pilsner-tüüpi linnast. Õllele sobiva värvi, maitse ja lõhna saamiseks kasutatakse koos heleda linnastega karamell- ja värvlinnast (kohvilinnas). Kasutus: Pilsner, Lagrite ja Ale tüüpi õlledele Ensüümilinnastel on kõrge diastaasi võime ja -amülaasi aktiivsus. Neid linnaseid võib kasutada segus tavalise linnastega (10-20%), kui on vaja tõsta linnaste ensümaatilist aktiivsust. Ensüümi linnaseid kasutatakse ka viski valmistamiseks. Karamelllinnaseid kasutatakse tumeda õlle valmistamiseks, mis annab õllele värvi ja aroomi. Karamelllinnast võib heledale lennastele lisada kuni 20%.
Leib "Küla", rukkileib 227 7 1,6 0,1 0 45,3 0 9,4 0,8 0 1,1 0,1 0 1,3 0,1 0 0,6 0 2,2 590 348,4 22,3 76,5 251 5,8 3,4 Leib "Kalle", rukkileib 214 6,5 1,5 0,1 0 42,9 0 8,9 0,7 0 1,1 0,1 0 1,2 0,1 0 0,5 0 2,1 396,7 327,4 21,1 72,3 236 5,5 3,2 Rukkileib, linnastega 223 6,7 1,5 0,1 0 44,9 0 8,5 0,6 0 1 0,1 0 1,4 0,1 0 0,5 0 2,1 397,6 314,5 21,4 68,3 224 5,2 3,3 Sepik 229 7,9 1,5 0,08 0 45 0 5 0 0 0,81 0,28 0,12 2,6 0,12 0 0,6 0 2,1 454 230 34 55 190 4 3,3
Rukkileib, täistera 232,5 972,9 35 7,3 1,4 0,18 0,17 Mitmeviljaleib 219 916,2 39 8 0,4 0,05 0,05 Leib "Küla", rukkileib 227 949,9 58,5 7 1,6 0,2 0,2 Leib "Kalle", rukkileib 214,3 896,8 49 6,5 1,5 0,2 0,2 Rukkileib, linnastega 223,3 934,2 48,5 6,7 1,5 0,2 0,2 Sepik 228,6 956,3 43 7,9 1,5 0,38 0,21 Sepik "Salla" 265,6 1111,1 44 7,9 2,8 0,3 0,2 Saiake "Nublu", segajahust 256,4 1072,8 45 8 3 0,6 0,4 Sai "Lahe" 280,1 1172,1 43 7,7 3,6 0,4 0,3
40 14 40 13 50 55 - 5 5 90 29 7,7 12 12 - 7 2,4 16 4 19 2,9 3 - 0,5 0,2 1 0,3 1,3 1,6 0,9 - Näkileib Rukkileib, täistera Mitmeviljaleib Leib "Küla", Leib "Kalle", Rukkileib, Sepik rukkileib rukkileib linnastega 356,1 232,5 219 227 214,3 223,3 228,6 1489,9 972,9 916,2 949,9 896,8 934,2 956,3 8 35 39 58,5 49 48,5 43 10,4 7,3 8 7 6,5 6,7 7,9